Silver Rõõmussaar, UPM-Kymmene Otepää OÜ juht FOTO: UPM-Kymmene Otepää OÜ

 

Kui möödunud sajandivahetusel Otepääle endise autoremonditehase territooriumile kaasaegset vineeritehast loodi, tunti linna peamiselt vaid Eesti suusameka ja talvepealinnana. Võib-olla tundus nii mõnelegi tollal, et suurtootmine väikelinna ei sobigi. Ja kas sealt suusatajate seast üldse oskustöölisi leiab? Tänaseks, täpselt 20 aastat hiljem, on Lõuna-Eesti kasepuidust kvaliteetset vineeri tootev tehas Eesti suurim, andes otseselt tööd 240le kohalikule, läbi partnersuhete palju rohkematele.

Vineeritehase tuules on ääremaaks peetud ala vaikselt aga kindlalt võitmas juurde populaarsust mõnusa ja tulusa ettevõtluskeskkonnana.

Sellel on omad kindlad põhjused.

Kui küsida juhuslikult eestlaselt, millised märksõnad meenuvad talle sõnapaariga „Kagu-Eesti“, siis vaevalt, et suurem osa inimesi taipaks seda paksude metsade, kuppelmaastiku ja imeliste rekreatsioonitingimuste kõrval seostada atraktiivse ja kasvava ettevõtluskeskkonnaga. Ometigi nii see on! Innovaatilise ja suurema lisandväärtusega ettevõtluse osas pole see enam mitte vaid kohalike kauge unistus, mida püütakse igal võimalusel nii riigi, maakonna kui valdade tasemel toetada, vaid juba ka üha väljapaistvam reaalsus.

Üks uue aja pioneere asub Otepää külje all. Selles UPM kontserni kuuluvas tehases valmivat vineeri, eksporditakse üle maailma. UPM WISA kaubamärgi all tuntud vineeri kasutatakse näiteks raskeveokite haagiste põhjamaterjalina. Hästihoitud saladus on, et märkimisväärne osa Kagu-Eesti puidust valmistatud kasevineerist leiab kasutust hoopis kaugel Lõuna-Koreas, kus sellest ehitatakse vedeldatud maagaasi (LNG) tankerite gaasireservuaaride komponente. „Võimalik, et me olemegi Lõuna-Korea jaoks kõige tuntum Eesti ettevõte,“ ütleb UPM Otepää tehase juht Silver Rõõmussaar naljatades.

FOTO: UPM-Kymmene Otepää OÜ

 

Ta on uhke, et nende tehases suudetakse kohalikku puitu nõnda kõrgelt väärindada. Gaasitankeritele valmistatavad mahutite komponendid on tehnoloogiliselt keerulised ning ettevõtteid, kellel on ette näidata sertifikaadid taoliseks tootmiseks, on maailmas üksikud.

Otepää Vineeritehas paistab silma heade majandustulemuste poolest. Tehasejuhi sõnul on heade tulemuste nurgakivideks stabiilne majanduskeskkond, soodne maksusüsteem, kvaliteetne toore ja stabiilne ning õpihimuline töötajaskond.

FOTO: UPM-Kymmene Otepää OÜ

 

Palju kasepuitu 50km raadiuses

Kunagi Eesti-Soome ühisettevõttena alustanud, nüüdseks aga juba 18 aastat täielikult Soome UPM kontserni kuuluv vineeritööstus sai alguse tõsiasjast, et Lõuna-Eestis leidub lihtsalt piisavalt palju kvaliteetset kasepuud, oluline oli ka sobilike hoonete olemasolu Otepää Autoremonditehase territooriumil.

Kask on levinud puuliik ja seda jätkub ka täna Eestis piisavalt. Kuidas muidu oleks saanud tehas oma tootmisvõimsust tasapisi 20 000 kuumeetrilt aastas 90 000 kuupmeetrini kasvatada. Kuid tehase juhi Silver Rõõmussaare hinnangul ei ole see siiski ainus eelis. „Siinkandis elavad väga lojaalsed inimesed, kes on aastaid ettevõtte arengusse panustanud,“ ütleb ta. „Meil on selgelt vedanud, sest suurem osa siinse piirkonna elanikest väärtustab head koostööd ja kindlustunnet töökoha juures kõige kõrgemalt.“

Kuid ega ka palgad iseenesest pole laita, pigem üle Eesti keskmise. Ning tublisti kõrgemad Valgamaa keskmisest. 2021 aasta esimesel poolaastal ulatus UPM-Kymmenen Otepää tehase keskmine palk 1615 euroni.

Otepää vineeritehase omanikud on viimaste aastate jooksul piirkonda investeerinud üle 40 miljoni euro. Rajades muuhulgas omaenda hakkepuidul toimiva soojatootmise. Arvestades ettevõtte 50 miljonilist aastakäivet ja keskmiselt 10-20% rentaablust, ei ole seda investeeringut mõistliku ajaga keeruline tagasi teenida.

FOTO: UPM-Kymmene Otepää OÜ

 

Vald ulatas abikäe

Silver Rõõmussaar meenutab, et tehase Otepää valda rajamisel oli tunda kohaliku vallavõimu tuge. Ta loodab, et ka tänased vallajuhid on vähemasti sama mõistvad uute arenduste osas. See ongi väikeste kohtade eripära ja eelis, et suur hulk valdu võtavad investori muresid väga isiklikult ning püüavad olla võimalikult vastutulelikud.

Rõõmussaar möönab, et normaalolukorras, ilma vallajuhtide aktiivse panuseta, võiks tootmisalade planeeringud venida viiele-kuuele aastale, mis on aga enamike ettevõtjate jaoks liialt pikk aeg, et seda ootama jääda. „Kuigi valdadel pole hetkel veel otseselt rahalist motivatsiooni tootmisi toetada, on neile siiski oluline, et valda inimesi juurde tuleks, siia uusi spetsialiste elama asuks. See on nende otsene tulu. Ja kui investoril on pakkuda sellist perspektiivi, ollakse üldjuhul valmis igakülgseks toeks.“

Uued krundid uute ettevõtete ootuses

Olles oma kogemusest positiivselt innustanud, usub UPM- Kymmene Otepää tehase juht, et tegelikult mahuks piirkonda veel mitmeid väiksemaid tootmis- ja teenindusettevõtteid. Osad võiks saada ka vabalt UPMi partneriteks. „Võimalusi on palju, oluline on leida oma nish, mis ideaalis võiks toetada väljakujunenud ettevõtluskeskkonda,“ räägib Rõõmussaar entusiastlikult. „Näiteks liigub nii meie kui meie naaberettevõtete juures palju sõiduautosid ja raskeveokeid, mis vajavad remonti ja hooldust. Kui tuleks keegi ja paneks töökoja püsti, siis usun, et ainuüksi siit lähiümbrusest koguks ta kliente piisavalt.“

Kuid vabalt võiks Rõõmussaare sõnul tulla ka ettevõtted, mis väärindaks UPMi tehasest väljuvat vineeri veel mingil uuel ja kasulikul viisil. „Siin on mõnus töötada, erakordselt lahked ja töökad inimesed, ainulaadsed vabaaja ja sportimisvõimalused, millega võrreldavaid mujalt Eestist naljalt ei leia,“ on ta enesekindel.

Et piirkonda uusi ettevõtteid ja investeeringuid juurde meelitada, on UPM enda peale võtnud lausa väikese tootmispargi rajamise. „10ha suurusel maatükil on Otepää vald planeeringut praegu menetlemas. Arvan, et lisaks Hundisoo piirkonna 6-le ettevõttele mahuks veel paar-kolm ettevõtet siia meiega kõrvuti toimetama. See looks uusi töökohti ja paneks ka piirkonna muus mõttes hoogsamalt arenema.“

Asso Uibo, EASi välisinvesteeringute konsultant FOTO: UPM-Kymmene Otepää OÜ

 

Kagu-Eestis vallad panustavad koostööle

EASi Lõuna-Eesti välisinvesteeringute konsultant Asso Uibo kinnitab, et tegelikult on praegu väga hea aeg Kagu-Eestisse investeerimiseks ja uute väiketootmiste rajamiseks. Ja mitte vaid tootmiste, vaid ka haldus- ja tugiteenuseid pakkuvate ettevõtete rajamiseks. Ta peab silmas Kagu-Eesti omavalitsuste ja riigi koostöös sündinud Kagu-Eesti programmi ja selles sisalduvaid toetusmeetmeid.

Põhjustena, miks ettevõtjail Kagu-Eesti poole piiluda tasub, nimetab ta piirkonnas üha aktiivsemalt tegutsevat valdade võrgustikku, kus püütakse üldjuhul väga kiiresti ja paindlikult menetleda nii planeeringuid, kui leida ettevõtetele muid toetusi.

„Kuigi uusi korterelamuid pole peale Võru ja Põlva mujale eriti ehitatud, ning just kaasaegse elamufondiga on praegu kitsas käes, siis õnneks on vallad sellest teadlikult ja mõtlevad aktiivselt kaasa,“ rääkis Uibo. „Olen rääkinud mitmete valdadega, ja saanud kinnitust, et niipea kui mõni ettevõte peaks soovima Kagu-Eestisse investeerida või oma tööstuse siia kolida, siis vallad on põhimõtteliselt valmis peaaegu tasuta pakkuma maad tootmisüksuste püstitamiseks.“ Võimalik, et kui investor vajab ka oma töötajatele uusi kortereid, tulevad siingi osad vallad soodsate pakkumistega appi.

Veel ootavad 2022 aastal ettevõtjaid Kagu-Eestis mitmed riigipoolsed toetused. Näiteks Kagu-Eesti ettevõtluse toetusmeede ja Kagu-Eesti spetsialistide eluaseme toetusmeede, kus iga omavalitsus korraldab spetsialistide toetusvooru ise. Leidub veel teisigi valdadepõhiseid toetusi. Nagu näiteks Setomaa valla programm. Tõsi, neist programmidest ja toetusest ükski ei ole nii vägev, et vaid nende pärast oma äri Tartu taha kolida. Kuid kui tasuv äriplaan olemas, annavad toetused kindlapeale hoogu juurde.

Nii Asso Uibo kui Silver Rõõmusaar on Kagu-Eesti arenguperspektiivide osas optimistlikud. Olgu siis sihiks välisinvesteeringud või kohalikud algatused. Asso Uibo suhtleb oma töö tõttu pidevalt investoritega ja teab, et rohe-ja digiajastul otsivad paljud idufirmad omale eripärast ja töötajatele motiveerivat kasvukeskkonda. Pole parimat sõnumit noortele, kui sinu töökoht mitte vaid ei vähenda ökoloogilist jalajälge, vaid eksisteeribki harmoonias koos puhta keskkonnaga.

Miks ei võiks mõni it-arendusfirma asuda Põlvas, Võrus, Räpinas või Otepääl, kus on töötajatel selgelt paremad rekreatsioonivõimalused kui suurlinnades?

Miks ei võiks suuremad ettevõtted koostöös valdadega ehitada oma töötajatele kaasaegseid koos roheliste maalappidega kortermaju ja meelitada noori spetsialiste koos peredega Tallinnast ja Tartust siia kolima?

Nii Uibo kui Rõõmussaar rõhutavad, et inimeste puudust ei maksa Kagu-Eestis karta. On ju elu näidanud, et mida suuremat lisaväärust ettevõtted väärtusahelas pakkuda suudavad, seda rohkem õnnestub neil ka teenida kasumit, maksta kõrgemaid palku ja meelitada üle madalama lisandväärtusega ettevõtete töötajaid.

Eesti maapiirkondade tulevik ongi nende hinnangul paljuski seotud just sellist tüüpi ettevõtetega, mis hakkavad asendama amortiseerunud esmatasandi tootmisi, tehes keerukamaid, loodussõbralikumaid ja kõrgema hinnaga innovaatilisi tooteid.

„Need inimesed, kes siin piirkonnas elavad, on avatud, õpivõimelised ja lojaalsed,“ rääkis Silver Rõõmussaar. „Nii Otepää kui Kagu-Eesti laiemalt on hea piirkond, kus elada ja töötada“.

 

Artikli avaldamist finantseeritakse Kagu-Eesti Programmi vahenditest

 

Viimaste aastate suurimad tootmisinvesteeringud Kagu-Eestisse:

  • UPM-Kymmene (40 miljonit eurot). Vineeri tootmine.
  • Toftan (32 miljonit eurot). Saematerjali tootmine.
  • Peetri Puit (9,4 miljonit eurot). Liimpuitkonstruktsioonide tootmine.
  • Rauameister (3 miljonit eurot). Metallkonstruktsioonide tootmine.
  • Atria Eesti (8,9 miljonit eurot). Toiduainete tööstus.
  • Cristella VT (7,7 miljonit eurot). Toiduainete tööstus.
  • Räpina Paberivabrik (4,1 miljonit eurot). Paber- ja papptoodete tootmine