Võru linnavalitsuse arendatava Võrusoo tööstusala 2022. aasta lõpul Euroopa Liidu vahendite kaasabil valminud esimest arendusetappi võib linnavalitsuse arendusspetsialisti Kait Kabuni sõnul lugeda suhteliselt edukaks, sest praeguse seisuga on kõigi seitsme tootmiskrundi hoonestusõigused müüdud. „See kogemus näitas meile muu hulgas, et ettevõtjate huvi ala vastu võib olla muutlik – paljud, kes projekti ettevalmistusfaasis investeerimismõtteid mõlgutasid, ei olnud siis enam huvilised, kui valminud taristuga kinnistud enampakkumisel müügile jõudsid.“
Mitmest majanduskeskkonda negatiivselt mõjutanud tegurist hoolimata leidus siiski ettevõtjaid, kel oli valmisolek keerulisel ajal investeerida ning uusi töö kohti luua. Viimase 1,5 aasta jooksul on Võrusool tegevusega alustanud või tootmis- ja ärimaa krundi soetanud ettevõtted nii teedeehituse, haljastuse kui ka köögimööbli tootmise valdkonnast. „Linn ei soovi ettevõtete valdkondlikku profiili liigselt piirata, kuna kohaliku omavalitsusena saamegi uusi investeeringuid ligi meelitada peaasjalikult nüüdisaegset tootmis- ja ärikeskkonda pakkudes. Seepärast on alale teretulnud mistahes ressursisäästlik ja efektiivne tootmine või ka roheliste investeeringute plaanidega vastutustundlikud investorid, kes arvestavad meie piirkonna iseloomu, tööjõupotentsiaali ja siinseid kompetentse,“ räägib Kabun. „Linna ettevõtluskeskkonna ja töökohtade seisukohast on uute ettevõtjate meelitamise kõrval kindlasti oluline ka olemasolevate tootmisettevõtete säilimine ning areng meie piirkonnas.“
Ta lisab, et Võru linn jätkab jõupingutusi, et ettevõtjad tuleksid spetsiaalselt tööstusalaks planeeritud asukohta ning et tööjõud leiaks sobivat rakendust just siinsamas, s.o Võru linnas ja Võru maakonnas. Võrusoo tööstusala edasine arendamine on linna vaatekohast prioriteetne ka lähitulevikus, kuna võimaldab luua uut ja pikemaajalist väärtust.
Võru vallas asuvale Väimela ettevõtlusalale on kavandatud kaks tootmismaad ning 19 tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega krunti. „Võru vald ootab tööstusalale kõiki ettevõtteid, kelle tegevus ei too endaga kaasa tööstusalalt väljuvat kahjulikku mõju, nagu müra, vibratsioon, ebameeldiv lõhn. Vallal on Väimela tööstusalal sõlmitud juba üks hoonestusõiguse leping ettevõttega, kes plaanib rajada tehase eriliste ehituspaneelide valmistamiseks ja nendest valmismajade tootmiseks,“ tutvustab Võru vallavalitsuse arendusspetsialist Merle Tsirk.
Ta lisab, et Väimela tööstusala asub logistiliselt väga heas asukohas, lähedal on Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogia keskus, kompetentsikeskus Tsenter ning maakonna üks suuremaid tootmisette võtteid Rauameister AS. „Mitmed teeäärsed krundid on võimalik üsna kiiresti kasutusele võtta, sest ettevõtte tegevuseks vajalikud kommunikatsioonid on lähedal ja vald toetab kiire hoonestusõiguse seadmise menetlusega.“
Antsla ligidal on 11 hektari suurune Maratinurga tööstusala, kuhu abivallavanem Kurmet Müürsepa sõnul on oodatud kõik äritegevusest huvitatud ettevõtted. „Mõistame, et uutel ettevõtetel on keerukas Eestis tegevust alustada, aga selleks peamegi koostööd tegema. Kuigi Marati nurga otseses naabruses elamuid ei ole, elab tegelikult Antsla kandis paar tuhat tööealist inimest, samuti käivad meie piirkonda inimesed tööle nii Võrust, Otepäält, Valgast kui ka Valkast. Siin on olemas kõik eluks vajalik infrastruktuur – koolid, lasteaiad ja ka elamispinnad.“
Maratinurga tööstusala on varustatud elektrienergia ja muude kommunikatsioonidega. „Suured teed on lähedal, mahasõidud riigimaanteelt ei tekita probleemi, vahetus läheduses on 110 kV alajaam ning tööstuspargist jookseb läbi oja, mille vett saab kasutada,“ loetleb Müürsepp eeliseid.
Iga ettevõte on kohalikele inimestele oluline
Tõrva vallavanem Helen Elias nendib, et kahtlemata on iga ettevõte, kes piirkonda jõuab, äärmiselt oluline ja vajalik. „On tähtis, et siia jõuaksid erinevad tööstused, mis looksid töökohti ja aitaksid kaasa töötasu tõusule, mis omakorda annaks majanduskasvule hoogu. Uute ettevõtete saabumisega võidavad kõik meie elanikud omavalitsuse tulubaasi suurenemise kaudu, mille abil saaksime pakkuda paremaid ja kvaliteetsemaid teenuseid ning suunata Tõrvat veel rohkem arengule.“
Kuna Tõrva vald asub hajaasustus piirkonnas, pole Tõrva linnast vaid 2 km kaugusel asuv Helme tööstusala Eliase sõnul ilmselt investoritele esimene valik ning seetõttu peab omavalitsus panustama ja looma vajaliku taristuga tööstusala. „Saame olla ja peame olema ettevõtjatele toeks ning väärt partner – looma soodsa töökeskkonna nii kiire asjaajamise kui ka võimaluste näol. Ainult tööstusala väljaehitamisest aga ei piisa, rõhku tuleb panna valminud tööstusala turundamisele ja sihtotsinguga potentsiaalsete investorite leidmisele. Samuti on vaja leida eeliseid ettevõtjatele, miks valida just Helme.“
Hetkel on Helme tööstusala vahetusse lähedusse sisse antud eriplaneeringu algatamise taotlus. „Töötame selle nimel, et tuuleparkide loomine annaks eelise ka tööstusalale – ideaalis oleks suurepärane, kui ettevõtted saaksid võrgutasuta elektrit. Omavalitsusena peame suutma näha erinevaid võimalusi ja viise, mis muudaksid tööstusala ettevõtetele soodsamaks, ning nende täitumise nimel pingutama,“ räägib Tõrva vallavanem. Ta lisab, et tööstusala pluss on piiriäärne asukoht, mis võimaldab edukat äri lõunanaabritega. „Piirkonnas asuvad erinevad kutseõppeasutused, meil on tugev puidutööstuse ja mööblitootmise sektor ning tegusad inimesed. Tõrva vald on tervikuna atraktiivne elukeskkond – eelmisel aastal olime Kagu-Eesti omavalitsustest ainukesed, kes suutsid rahvaarvu tõsta. Töötame omavalitsusena pidevalt selle nimel, et kutsuda piirkonda elama noori peresid, et nii praegustel kui ka tulevastel ettevõtetel oleks võtta piisavalt töökäsi.“
Priimetsa tööstusala kujutab endast logistiliselt heas asukohas asuvat 6,8 ha suurust ettevõtlusala, kuhu Valga vallavalitsus on tellinud detailplaneeringu koostamise ning planeeringuala teede ja kommunikatsioonide väljaehitamise rahastuse taotlus on ettevalmistamisel. „Nimetaksime seda pigem ettevõtlusalaks, kuhu on oodatud elamukvartali naabrusesse sobivad tootmisettevõtted või uusi teenuseid kättesaadavaks tegevad ettevõtted,“ ütleb Valga vallavalitsuse asevallavanem Kaupo Kutsar. Potentsiaalsed ettevõtjad leiavad tööstusalalt detailplaneeringuga koheseks ehitustegevuseks valmis krundid, kus on olemas juurdepääsuteed, elektri-, kanalisatsiooni-, joogivee- ja kaugkütteliitumised.
Kutsari sõnul võiksid elamukvartali lähedane asukoht ja lähedal asuvad bussipeatused anda eelise palju töökohti loovatele ettevõtetele. „Ettevõtlus ja töökohtade loomine on Valga vallavalitsuse jaoks väga olulisel kohal,“ lisab ta. „Soovime olla ettevõtjatele heaks koos tööpartneriks erinevate lubade ja planeeringute menetluses, seejuures tagab kiire loamenetluse vallavalitsuse pakutava nõustamisteenuse kasutamine.“
Kagu-Eesti on jätkusuutliku metsanduse, põllumajanduse, mahetoidu ja turismi suunaga piirkond, kuhu on aastate jooksul kogunenud valdkonna kompetents. Siia on oodatud piirkonna äriteenuste arendamiseks roheliste investeeringute ideed ja vastutustundlike plaanidega investorid. Tutvu Kagu-Eesti tööstusalade võimalustega: southeastestonia.com/opportunities
Artikli ilmumist rahastab Kagu-Eesti programm.