Võrumaal tegutseva metalltooteid valmistava firma Meisli OÜ juhataja Katrin Pilt kasutab intervjuu andmiseks aega, mil ta sõidab rekka roolis Võrumaalt Tartusse tooraine järele. Väikeses firmas peab juhatajagi suutma veoautot juhtida ja kauba kohale tuua, rääkimata muudest toomisega seotud asjadest.
Ehkki rauatööd peetakse rohkem tugevate meeste alaks, töötab Meisli firmas päris palju naisi. „Kontoritöö, pakkimine ja joonestamine on naiste teha. Samas näiteks keevitaja amet sobiks täitsa hästi naistele, sest see nõuab pigem täpset silma, mitte tugevat kätt. Paraku segavad eelarvamused – naine ja keevitaja!“ kommenteerib Katrin. Mulle küll väga meeldib see, mida ma teen.
Meisli firma näol on tegu pereettevõttega, millele panid juba kolmkümmend aastat tagasi aluse tema vanemad. Seega on Katrin koos ettevõttega üles kasvanud ja kõikidele selle kujunemise muredele ja rõõmudele juba varakult kaasa elanud. Nüüdseks on isa Mati Pilt ettevõtte juhtimise Katrinile üle andnud, kuid Katrin kinnitab, et firma juhtimisse ja arendamisse panustavad endiselt kõik pereliikmed. Ema Sirje on kogemustega töödejuhataja, õde Moonika on ettevõttes joonestaja.
„Üheksakümnendatel aastatel olid vanemad Ruusmäel elu sisse seadnud, siia maja ehitanud ja olukorras, kus kõik ühiskonnas väga kiiresti muutus, oli vaja hakata endale ise tööandjaks. Et isa oli metallitööd õppinud, siis sai see ka tegevusala valikul otsustavaks,“ jutustab Katrin.
Et lagunenud ühismajandist oli järgi jäänud töökoda koos rauatöötlemist võimaldava sisustusega, siis oli tootmisbaas olemas. Peamisteks toodeteks olid tol ajal mitmesugused metallist tarvikud loomapidajatele ja põllumajandusele üldisemalt.
Isa tegeles tootmise poolega, ema väljaõppinud raamatupidajana tegutses firma kontoris. Et peres kasvas kolm tütart, siis isa ikka aeg-ajalt muretses, et kellele see rauafirma kord jääb. Nüüdseks aga on selgunud, et muretsemiseks polnud põhjust ja vanemate kõrvalt said tütred firma toimimisest hea ettekujutuse ja soovi seda edasi arendada.
Keeruliste aegade kiuste on kolmekümne aasta jooksul kujunenud firmast Haanjamaal oluline tööandja ning seal valmistatud kvaliteetseid metalltooteid teatakse üle Eesti ja kaugemalgi.
„Mulle küll väga meeldib see, mida ma teen. Tore, et ma ei pea tööleminekuks kuhugi pikalt sõitma, kodu on kohe töökoha külje all. Siin tundub, et ruumi oleks justkui rohkem kui ehk kusagil linnas. Peale selle on oluline kohalike inimeste ühtehoidmine ja toetus, kasvõi hea sõnaga. Lisaks sellele püüavad kohalikud ettevõtted võimaluse korral teha koostööd, seegi on juba oluline,“ kiidab Katrin oma kodukohta.
Lai valik metallitooteid
Kui algselt valmistati Meisli firmas põllumajandustarvikuid, siis hiljem alustati metallist piirete tootmist ja umbes 13 aastat tagasi õnnestus siseneda metallitoodetega ka Soome turule. Seda Soome terasmaterjale tootva ja müüva firma Artiikki OY kaudu, mille tellimused moodustasid siis lausa 60% firma käibest.
Edukal ettevõtjal tuleb pidevalt aja vajadustega kaasas käia ning muutusi tootmises tuli juurde. Väga oluliseks koostööpartneriks kujunesid kohalikud palkmajade tootjad, kellele valmistati mitmesuguseid kinnitusdetaile ja sepiseid.
Praegu leiab firma toodangust suuremaid esemeid nagu treppe, piirdeid, väravaid, aedu ja varikatuseid, kuid ka väiksemaid esemeid: kaminatarbeid, nagisid, hoidikuid ja kinnitusdetaile. Samuti võivad huvilised küsida firmast eritellimusi ja tellida näiteks uhke metallist mööbli või erilahendusena kodukaunistusi. Lisaks sellele pakub firma teenustööna pulbervärvimist.
Kagu-Eesti on ettevõttele hea kodu
Katrin meenutab, et ehkki algul tundus firma asukoht lõunapiiril logistilises mõttes keeruline, siis nüüd tunduvad need probleemid järjest väiksemad. Siin on näiteks võimalus piiriüleseks koostööks Lätiga ja sealt tööjõu leidmine. Ettevõttes töötab kokku 17 inimest ja ehkki kvaliteetset tööjõudu napib nii maal kui linnas, siis senini on Meisli firmas siiski suudetud töökohad täita:
„Meil ei ole suuremat kaadrivoolavust – kes on tulnud, see on jäänud. Võiks arvata, et siin Eesti servas töötajaid ei leia, kuid arvan, et see ei sõltu asukohast. Kui töötingimused on head, siis leiab ka inimesi. Lisaks sellele on meil võimalus inimesi palgata Lätist. Nii käibki kaks töötajat meile hoopis naabrite poole pealt.“
Ka tsinkimisteenust ostetakse praegu sisse Läti firmalt, ehkki varem viidi tooted tsinkimisele Tallinna.
Samuti on ettevõtjad arusaamisele jõudnud, et nõnda väike firma peab oma logistikaga suurel määral ise hakkama saama, nii hoiab oluliselt kulusid kokku. Katrini sõnul kasutatakse väiksemate saadetiste ja kaubakoguste laialivedamiseks kullerifirma teenuseid, suuremate tooraine- ja kaubakoguste vedamiseks on firmal veoautod. Nii on vahel kiirem ja paindlikum, kuid ka odavam oma asju ajada.
Keerulised ajad majanduses
Uues majandussituatsioonis on ettevõttel tulnud kiiresti kohaneda. „Sõja alguses valitses täielik teadmatus. Metalliladudes oli lausa kaos ja metalli hinnad kerkisid kuni poole võrra. Mõningane teadmatus valitseb siiani, kuid siiski on hindade osas mingi stabiilsus olemas.“
Katrini tunnistab, et ettevõtte käibes oli langus tuntav, veebruaris olid reeded ettevõttes üldse töövabad päevad. Nüüd on tasapisi siiski olud muutunud ja tööd tuleb jälle juurde. Tema sõnul on rasketel aegadel alati abiks pikk kogemus oma erialal: „Oleme alati oma tooraine samadelt tarnijatelt saanud ja nad on olnud väga toetavad ka keerulistes olukordades.“
Et majanduskriis ettevõttel korraga jalgu alt ära ei löönud, tuleneb Katrini sõnul sellest, et firma on arenenud väga tasakaalukalt, mitte liiga kiiresti ja seda buumiaegadelgi. Samuti on alati püütud ajaga kaasas käia ja vastavalt sellele muuta toodete sortimenti, võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid.
Mõni aasta tagasi, enne suuremaid kriise, tehti Meisli firmas üsna suur investeering ja rajati uus tootmishoone. Pildi sõnul on sellega seoses kogu toomisprotsess muutunud palju otstarbekamaks ja loogilisemaks. „Nüüd saab tooraine autoga kohe tootmishoonesse sõidutada. See on oluline, sest metall on välistingimuste suhtes väga tundlik. Seejärel saab tooraine kohe toimetada painutuspinkide jt vajalike operatsioonide juurde ning lõpuks valmistoodangu sealsamas pakkida ja laadida. Töötingimused üldisemaltki on paranenud, ruum on soojem ja mugavam.
Investeeringud ja pangalaenud on vaja aga hoolega läbi kalkuleerida ja Katrini sõnul pole vaja teha ülemääraseid kulutusi. Hetkel tunneb ta heameelt, et vajalik investeering sai tehtud, kuid kohustused ettevõtet veel ülemäära ei pigista.
Ehkki majandussituatsioon on keeruline, loodab ettevõte selle siiski suuremate vapustusteta üle elada. Välisnõudlus on küll vähenenud, kuid seevastu on firmal palju erinevaid tooteid ja tarnevõimalusi nii kaubanduskettidele kui eraisikutele. Mõistagi tähendab see, et müügitöö on selles olukorras keerulisem, kuid mitte päris võimatu.
„Praegu õnneks tööd on ja siiralt loodan, et see nii ka jääb. Oleks küll väga kurb, kui ettevõte siin maanurgas peaks lõpetama. See jätaks päris suure tühimiku kohalikku ellu. Seega püüame siin kohapeal üksteist toetada, kasvõi positiivse sõnaga ja nii üheskoos ebakindlad ajad üle elada.“
Artikkel valmis Kagu-Eesti programmi toel ja avaldati esmakordselt Delfi portaalis.