Metallitööstuse peamine vedur on eksport

Uus tootmishoone

Viimaste aastate suurimaks investeeringuks on uue tootmishoone rajamine, mis valmis 2020. aasta alguses ja millega saadi juurde umbes 5000 m2 tootmispinda. Hoones on tänapäevased valgusküllased tingimused: keevitushall, montaaži- ja treiruum ning pinnad detailide lõppviimistluseks – liivapritsi- ja värvimisruum. Viimaste teenindamiseks mõeldud seadmed on täies mahus uued.

Harri Rantala

Hoonet teenindab 10 sildkraanat. Järgemööda on sinna lisandunud ka CNC-metallitöötluspinke. „Uute pindade kasutuselevõtt võimaldab koormust hajutada ning vanu tootmishooneid renoveerida,“ märgib Rantala. „Seega saame tänu uuele hoonele luua paremad töötingimused kogu kompleksis.“
Oma süsinikujalajälje vähendamiseks on AS Rauameister hoonete kütmisel üle läinud LNG-kütuse kasutamisele.

Suund tehniliselt keerukate toodete valmistamisele

AS Rauameister valmistab transportööre peamiselt energiatööstustele, vastavalt hakkepuidu, kivisöe, turba, lubja jms puisteainete transpordiks. „Uue tootmishoone sisseseadmisel oleme lähtunud sellest, et meil oleks olemas kõik võimalused valmistada just tehniliselt keerukamaid ja kaalu poolest raskemaid transportkruvisid,“ selgitab Rantala. „Toodete tehniline keerukus ongi just see suund, kus tahame tulevikus oma niši leida. Teadmistes on väärtus ja kompetentsuses kapital, nagu öeldakse. Aastatepikkuse kogemuse näol on meil olemas nii teadmised kui kompetentsus, tänu millele püsime kursil, et oma eesmärke ellu viia.“

Rantala üldine hinnang Kagu-Eesti kui metallisektori edendamise piirkonna võimalustele on selline: „Masina- ja metallitööstus vajab spetsialiste, kes tunnevad hästi IKT-lahendusi ja oskavad neid rakendada, mõistavad tootmise tervikprotsesse ning kellel on hea keelte-, analüüsi- ja suhtlemisoskus. Kutseõppeasutustelt ootame senisest enam terviklike tööprotsesside õpetamist ja seda, et ei unustataks
ka üksikute tööoperatsioonide väljaõpet.“ Paindlikkus ja kiire reageerimisvõime võiksid tema arvates olla need tegurid, mis annavad eelised: „Üks võimalus tootlikkust suurendada on lisada tootmisele tootearenduse ja insenerilahenduse pool. Nii tekib ja kasvab lisandväärtus ning saab tootmisetapis maksta töötajatele rohkem. Keevitajate, metalltoodete ja -konstruktsioonide valmistajate puhul jääb tööjõuvajadus tõenäoliselt praegusega võrreldes samale tasemele. Töö muutub seoses keevitusrobotite kasutuselevõtuga. Kõik töölõigud tasakaalustavad üksteist ning vajadus põhikutseala töötajate järele ei kao.“ Rantala peab oluliseks, et investeeringud, mis riigis tehakse, oleks jaotatud tasakaalukalt, et ka kaugeim ja väikseim ettevõte saaks seda tunda.

Innovatsiooniga peab pidevalt tegelema

„Innovatsioon ei ole ühekordne projekt, mille saab firmas ellu viia nii, et kui see on tehtud, siis ongi valmis,“ tõdeb Rantala. „Innovatsiooniga tuleb tegeleda süsteemselt ja pidevalt. Selleks et firmas saaksid tekkida ja areneda uuendusmeelsed ideed, on vaja toetavat süsteemi – kõik tegevused ja protsessid peavad paigas olema ning loomulikult peavad meeskonnas olema õiged inimesed. Tegelikult tulevad uued ideed pidevalt ja uutmoodi rakendatakse ka juba olemasolevaid teadmisi. Edukuse tagavad muutuvates turutingimustes jätkusuutlikkus ja paindlikkus.“

Peamised koostööpartnerid asuvad Soomes

Aastatepikkuse töötamise jooksul on ASil Rauameister olnud palju koostööpartnereid. Rantala tõstab esile Raumaster OYd: „Koostöö nendega on väga põhjalik ja igati edasiviiv – oleme saavutanud hea sobivuse ja täiendame oma teadmisi vastastikku. Tihedam on olnud koostöö veel Andritz OY ja Raute Oy-ga.“

Töötajad tahavad mõistmist

ASis Rauameister pakutakse töötajatele nüüdisaegsete töötingimustega kindlat töökohta. „Uuele töötajale pakume kohapealset väljaõpet, kui ei ole tegemist spetsialistiga,“ ütleb Rantala. „Arvestada tuleb, et töötajatel on elu ja nõudmised ka väljaspool tööd. Tööjõu hoidmine on lihtsam, kui töötajad tunnevad, et neid mõistetakse. Firma panustab sellesse, et inimene saaks tööpäeva jooksul anda endast maksimumi, seega pakume sooja toitu ja kindlaid tööpause koos kohvi või teega. Soovime, et töötaja tuleks pauside ajal töökeskkonnast välja ja naudiks puhkepause selleks ettenähtud puhketubades. Peame töötajaid meeles enne jõule ja jaanipäeva pakiga, mida kokku pannes on mõeldud nende perele. Kõikidele on üks kord nädalas avatud Väimela Tervisekeskuse bassein, kuhu on ujuma oodatud ka töötajate pereliikmed. Väga nauditavad olid terve asutuse reisid ja jõulupeod, kuid praegu on koroonaviirus need pausile pannud.“

Murekohad

Tööjõuturu probleem on Rantala sõnul see, et meil on liiga palju keskharidusega ja ilma kindla erialata
inimesi: „Neid, kes oskavad metalliga toimetada, jääb aina vähemaks, ja nad on tööjõuturul väga
konkurentsivõimelised. Noored peaksid enne karjäärivaliku tegemist teadma, mis tänapäevases firmas
toimub ning kuidas luuakse väärtust – ja see võiks suunata noori ka masina- ja metallitöö erialadele. Neid tuleb veenda tulema tööle metallivaldkonda, ja miks mitte ka naisi, sest tänapäevane tehnoloogia nõuab nutikust ning vähem füüsilist tööd. Need murekohad on lahendamiseks. Riik peaks koolitustel arvestama tööturu vajadustega. Vajalik ei ole ainult töökoht, vaid sul peavad olema seadmed, kui sa inimesi tööle võtad. Mida rohkem inimesi tööle võtad, seda rohkem on vaja seadmeid. Uute töökohtade loomisele on lisaks kindlasti jälje jätnud ka üleilmne koroonakriis – ollakse ettevaatlik uute lepingute sõlmimisel ja seoses sellega on praegu kahjuks vähenenud ka tellimuste maht.“

Edukas koostöö kutsehariduskooli ja kohaliku kogukonnaga

ASi Rauameister tootmisüksuse kõrval asub Võrumaa Kutsehariduskeskus, millele metallitöötlemisettevõte on praktikabaasiks. „Anname praktikantidele ettekujutuse masina- ja metallitööst ning viime nad tööga kurssi, ütleb Rantala. „Kõiki praktikante tasustatakse, et neil tekiks motivatsioon töötada. Meie panus siin on see, et noored vastaksid kutsekooli lõpetades tööandja ootustele oma töökohas. Võtame õpilasi pikaajalisele praktikale ja meile sobivad ka lühemad tööampsud, mida õpilased tahavad teha. Pärast õppepraktikat on mõnel noorel soov töötada ka suvel, et teenida taskuraha.“ Töökohapõhise õppega liitus AS Rauameister 2020. aastal CNC-metallilõikepingi seadistaja ja programmeerimise erialal. „Viis töötajat läbis täisprogrammi ning sooritas viienda taseme kutseeksami. Seoses sellega esitas Võrumaa Kutsehariduskeskus meid 2021. aasta õppijasõbraliku tööandja nominendiks Eestis,“ rõõmustab Rantala.
AS Rauameister on järjepidevalt toetanud kogukonna kultuuri ja sporti. „Meil on välja kujunenud kindlad ja pikaajalised sõbrad: suusataja Marko Kilp, Võru noored kahevõistlejad, Võru noortekeskus, tantsuklubi Maarja, Parksepa korvpalliklubi,“ toob Rantala näiteid. „Unustatud ei ole ka lasterikkaid peresid, Võru invaühingut ja vähekindlustatud perede lapsi.“

 

 

Veel üks näide Kagu-Eesti metallitööstusest

Aluweld OÜ
2010. aastal asutatud ettevõte tegeleb lehtmetallist ja profiilmaterjalist toodete valmistamisega. Aluweldi
kõige tuntum toode on kümblustünnide ahi. Materjalina kasutatakse peamiselt alumiiniumi ja süsinikterast. 10 töötajaga Aluweldi viimaste aastate suurim investeering oli 2021. aasta alguses, kui osteti keevitusrobot Fanuc. Ligi 100 000 eurot maksnud keevitusrobot aitab kaasa ekspordi edendamisele.

Pildi autor Mart Raudmäe

Ekspordi osakaal on Aluweldis suurenenud 70%ni, aga ka ülejäänud toodangust jõuab suur osa Eesti ettevõtetele valmistatud allhangete kaudu välismaale. Peamiselt ekspordib Aluweld toodangut Soome ja Rootsi, aga väiksemas mahus ka teistesse Euroopa riikidesse.

Otepää vineeritehase eduloo tuules ehk miks kogub Kagu-Eesti populaarsust ettevõtluspiirkonnana?

Silver Rõõmussaar, UPM-Kymmene Otepää OÜ juht FOTO: UPM-Kymmene Otepää OÜ

 

Kui möödunud sajandivahetusel Otepääle endise autoremonditehase territooriumile kaasaegset vineeritehast loodi, tunti linna peamiselt vaid Eesti suusameka ja talvepealinnana. Võib-olla tundus nii mõnelegi tollal, et suurtootmine väikelinna ei sobigi. Ja kas sealt suusatajate seast üldse oskustöölisi leiab? Tänaseks, täpselt 20 aastat hiljem, on Lõuna-Eesti kasepuidust kvaliteetset vineeri tootev tehas Eesti suurim, andes otseselt tööd 240le kohalikule, läbi partnersuhete palju rohkematele.

Vineeritehase tuules on ääremaaks peetud ala vaikselt aga kindlalt võitmas juurde populaarsust mõnusa ja tulusa ettevõtluskeskkonnana.

Sellel on omad kindlad põhjused.

Kui küsida juhuslikult eestlaselt, millised märksõnad meenuvad talle sõnapaariga „Kagu-Eesti“, siis vaevalt, et suurem osa inimesi taipaks seda paksude metsade, kuppelmaastiku ja imeliste rekreatsioonitingimuste kõrval seostada atraktiivse ja kasvava ettevõtluskeskkonnaga. Ometigi nii see on! Innovaatilise ja suurema lisandväärtusega ettevõtluse osas pole see enam mitte vaid kohalike kauge unistus, mida püütakse igal võimalusel nii riigi, maakonna kui valdade tasemel toetada, vaid juba ka üha väljapaistvam reaalsus.

Üks uue aja pioneere asub Otepää külje all. Selles UPM kontserni kuuluvas tehases valmivat vineeri, eksporditakse üle maailma. UPM WISA kaubamärgi all tuntud vineeri kasutatakse näiteks raskeveokite haagiste põhjamaterjalina. Hästihoitud saladus on, et märkimisväärne osa Kagu-Eesti puidust valmistatud kasevineerist leiab kasutust hoopis kaugel Lõuna-Koreas, kus sellest ehitatakse vedeldatud maagaasi (LNG) tankerite gaasireservuaaride komponente. „Võimalik, et me olemegi Lõuna-Korea jaoks kõige tuntum Eesti ettevõte,“ ütleb UPM Otepää tehase juht Silver Rõõmussaar naljatades.

FOTO: UPM-Kymmene Otepää OÜ

 

Ta on uhke, et nende tehases suudetakse kohalikku puitu nõnda kõrgelt väärindada. Gaasitankeritele valmistatavad mahutite komponendid on tehnoloogiliselt keerulised ning ettevõtteid, kellel on ette näidata sertifikaadid taoliseks tootmiseks, on maailmas üksikud.

Otepää Vineeritehas paistab silma heade majandustulemuste poolest. Tehasejuhi sõnul on heade tulemuste nurgakivideks stabiilne majanduskeskkond, soodne maksusüsteem, kvaliteetne toore ja stabiilne ning õpihimuline töötajaskond.

FOTO: UPM-Kymmene Otepää OÜ

 

Palju kasepuitu 50km raadiuses

Kunagi Eesti-Soome ühisettevõttena alustanud, nüüdseks aga juba 18 aastat täielikult Soome UPM kontserni kuuluv vineeritööstus sai alguse tõsiasjast, et Lõuna-Eestis leidub lihtsalt piisavalt palju kvaliteetset kasepuud, oluline oli ka sobilike hoonete olemasolu Otepää Autoremonditehase territooriumil.

Kask on levinud puuliik ja seda jätkub ka täna Eestis piisavalt. Kuidas muidu oleks saanud tehas oma tootmisvõimsust tasapisi 20 000 kuumeetrilt aastas 90 000 kuupmeetrini kasvatada. Kuid tehase juhi Silver Rõõmussaare hinnangul ei ole see siiski ainus eelis. „Siinkandis elavad väga lojaalsed inimesed, kes on aastaid ettevõtte arengusse panustanud,“ ütleb ta. „Meil on selgelt vedanud, sest suurem osa siinse piirkonna elanikest väärtustab head koostööd ja kindlustunnet töökoha juures kõige kõrgemalt.“

Kuid ega ka palgad iseenesest pole laita, pigem üle Eesti keskmise. Ning tublisti kõrgemad Valgamaa keskmisest. 2021 aasta esimesel poolaastal ulatus UPM-Kymmenen Otepää tehase keskmine palk 1615 euroni.

Otepää vineeritehase omanikud on viimaste aastate jooksul piirkonda investeerinud üle 40 miljoni euro. Rajades muuhulgas omaenda hakkepuidul toimiva soojatootmise. Arvestades ettevõtte 50 miljonilist aastakäivet ja keskmiselt 10-20% rentaablust, ei ole seda investeeringut mõistliku ajaga keeruline tagasi teenida.

FOTO: UPM-Kymmene Otepää OÜ

 

Vald ulatas abikäe

Silver Rõõmussaar meenutab, et tehase Otepää valda rajamisel oli tunda kohaliku vallavõimu tuge. Ta loodab, et ka tänased vallajuhid on vähemasti sama mõistvad uute arenduste osas. See ongi väikeste kohtade eripära ja eelis, et suur hulk valdu võtavad investori muresid väga isiklikult ning püüavad olla võimalikult vastutulelikud.

Rõõmussaar möönab, et normaalolukorras, ilma vallajuhtide aktiivse panuseta, võiks tootmisalade planeeringud venida viiele-kuuele aastale, mis on aga enamike ettevõtjate jaoks liialt pikk aeg, et seda ootama jääda. „Kuigi valdadel pole hetkel veel otseselt rahalist motivatsiooni tootmisi toetada, on neile siiski oluline, et valda inimesi juurde tuleks, siia uusi spetsialiste elama asuks. See on nende otsene tulu. Ja kui investoril on pakkuda sellist perspektiivi, ollakse üldjuhul valmis igakülgseks toeks.“

Uued krundid uute ettevõtete ootuses

Olles oma kogemusest positiivselt innustanud, usub UPM- Kymmene Otepää tehase juht, et tegelikult mahuks piirkonda veel mitmeid väiksemaid tootmis- ja teenindusettevõtteid. Osad võiks saada ka vabalt UPMi partneriteks. „Võimalusi on palju, oluline on leida oma nish, mis ideaalis võiks toetada väljakujunenud ettevõtluskeskkonda,“ räägib Rõõmussaar entusiastlikult. „Näiteks liigub nii meie kui meie naaberettevõtete juures palju sõiduautosid ja raskeveokeid, mis vajavad remonti ja hooldust. Kui tuleks keegi ja paneks töökoja püsti, siis usun, et ainuüksi siit lähiümbrusest koguks ta kliente piisavalt.“

Kuid vabalt võiks Rõõmussaare sõnul tulla ka ettevõtted, mis väärindaks UPMi tehasest väljuvat vineeri veel mingil uuel ja kasulikul viisil. „Siin on mõnus töötada, erakordselt lahked ja töökad inimesed, ainulaadsed vabaaja ja sportimisvõimalused, millega võrreldavaid mujalt Eestist naljalt ei leia,“ on ta enesekindel.

Et piirkonda uusi ettevõtteid ja investeeringuid juurde meelitada, on UPM enda peale võtnud lausa väikese tootmispargi rajamise. „10ha suurusel maatükil on Otepää vald planeeringut praegu menetlemas. Arvan, et lisaks Hundisoo piirkonna 6-le ettevõttele mahuks veel paar-kolm ettevõtet siia meiega kõrvuti toimetama. See looks uusi töökohti ja paneks ka piirkonna muus mõttes hoogsamalt arenema.“

Asso Uibo, EASi välisinvesteeringute konsultant FOTO: UPM-Kymmene Otepää OÜ

 

Kagu-Eestis vallad panustavad koostööle

EASi Lõuna-Eesti välisinvesteeringute konsultant Asso Uibo kinnitab, et tegelikult on praegu väga hea aeg Kagu-Eestisse investeerimiseks ja uute väiketootmiste rajamiseks. Ja mitte vaid tootmiste, vaid ka haldus- ja tugiteenuseid pakkuvate ettevõtete rajamiseks. Ta peab silmas Kagu-Eesti omavalitsuste ja riigi koostöös sündinud Kagu-Eesti programmi ja selles sisalduvaid toetusmeetmeid.

Põhjustena, miks ettevõtjail Kagu-Eesti poole piiluda tasub, nimetab ta piirkonnas üha aktiivsemalt tegutsevat valdade võrgustikku, kus püütakse üldjuhul väga kiiresti ja paindlikult menetleda nii planeeringuid, kui leida ettevõtetele muid toetusi.

„Kuigi uusi korterelamuid pole peale Võru ja Põlva mujale eriti ehitatud, ning just kaasaegse elamufondiga on praegu kitsas käes, siis õnneks on vallad sellest teadlikult ja mõtlevad aktiivselt kaasa,“ rääkis Uibo. „Olen rääkinud mitmete valdadega, ja saanud kinnitust, et niipea kui mõni ettevõte peaks soovima Kagu-Eestisse investeerida või oma tööstuse siia kolida, siis vallad on põhimõtteliselt valmis peaaegu tasuta pakkuma maad tootmisüksuste püstitamiseks.“ Võimalik, et kui investor vajab ka oma töötajatele uusi kortereid, tulevad siingi osad vallad soodsate pakkumistega appi.

Veel ootavad 2022 aastal ettevõtjaid Kagu-Eestis mitmed riigipoolsed toetused. Näiteks Kagu-Eesti ettevõtluse toetusmeede ja Kagu-Eesti spetsialistide eluaseme toetusmeede, kus iga omavalitsus korraldab spetsialistide toetusvooru ise. Leidub veel teisigi valdadepõhiseid toetusi. Nagu näiteks Setomaa valla programm. Tõsi, neist programmidest ja toetusest ükski ei ole nii vägev, et vaid nende pärast oma äri Tartu taha kolida. Kuid kui tasuv äriplaan olemas, annavad toetused kindlapeale hoogu juurde.

Nii Asso Uibo kui Silver Rõõmusaar on Kagu-Eesti arenguperspektiivide osas optimistlikud. Olgu siis sihiks välisinvesteeringud või kohalikud algatused. Asso Uibo suhtleb oma töö tõttu pidevalt investoritega ja teab, et rohe-ja digiajastul otsivad paljud idufirmad omale eripärast ja töötajatele motiveerivat kasvukeskkonda. Pole parimat sõnumit noortele, kui sinu töökoht mitte vaid ei vähenda ökoloogilist jalajälge, vaid eksisteeribki harmoonias koos puhta keskkonnaga.

Miks ei võiks mõni it-arendusfirma asuda Põlvas, Võrus, Räpinas või Otepääl, kus on töötajatel selgelt paremad rekreatsioonivõimalused kui suurlinnades?

Miks ei võiks suuremad ettevõtted koostöös valdadega ehitada oma töötajatele kaasaegseid koos roheliste maalappidega kortermaju ja meelitada noori spetsialiste koos peredega Tallinnast ja Tartust siia kolima?

Nii Uibo kui Rõõmussaar rõhutavad, et inimeste puudust ei maksa Kagu-Eestis karta. On ju elu näidanud, et mida suuremat lisaväärust ettevõtted väärtusahelas pakkuda suudavad, seda rohkem õnnestub neil ka teenida kasumit, maksta kõrgemaid palku ja meelitada üle madalama lisandväärtusega ettevõtete töötajaid.

Eesti maapiirkondade tulevik ongi nende hinnangul paljuski seotud just sellist tüüpi ettevõtetega, mis hakkavad asendama amortiseerunud esmatasandi tootmisi, tehes keerukamaid, loodussõbralikumaid ja kõrgema hinnaga innovaatilisi tooteid.

„Need inimesed, kes siin piirkonnas elavad, on avatud, õpivõimelised ja lojaalsed,“ rääkis Silver Rõõmussaar. „Nii Otepää kui Kagu-Eesti laiemalt on hea piirkond, kus elada ja töötada“.

 

Artikli avaldamist finantseeritakse Kagu-Eesti Programmi vahenditest

 

Viimaste aastate suurimad tootmisinvesteeringud Kagu-Eestisse:

  • UPM-Kymmene (40 miljonit eurot). Vineeri tootmine.
  • Toftan (32 miljonit eurot). Saematerjali tootmine.
  • Peetri Puit (9,4 miljonit eurot). Liimpuitkonstruktsioonide tootmine.
  • Rauameister (3 miljonit eurot). Metallkonstruktsioonide tootmine.
  • Atria Eesti (8,9 miljonit eurot). Toiduainete tööstus.
  • Cristella VT (7,7 miljonit eurot). Toiduainete tööstus.
  • Räpina Paberivabrik (4,1 miljonit eurot). Paber- ja papptoodete tootmine

Setomaa on ehe näide puhtast loodusest ja mahedast kultuurist.

Oma asukoha poolest on Setomaa avatud turismile, pakkudes puhast ja mahedat keskkonda.
Setomaa on ehe näide puhtast loodusest ja mahedast kultuurist. See on väärtustepärand, mida luuakse üheskoos edasiandmiseks järgnevatele põlvedele. Setomaa on koht, kus inimene toetab loodust ja loodus toetab inimest. Kui sa veel ei ole Setomaale jõudnud, siis tee seda kindlasti ja saa osa ehtsast mahedast ja kultuuriväärtuslikust keskkonnast.

Põlva piimatööstuse roheline ambitsioon avardab Kagu-Eesti majanduse perspektiive

Endiselt peamiseks tootmissuunaks olevale pulbritootmisele on edasi arendatud ka täispiimatooteid, mis on integreeritud Tere brändi alla. Ettevõte, mis oli 70.-80.-aastatel oma uuendusmeelsuse tõttu kuulus üle Nõukogude Liidu, tegeleb nüüd aktiivselt uue aja innovatsiooniga ehk oma ökoloogilise jalajälje vähendamisega. Põlva tööstusest rändavad piimatooted tervelt 25 välisriiki. Pulbrit müüakse üle maailma, isegi nii kaugele nagu Jaapan ja Vietnam. Jogurteid jm täispiimatooted eksporditakse peamiselt Soome ja Baltikumi. Selleks et kasvatada väärindatud toodangu mahtu, valmib Põlva tööstuses juba mõnda aega ka 100% käsitöö kodujuust, mille sees ehtsad Setomaa riisikad.
Viimastel aastatel on Põlva kandis alanud hoogne rohepööre, millega on liitunud ka Nordic Milki Põlva piimatööstus. „Eesti ekspordiartikkel maailmas saab ikkagi olla vaid puhas õhk ja puhas toit, mida jääb kõikjal üha vähemaks,“ räägib Kivine, uhkusenoot häält mahendamas. „Oleme Eestis Rohetiigri asutajad, tegeleme aktiivselt oma jalajälje mõõtmise ja vähendamisega.“
Selleks et eksportida teatud turgudele, on toidutootjatel peagi vaja rohesertifikaati. Just selle sertifikaadi poole Põlvas liigutakse. See tähendab, et ökoloogiline jalajälg peab vähenema nii farmides, pakendites kui ka jogurtisse pandava moosi puhul.

 

Allikas