Valga vallavalitsus on Väike-Laatsi tööstusala arendanud pea 15 aastat. Ala suuruseks on 65 hektarit ning see on vallavalitsuse ettevõtlus- ja arenguspetsialisti Mare Raidi sõnul piisavalt suur ala, et siia mahuks ka suuremat tootmispinda vajavad ettevõtet. Tänased tööstusala krundid on eraomanike käes, kuid siin on ka üks riigile kuuluv kinnistu, mille Valga vallavalitsus sooviks saada enda omandusse, et sellega siis edasi toimetada.
Väike-Laatsi tööstusalal tegutsevatest ettevõtetest nimetab Raid metallifirmasid EHA Metalli- ja puidutööd, AS Moodul, AS Tarva Ehitus ja Baltic Forest Master. Oluline samm tööstusala arengus oli selle juurdepääsuteede rekonstrueerimine ja valgustamine aastal 2020. Samuti on siin olemas muud kommunikatsioonid nagu vesi, kanalisatsioon, internet.
Raid selgitab, et vee- ja kanalisatsioonitrassid on uuendatud, liitumispunktid on olemas tegutsevate ettevõtete juures. Kohe tööstusala juures asub alajaam, liitumispunktid on ettevõtete juures ning tagatud on elektrivarustus igale uuele liitujale. Küte on lokaalne, tsentraalset trassi piirkonnas ei ole. Internet tuleb kohale lairiba internetikaabliga ja selle liitumispunkt asub vahetult kinnistu piiril. Valga on ka raudteelinn ning Raidi sõnul võiks ka raudteetranspordi võimalikkus tööstusala tulevastele asukatele üks oluline kaalukeel olla. „Raudtee haruteed hetkel Väike-Laatsi tööstusalale ei tule, kuid see on võimalik rajada,“ ütleb Raid. „Veel peame me selle ala ja üldse Valga piirkonna suureks tugevuseks Läti lähedust. Lätist on võimalik lihtsalt tuua toorainet ning Valga ühendus Riiaga on väga hea. Riiga on siit lühemgi maa kui Tallinna.“
Uute tulijate suhtes avatud meelega
Võimalike uute ettevõtete suhtes ollakse Valgas avatud meelega. „Eks iga ettevõtte puhul ütlevad viimase sõna naabrid ja kogukond, aga üldiselt me ei sea endale ettevõtete tegevusalade osas piire. Oleme avatud erinevatele ideedele. Meie sooviks on muidugi, et loodaks uusi töökohti ning veelgi enam – läbi loodavate töökohtade koliks siiakanti ka uusi inimesi,“ ütleb Raid.
Kagu-Eestis tegutseb kümneid keskmise suurusega puidu- ja mööblitööstuse ettevõtetest ning üldse töötab siin piirkonnas töötlevas tööstuses 6000 töötajat. Töötajate leidmisega on Raidi sõnul piirkonnas lood nii nagu mujalgi Lõuna-Eestis – see ei ole kerge. Sageli koolitavad ettevõtjad endale töötajad ise välja ning küllaltki suur on ka töötajate mobiilsus – tööle käiakse kaugemaltki. Küllalt palju käivad Eestisse tööle ka lätlased. „Valgas on olemas kõik elukondlikud teenused ja ma leian, et siin on hea elukeskkond peredele. Linn on viimaste aastatega palju arenenud, palju teid on korda tehtud ning näha on, et elu edeneb. Me ise ei nimeta end ääremaaks, vaid Eesti lõunaväravaks. Oleme seda meelt, et nii nagu riik toetab piirkondlikult tööstuse arengut Ida-Virumaal, võiks samasugust tuge saada ka Kagu-Eesti ettevõtlus,“ räägib Raid.
Lisakommentaar
Metallifirma tegutseb Valga linnaservas juba kolm aastakümmet
Tänavu 30ndat tegutsemisaastat tähistav metallkonstruktsioonide tootja AS Moodul tegutses Valgas Väike-Laatsi tööstuspiirkonnas veel enne, kui ala sihipäraselt arendama hakati. Moodulis töötab ca 50 inimest ning ta on Valgas küllalt suur ettevõte. Oma toodangu müüb ettevõte sõltuvalt projektidest peamiselt eksporti.
Ettevõtte juhatuse liige Roland Karpats ütleb, et tööstusettevõttele on Valga linnaservas asuv Väike-Laatsi tööstusala tegutsemiseks hea koht – ettevõttele on ruumi toimetamiseks ja töötajatele on paik küllalt ligidal tööle käimiseks. „Siin on ruumi laienemineks senistel olijatel ja ruumi ka uutele tulijatele,“ ütleb ta. „Meie jaoks on ka oluline, et ligipääs ettevõttele oleks hea, näiteks on meil palju ülegabariidilisi veoseid.“
Veel ütleb Karpats häid sõnul kohaliku vallavalitsuse arvel, kellega koostöö on asjalik ja konstruktiivne. „Me ehitame juurde laoruume ja näiteks ehitusalane koostöö vallaga läks väga sujuvalt,“ toob ta näite.
Valga vald arvudes
- Elanike arv 15 200
- 70 protsenti valla elanikest elab Valga linnas
- Tööealisi elanikke c 10 000
- Keskmine bruto kuupalk Valgamaal 1208 eurot (seisuga 2021 aasta lõpp)
Artikkel valmis Kagu-Eesti programmi toel ja avaldati esmakordselt väljaandes Postimees.
