Väike-Laatsi tööstusala

Väike-Laatsi 65-hektariline tööstusala asub Valga linnas. Tööstusala on piisavalt suur, et ambitsioonikatele ettevõtetele just neile sobivat tootmispinda pakkuda.

 Tööstusala krundid on registreeritud nii riigi- kui eraomandina. Tööstusalal on 2007. aastast kehtiv detailplaneering. Alale peamised juurdepääsuteed on 2020 aastal rekonstrueeritud ning valgustatud. Samuti on olemas ka muud kommunikatsioonid- vesi, kanalisatsioon, elekter, internet, küte.

Vee- ja kanalisatsioonitrassid on uuendatud, liitumispunktid on olemas tegutsevate ettevõtete juures. Kohe tööstusala juures on alajaam, liitumispunktid on ettevõtete juures ning tagatud on elektrivarustus igale uuele liitujale. Küte on lokaalne, tsentraalset trassi piirkonnas ei ole.

Lairiba internetikaabel asub vahetult kinnistu piiril ehk Saviaugu tn ääres. Väike-Laatsi asukoha tugevuseks on raudtee olemasolu (Valga-Võru suund), hetkel haruteed pole, aga maa-ala
võimaldab selle rajada. Tööstusala sisene taristu on väljaarendamisel. 

Tööstusala Maa-ameti kaardil

Tööstusalal tegutsevate ettevõtete tegevusalad: haagiste tootmine, teedeehitus, metallitööstus, puidutööstus (peamiselt uued ja korras tööstushooned). 

Valga vald on tugeva tööstusliku potentsiaaliga piirkond, mille tugevuseks on paiknemine
Eesti lõunapiiril ning raudtee- ja transiitteede võrgustik.

Tööstusala visioon animatsioonina

Videolugu Väike-Laatsi tööstusalast

Kagu-Eesti on jätkusuutliku metsanduse, põllumajanduse, mahetoidu- ja turismisuunaga piirkond, kuhu on aastate jooksul kogunenud valdkonna kompetents. Siia on oodatud piirkonna äriteenuste arendamiseks roheliste investeeringute ideed ja  vastutustundlike plaanidega investorid. 

Investeeringute sihtrühmad:  

• puidusektori teenuste sektor (disaini- ja tootearenduse keskused, koolitused, logistika juhtimine jms) ja jätkusuutlik metsandus. Puidusektoris on olemas puidu kompetentsikeskus ja ökosüsteem.
• rohe- ja biomajanduse sektor ( bioenergeetika)
• toidusektori teenuste sektor (tootearendus, turundus, koolitus, kokandus, järeltöötlemine jms), sh mahetootmine, puhas toit.
• kaugtöökeskuse võrgustik
• puhkemajandussektor  
• transpordi- ja logistikasektor (elektriautode võrgustik, karavanautode taristu)

Kagu-Eesti eelised tööstusalade arendamisel: 

* Piiriäärne asukoht – Kagu-Eesti piirneb lõunast Läti Vabariigi ja idast Vene Föderatsiooniga ning sobib seetõttu piiriüleseks äriks. Regiooni läbivad rahvusvahelised transpordikoridorid.

* Tugev puidutööstuse ja mööblitootmise sektor ning edukad toiduainete ja metallitöötlejad – Kagu-Eestis on kümneid keskmise suurusega puidutööstuse ja mööblitootmise ettevõtteid, kelle toodangust arvestatav osa läheb ekspordiks ning kes annavad suurema osa töötleva tööstuse müügitulust. Kokku on piirkonnas enam kui 6000 töötlevas tööstuses töötajat.

* Kvalifitseeritud tööjõu ettevalmistus ja tugiteenused – piirkonnas on kolm kutseõppeasutust kokku ligi 2000 õpilasega (Võrumaa Kutsehariduskeskus, Valgamaa Kutseõppekeskus, Räpina Aianduskool). Võrumaa Kutsehariduskeskuse juures tegutseb puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus Tsenter. Kõigis maakonnakeskustes tegutsevad maakondlikud arenduskeskused, kes pakuvad tuge nii alustavatele kui ka tegutsevatele ettevõtetele.

* Hea loodus- ja elukeskkond ja tugev piirkondlik identiteet – Kagu-Eesti turvaline ja ilusa loodusega elukeskkond koos vajalike esmatasandi teenuste ja kultuurilise mitmekesisusega moodustab soodsa pinnase uutele tulijatele.