Hummuli Agro: „Meie edulugu põhineb töötajatel!“

Ääremaal asuv ettevõte on kui nööp, mis seob kokku töötajad, kogukonna ja kohaliku omavalitsuse. Valgamaal tegutsevas Hummuli Agros teatakse hästi, et ettevõtte eduks ei piisa vaid masinatesse ja majandusnäitajatesse panustamist, vaid vähemalt sama palju on vaja ka inimlikku mõõdet.

Ettevõte Eestimaa ääre peal

Piimatootmisega tegelev Hummuli Agro asub sõna otseses mõttes Eestimaa ääre peal. Läti piirini on siit vaid mõned kilomeetrid. Selles ettevõttes on üle 1000 lüpsilehma ning iga päev saadetakse Valio Eestisse ligikaudu 40 tonni piima. Hummuli Agrol on hallata 2000 hektarit põllumaad, kust tublid piimaandjad ninaesise – silo ja heina – saavad. Lisaks kasvatab ettevõte ka kvaliteetset toiduvilja.

Silotegu
Foto: Erakogu

Põllumajandusettevõttes on tööl üle 50 inimese ning neile maksab ettevõte konkurentsivõimelist palka. „See on suur asi põllumajandusettevõtte kohta, mis asub ääremaal,“ selgitab Hummuli Agro juht Are Selge. „Oleme jõudnud faasi, kus meile tahetakse tööle tulla ja me saame töötajaid valida. Pea iga kuu küsitakse, kas on pakkuda tööd. Võtan alati küsija kontaktid ning kui töö tekib, annan teada.“

Selge sõnul sõltub põllumajandusettevõtte edu otseselt sellest, kui hästi töötajad meeskonnana tegutsevad. „Kui kahejalgsed neljajalgsete eest hästi hoolitsevad, annavad viimased ka rohkem piima. Sama on põlluga – see annab saaki just nii hästi, kui tema eest hoolitsetakse,“ räägib Selge. „Ma arvan, et meie edulugu põhinebki töötajatel. Hoiame au sees pikaajalisi töösuhteid. Kui inimene tahab ja jaksab töötada pensionieas, siis meie kedagi vanuse pärast koju ei saada. Vastupidi, oleme ka 65+ vanuses inimesi tööle võtnud, sest kes selles vanuses veel töötada tahab, sellel on reeglina väga hea töösse suhtumine.“

Hummuli Agrosse käiakse tööle ka kaugemalt, mitmekümnete kilomeetrite kaugusel ja see on maal tavaline. Kes aga tahaks kolida töökohale lähemale, siis neile on Hummuli Agro emafirmal pakkuda kas ametikorter või müügiks koguni mõni talukoht.

Hummuli laudad
Foto: Erakogu
Head suhted omavalitsuse ja kogukonnaga

Veel ütleb Selge, et maapiirkonna ettevõtte puhul on ülioluline ka selle sotsiaalne mõõde ehk koostöö kohaliku omavalitsuse ja kogukonnaga. „Meil on rõõm toimetada Tõrva vallas, mida juhitakse nii, et toimub pidev areng. Toetame tihti ja hea meelega valda erinevates ettevõtmistes. Näiteks panime õla alla Ukrainale pühendatud Vabaduse pargi avamisel Tõrvas, toetame Tõrva päästekomandot, aga ka Valgas toimuvat Militaarfesti, mille korraldajale oleme andnud oma vanu hooneid laserlahingute pidamiseks rendile,“ räägib Selge. Hummuli Agro kuulub Eesti kapitalil Agrone põllumajandusettevõtete gruppi ning selles ettevõttes on juba tavaks saanud, et igal aastal tehakse mõni suurem toetusprojekt kogukonna jaoks. Möödunud aastal sai just sellise projekti raames Hummuli lasteaed endale maaelu-teemalise õppeklassi Sipsiku-tareke.

Arenev põllumajandusettevõte ei saa ka üle ega ümber tootmisinvesteeringutest. Hummuli Agro lüpsifarm on 11 aastat tagasi ehitatud, noorkari elutseb praegu vanemas rekonstrueeritud hoones. Selge sõnul aga seisab ees suur investeering, sest plaanis on panustada veelgi enam loomade heaolusse. „Uus investeering tuleb kindlasti kuuenulliline. Meil ei ole sellega vaja otseselt kiirustada, kuid meid kannustab tagant soov areneda. Pöörame ka palju rõhku keskkonnateemadele. Agrone on kaardistanud kolmandat aastat ettevõtte süsiniku jalajälge ja eesmärgiks on mõistagi selle vähendamine,“ sõnab Selge. „Hästi palju räägitakse süsiniku emissioonist, kuid vähem selle sidumisest. Tõsi, loomakasvatuses on kasvuhoonegaaside eraldumine paratamatu, kuid taimekasvatus on see, millega me süsinikku seome. Meie mõtted liiguvad ka biogaasijaama ja päikeseparkide rajamise poole.“

Lasteaia maaelu-väliklass on sagedases kasutuses

Hummuli Agro toetusel Tõrva Mõmmiku lasteaia Hummuli rühma juurde valminud maaeluteemaline õppehoone Sipsiku Tareke on tihti kasutuses ja siin käiakse kaugemaltki maaeluga tutvust tegemas.

Sipsiku Tareke koosneb kolmest ruumist: laudast, kuhu saab sisse tuua päris taluloomad,õppetundide läbiviimiseks sobilikust klassist ja kasvuhoonest, kus mudilased saavad ise näpud mulda pista ja päris taimi kasvatada. Tõrva Mõmmiku lasteaia direktori Lisanna Kaare sõnul kasutavad Sipsiku rühma lapsed tihti väliõppeklassi õuesõppel.

Mais ja juunis aga korraldati Sipsiku Tarekeses maaeluteemalisi õppepäevi, millest said osa lapsed üle kogu Tõrva valla (lasteaiad ja algklassid) ja kaugemaltki (külas käisid Valga Lasteaed Buratino ja Kaseke). „Õppepäevadel said lapsed tutvuda vasikate, lammaste, kanade, partide ja jänestega. Lapsed said ka näpud mulda panna ja külvata seemneid väikestesse pottidesse,“ sõnab Kaar. Valmis ka maaeluteemaline õppevideo, mida Sipsiku Tarekese õppepäevadel lastele teadmiste kinnistamiseks näidatakse. Kaare sõnul jäid ettevõtmistega rahule nii lapsed kui õpetajad ja juba oodatakse järgmisi taolisi külaskäike.

Sipsiku Tareke
Foto: Erakogu

vajad rohkem informatsiooni?

Mis tunne on Eestis äri ajada? Kuidas saada kasu e-lahendustest ja nutikatest kaugtöö kohtadest? Kuidas kaasata teadus- ja kompetentsikeskusi äriidee arendamisse? Millised on võimalused konkreetsetes valdkondades Kagu- Eesti puhtaima loodusega majanduskeskkonnas?

Kagu-Eesti maakondlikud ettevõtluseksperdid ja investor konsultandid on abiks ja toetamas investeeringute ettevalmistamist ja koostööpartnerite leidmisel Võru, Valga ja Põlva piirkonnas. Meie meeskonnal on hea meel Teid aidata tasuta e-konsultatsiooni teenuse kaudu.