Loomeinimesi ühendava paiga soov oli Võru kandis õhus, kui paar ettevõtlikku naist seitse aastat tagasi kokku said ja kesklinna tagasihoidliku maja teisele korrusele end säästlikult sisse seadsid. Toona ei hoomanud nad ka ise, milliseks kasvulavaks selline algatus mõne aastaga kujuneda võib. Teadagi ju neid põlve otsas nohistavaid muutliku meelega kunstiinimesi – kaua see õhin ikka kestab, arvati kõrvalt.

Ent lendu lastud sõna pundist, kes Võrus pinda otsib, tõi soovijad kokku vaid nädalaga. Kui esimene aasta oli rohkem sisseelamiseks, siis mõni aeg hiljem vallutas kunstitegu kogu Liiva tänava 11a maja keldrist katuseni. Praegu tegutsevad ates koos väga erinevad loomeettevõtjad, kellest osa toimetab otsapidi juba kõrval asuvas hooneski. Ja asjaosalistele eneselegi märkamatult on „loomemaja“ kohalikus kõnepruugis asendunud sõnaga „loomekeskus“.

Ate loomekeskusele otsitakse parasjagu ka võimekat juhti, kes seni orgaaniliselt kulgenud Kagu-Eesti ettevõtmise mõjusamalt kokku traageldaks ja sellele loomeettevõtjate võrgustikus veelgi suurema kõlapinna looks.

Kunst ei ole vaid see, mis seinale riputatud

FOTO: Madis Meister

Ate maja kohta on öeldud, et inimesi õpetatakse ja harjutatakse seal kunstiga, mis ei ole alati seintel. Kunst pole ju vaid maal või foto – see on ka kõikjal mujal. Võru Liiva tänava loomekeskus koosneb erinevatest kunstistuudiotest – kellel milline kitsam suund on. Ate majas tegutsevad tekstiili- ja nahakunstnikud, keraamikud, tehakse makrameed, graafilist disaini, foto- ja videokunsti, luuakse brände ning korraldatakse kultuurisündmusi. Tulevikus võiks seal, miks mitte, ka erinevaid nutikaid teenuseid lisaks pakkuda. Ilusaid ja ainulaadseid tooteid saab kohapeal ka osta ja loomingulist vaibi jagatakse ates ka avalikkusega, korraldades avatud uste päevi, töötube, disainilaatu. Hoovis on korraldatud ka erinevaid kontserte.

Ate öine jõuluturg

Tavapäraselt toimub igal aastal ate disainiturg – öine jõululaat. Sel aastal on see 12. detsembri õhtul. „See on hetk, mil terve meie maja ja ka hoov elab, kõik uksed on lahti. Ja ka midagi ostmata on ülipõnev vaadata, kuidas asjad siin majas sünnivad,“ räägib ate üks asutajatest, kultuurikorraldaja ja loovstrateeg Kristel Onno. „Detsembris on jõululaatu meeletult palju ja need kõik on tavaliselt laupäeviti või pühapäeviti. Meie teeme siis reede õhtul. Eesti disaini saab jõulukingiks soetada otse ateljeedest. Lisaks on meil külaliskauplejad, enamasti Lõuna-Eesti disainerid, kunstnikud, kes tulevad siia oma asju müüma. Minu teada on see Kagu-Eestis ainus omasugune väljapanek, mis jõulude eel toimub,“ ütleb ta.

Sünergia loob võimalusi

Noorte loojate jaoks on ate kahtlemata majanduslikult mõistlik stardiplats, kuid n-ö omasugustega koosolemisest võimendub ka looming. Ate ei paku üürile ainult projektiruume, mida oma näo järgi sättida saab. Ta inspireerib ka oma võimalustega.

Kristel Onno, kes asutas koos õega oma loovagentuuri Poolpäev ate koosviibimiste käigus tekkinud arutelude mõjul, ütleb, et kõige tähtsamad on inimesed – võimalus oma muresid ja rõõme teistega jagada. „Kui saad ettevõtjana vahepeal omataolistega suhelda, saad aru, et kõigil on aeg-ajalt raske. Pole harv juhus, kui naabrid annavad üksteisele head nõu, kuidas takistusi ületada või ollaksegi n-ö üksteise mentorid. Meie maja võlu on omavaheline suhtlus. See on see, miks inimesed meile tulevad,“ ütleb ta ja lisab, et suhtlema jäädakse ka nendega, kes ate majast edasi liikunud. Ate loomekeskust teatakse nii Tartus, Põlvas kui ka Tallinnas. Samas päris kohaliku Võru kandi inimese jaoks võtab teinekord paar aastat aega, et sisse astuda: „teate, ma kuulsin, et siin on midagi“.

Pidev ideede ja kogemuste vahetamine ongi tõeline tõuge

Janika Solmann (@naturalsolmann) Foto: Erakogu

Ate tuumiku üks erilisemaid inimesi on tekstiilikunstnik Janika Solmann (@naturalsolmann), kes jäädvustab oma stuudios naturaalsetele kangastele Lõuna-Eesti looduse ilu ja hingust. Taimetrüki tehnikat ja looduslikke pigmente kasutades loob ta täiesti kordumatuid esemeid, alates õhulistest siidsallidest kuni omanäolise sisustuskunstini. „Iga ese sünnib omas rütmis, sõltudes aastaajast ja konkreetsest taimest, ning jutustab seetõttu täiesti oma põneva loo. See on aeglane ja jätkusuutlik mood,“ ütleb kunstnik, kes jagab ka töötubades kogemust, kuidas kunsti ehtsa loodusega luua.

Võru atega liitudes leidis Janika esimese hooga seinad ja lae – koha, kus oma unistusi teostama hakata. Kuid peagi mõistis, et sai kaasa ka hindamatu kogukonna ja suure hulga uusi kontakte ning teadmisi. „Tihti sünnib parim idee või lahendus just kohvipausi ajal naaberstuudios juttu ajades. Või teab keegi kedagi, kes teab kedagi, kes teab olukorrale lahendust. See pidev ideede ja kogemuste vahetamine ongi see tõeline tõuge, mis on minu ettevõtet edasi viinud ja julgustanud suuremalt mõtlema. Lisaks see, et kui näed teisi edasi liikumas, tekib endalgi soov pingutada,“ ütleb ta.

 

Ate annab jõudu areneda

„Siin on minu professionaalne kodu. Koht, kus saan oma stuudio vaikuses rahulikult süveneda. Aga kui uksest välja astun, tunnen kohe teiste tegijate loovat energiat. See on parim ravim loomeinimese üksinduse vastu – teadmine, et sa ei ole oma ideede ega muredega üksi, annab tohutult jõudu. See on kindel tugipunkt, kus minu looming saab areneda,“ kinnitab Janika Solmann.

Eleriin Seim. Foto: Helena Sammelsoo

Väga ate meelt on ka tekstiili- ja nahakunstnik Eleriin Seim, kes on enda sõnul ettevõtjana siin kasvanud ning julgemaks muutunud. Ta loob disaintooteid, mis on minimalistlikud, praktilised, kvaliteetsed ja ajatud – pika elueaga ning vastavad tänapäeva vajadustele. Eleriini jaoks on oluline jätkusuutlikkus, ringmajandus, tema tooted on parandatavad ja sageli mitmeotstarbelised. Ta valmistab nahast käsitsi aksessuaare ja kotte ning jagab oma oskusi rõõmuga ka töötubades. Ta on kunstnik, keda tuntakse tihti ära just tema käekoti järgi.

Ate majja tuli Eleriin algselt mõttega, et tal oleks oma stuudio ega peaks üksi kodus toimetama. Nüüd on ta aga veendunud, et sinna kuuluda on oluline: „Arvan, et ateta oleksin ettevõtluse mingil hetkel lõpetanud. Minu jaoks on see keskkond nii soosiv ja innustav. Tegeleme siin ju kõik sama probleemiga – kust leida klient? Kuidas turundada? Ja siin on inimesed, kellega saab oma ideid põrgatada ja vajadusel ka koostööd teha. See innustab sind tegutsema ja arenema!“

Artikli ilmumist rahastatakse Kagu-Eesti programmist ja see ilmus esmakordselt reisijuht.delfi.ee portaalis.