Saunamaja ööbimisega neljale ja jääaugus käimise võimalus. FOTO: ERAKOGU

Detsembri alguses uut hooaega alustanud Kütioru Puhkekeskuse OÜ, kõnekeeles Kütioru suusakeskus või lihtsalt Kütioru keskus, on hea näide sellest, kuidas ettevõtlike inimeste koostöö ja äriliselt kaaluka riski võtmise abil on võimalik lisaks isiklikule ärilisele kasule anda hoogu nii terve valla kui ka peamiselt noorema generatsiooni käekäigule ja edule.

„30 aastat vana suusakeskus oli müügis, kuna vana pensionärist omanik ei jõudnud sellega enam tegeleda. Paljud mõtlesid, et kes seda hullust ikka ostab, sellega tegelemine pole ju naljaasi. Meie aga mõtlesime, et äge koht, see võiks ju suusakeskusena edasi tegutseda. Tegime väikse turu-uuringu, millised Võru väiksemad ettevõtted võiksid punti tulla ning leidsime lõpuks kümme inimest, kes soovisid sellele uue elu sisse puhuda,“ kirjeldab keskuse lähiminevikku juhatuse liige ja tegevjuht Imre Viilukas. Meeskonna plaan oli kolm aastat tagasi ostetud amortiseerunud suusakeskus nelja aastaga korda teha. Toota lund, vahetada välja kõik elektrisüsteemid ja veetrassid ning soetada lumetraktorid, lumekahurid, mäevalgustussüsteem ja uued tõstukid. „Natukene küll putitasime eelmisi tõstukeid, aga saime aasta hiljem aru, et need on ikka vaja ära uuendada. Eelmisel aastal uuendasime ühe tõstuki ja sel aastal teise, mis olid väga suured investeeringud. Hetkeseisuga on meil tehtud umbes 70–80% plaanitud investeeringutest. Uuel aastal jätkame ilmselt uue garaaži ehitusega, kuhu saame vajalikud masinad panna.“

Mäekaart erinevate raskusastmete ja laskumistega. FOTO: ERAKOGU

Võimas tõstuk, hea valgustus ja renoveeritud saunamajad

Kütioru keskuse tänavuse hooaja olulisim märksõna on kahtlemata võimas T-kujuliste postidega kahest tõstukist koosnev suusalift, mis suusa- ja lumelauahuvilisi mugavalt mäe otsa vedama hakkab. Sõltumata kellaajast on mäel alati mugav ja meeldiv toimetada, sest terve mäe peale on paigutatud valgustuse eest hoolitsema lausa 26 valgustimasti, millest igal küljes kolm-neli prožektorit. Nendest piisab ilusti, et 10 hektari suurusel alal oleks meeldiv liikuda ja liuelda. „Üleval mäe peal on suur järve moodi hektariline tiik, selle kõrval kaks renoveeritud palksaunamaja, samuti tõime kohale ühe klaasmaja, mis Eestis üleüldiselt järjest populaarsemaks muutub,“ lausub Viilukas.

Uus tõstuk, mis paigaldatud viimastel kuudel. FOTO: ERAKOGU

„Miks need kümme ettevõtjat siia alla raha panid? Eks nad ole kõik ise suusafännid, kes tahavad seda ka lastele edasi anda. Me ise kutsume seda „Lapsed liikuma“ projektiks. Tänapäeval on suur probleem, kuidas lapsed telefonidest eemale liikuma saada,“ ütleb Viilukas ja lisab, et sellega seoses on Kütioru keskusel koolide jaoks ka eraldi programm välja mõeldud, mille raames saavad klassid kord aastas keskusesse suusaõppele tulla. „Koolist antakse vaba päev, tullakse näiteks kella kümneks kohale, alguses tutvustatakse õpilastele suusatamist, on erinevad loengud mäereeglitest ning samuti õpetatakse, kuidas pidurdada ja kukkuda. Seejärel antakse rendist varustus, harjutatakse koos liikumist ja pidurdamist ning teisel tunnil minnaksegi juba mäele. Terve päeva kestev programm annab noortele õpilastele suusatamisest algteadmised ja oskused. Samuti on siin mugav kohvik ja majutusteenus. Peamajas on seitse tuba,“ ütleb Viilukas ja täpsustab, et selle puhul tuleb Võru vald neile appi, tasudes pool kuludest. Eelmisel hooajal kasutasid seda võimalust paljud koolid üle Eesti ning kokku omandas suusaõppe 2200 õpilast.

Kütioru läänenõlv ja suusarajad 1, 2, 3, 4. FOTO: ERAKOGU

15 000 huvilist hooajal

Viilukase sõnul ongi Kütioru keskuse põhiklient nooruk. Austria Alpides käinud täiskasvanud suusafänni jaoks võib mägi paari tunniga juba lahjaks jääda, küll aga tulevad kogenumad suusatajad sellest hoolimata Kütiorgu koos pere pisematega meeldivalt aega veetma. „Meie keskmine klient on nooruk, kes on valmis kaheksa tundi päevas harjutama ja möllama. Eelmisel aastal külastas meid umbes 15 000 inimest, kellest ligi veerandi moodustavad pered. Suusatamine on selline ala, et kui inimene seda meil juba proovib ja maitse suhu saab, hakkab see meeldima ning järgmine kord tullakse koos sõpradega. Saab tulla nii oma varustusega kui ka kogu vajalik meilt laenutada. Meil on laenutamiseks 150 paari suuski ja 50 lumelauda,“ sõnab Viilukas.

Kohvik koos iseteenindusega. FOTO: ERAKOGU

Võrumaa tõmbekeskus number üks

Viilukase sõnul pole kahtlustki, et keskus on Võrumaa jaoks väga oluline tõmbekeskus, mille edu tähendab ühtlasi edu kogu maakonnale. Suusatamas ei käi ainult kohalikud, vaid enamik kliente elab hoopis teistes linnades, igas Eestimaa otsas. „Murdmaarajale läheb inimene tunniks-kaheks, aga suusakeskusesse nagu meil tullakse pikemaks ajaks ja ka koos perega,“ lisab ta. Viilukase sõnul töötab keskuses talvehooajal ligi 15 inimest – lumetootjad, traktoristid, mehaanikud, kokad, teenindajad, administraatorid, suusakuuripoisid ja ankrumehed. Paljud tööd on universaalsed ning mõni töötaja teeb järgemööda ka kolme tööd. „Vald toetab meid igati, nad on meie heast käekäigust väga huvitatud ja neile meeldib, et Võru vallas selline aktiivne tegevus toimub. Mida rohkem ettevõtjaid meil on, seda paremini läheb ka vallas. Meie missioon on saada eelkõige lapsed liikuma, et nad oleksid terved ja sportlikud,“ ütleb Viilukas.

Öine muinasjutuline vaade Kütioru keskusele. FOTO: ERAKOGU

Kütioru suusakeskus asub Haanja looduspargis ja Võrust ainult 12 km kaugusel. Mägi on 180 meetri kõrgusel merepinnast ning oru ja tipu kõrguste vahe on 76 meetrit. Näiteks Viru hotell on sama kõrge. Kütioru suusakeskuses on 7 suusanõlva, mis teeb kokku umbes 3–4 km erinevaid mäest laskumisi.

Artikkel valmis Kagu-Eesti programmi toel ja avaldati esmakordselt Delfi portaalis.