Villagraanulite tootmine tundub jumekas mõte

Villatoode OÜ on vaid aastavanune ettevõte ning idee lambavilla niiviisi väärindada siinmail uudne. Ettevõtte üks asutajatest ja eestvedaja Sander Veskimeistri sõnul valmistatakse näiteks Rumeenias ja Saksamaal taolisi villagraanuleid juba ammu, kuid Eestis pole seni lambavillaga suurt midagi osatud teha ning põhimõtteliselt on see lambatootjatele tüütu ülejääv materjal, mida ei ole kuhugi panna. „Oleme villagraanuli teemaga juba mõnda aega tegelenud ja leiame, et selle tootmine Eesti oludes on väga jumekas mõte. Tagasiside kasutajatelt on samuti väga positiivne,“ sõnab Veskimeister.

Foto: Erakogu

Lambavillagraanulite tootmine asub Põlvamaal Meelva külas. Tootmiseks vajaminev vill ostetakse kokku lambakasvatajatelt. Enne graanulimasinasse minekut see sorteeritakse, eemaldatakse võõrkehad (sõnnik, õled, hein, korra juhtus isegi, et villa sees oli tükk karjaaeda), seejärel läheb vill graanulimasinasse, mis villa purustab ja granuleerib. Veskimeister selgitab, et mulda segades hakkab lambavillagraanul lagunema, sellest eralduvad peamiselt lämmastik ja kaalium. Lisaks on graanulitel muidki häid omadusi. Näiteks lillekonteinerites kasutades hoiavad nad vett kinni, mis tähendab, et hakkama saab vähema kastmisega. Samuti parandavad nad mulla struktuuri ja tigudele ei meeldi lambavillast üle ronimine mitte üks raas. „Kui graanulitest teha taime ümber sõõr, siis tigu sellest üle ei liigu,“ ütleb Veskimeister.

Foto: Erakogu

Kes on proovinud, see on kiitnud

Esialgu on villa kokkuost olnud veel väike, aga Veskimeister loodab, et kui Eesti inimene uudse mahetoote omaks võtab, kasvab ka tootmine. Võimsus graanulite rohkemaks valmistamiseks on olemas ning ühe ööpäevaga suudaks villagraanulimasin toota pool tonni villaväetist. Räpina ümbruses on lambavillagraanulid aga juba paljudele aiapidajatele tuttavad ning Räpina aianduskoolgi kasutab neid oma katsepõldudel. Et toodet veelgi tutvustada, osaleb Villatoode võimalikult sageli laatadel, kus saab kohtuda nii aiapidajate kui ka lambakasvatajatega.

Mää lambavillagraanulite tootmine on hea ring- ja biomajanduse näide. Samuti on see lugu sellest, kuidas linnast maale kolides leida endale nutikas tegevusala. Nimelt ei ole Villatoote asutaja Sander ja tema ettevõtmises vabatahtliku abilisena kaasa lööv abikaasa Jaana Veskimeister üldsegi põllumajandusega seotud ning mõlemad on kolinud maale linnast: tehnika ja autonduse taustaga Sander on siia tulnud Tallinnast ja planeerija Jaana Tartust.

Transpordi ja logistika teema aga on villagraanulitega otseselt seotud. Sander Veskimeister selgitab, et villa transport on ülikallis, sest põhimõtteliselt on see kui õhu vedamine. „Mida kaugemalt sa villa tood, seda kallim see on,“ ütleb ta. Just sellepärast liiguvadki mõtted mobiilse graanulimasina ehitamise suunas. Miks ka mitte – kui on olemas mobiilsed saekaatrid, mis materjali juurde toimetatakse, siis võiks ju olla ka mobiilne villaganuleerimise masin, mis sõidab otse lambakasvataja hoovile. „Selle masina ehitamiseks on vaja investeeringut ja inseneriteadmisi. Liikuv masin peaks olema ökonoomne, efektiivne, kerge, lihtsasti käsitsetav. Ma pole sellist lahendust veel kuskil kohanud, aga see lahendaks ära hulga probleeme ning me saaksime lambavilla väärindatud samade kuludega nii Saaremaal kui ka mandril,“ räägib Veskimeister.

Foto: Erakogu

Villa granuleerimine on hea kasutusviis jääkproduktile

Eesti lamba- ja kitsekasvatajate liitu juhatuse liige Kadri Tali sõnab, et lambavillale kasutuse leidmine on üldiselt lambakasvatajatele olnud paras peavalu ning üldiselt vill maetakse, põletatakse või komposteeritakse. Asi on nimelt selles, et valdavalt peetakse Eestis lihalambaid, kelle villak pole sellise kvaliteediga, millest kannatakse käsitööesemeid valmistada.

„Küsimus, mida teha jääkproduktina tekkiva villaga, on lambakasvatajatel alati arutlusel olnud. Seda teemat arutatakse ka Eesti villanädalal, mis toimub novembris Viljandi Kultuurikolledžis,“ sõnab Tali. „Probleem on selles, et meil puudub keskne villa kokkuostusüsteem nagu on olemas Põhjamaades. Villa kasutajad ja tootjad lihtsalt ei leia teineteist.“

Mää villagraanulite kohta ütleb Tali, et toode vajab kindlasti palju tutvustamist, kuid üldiselt on hea mõte niimoodi villa kasutada. Eriti jumekas mõte on Tali sõnul liikuv villagranuleerimise masin, sest praegu jääb villa kokkuost paljuski selle taha, et toote transport on keeruline ja kallis. „Vill on äge looduslik supermaterjal, mille omadusi ei suuda kopeerida isegi tänapäevased Gore-Tex materjalid. Ideaalis võiks villaga toimida nii, et väärtuslikum ja parema kvaliteediga materjal sorteeritakse välja ning granuleerimiseks läheks vähemväärtuslik vill,“ lisab ta.

Foto: Erakogu