Urmas Varblane, Eesti Pank Nõukogu esimees. “Trendid ja suundumused meil ning mujal maailmas, mis mõjutavad lähiajal muutusi ettevõtluses” video (YouTube link), esitlus (PDF 5 MB)
Ülle Jagomägi, ettevõtlussuhete juht, Tartu Ülikool ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus. “Tartu Ülikool kui ettevõtjate partner“ video (YouTube link), esitlus (PDF 1 MB)
Andi Pärn, teadus ja arendusosakonna juhataja, Eesti Maaülikool Teadus- ja arendusosakond – “Eesti Maaülikooli teadusteenused ettevõtjatele“ video (YouTube link), esitlus (PDF 6 MB)
Ilmar H. Altdorf, partnerlussuhete juht, Tallinna Tehnikaülikool Ettevõtluskoostöö keskus. “TalTech-i teadusteenused ettevõtjatele“ video (YouTube link), esitlus (PDF 785 KB)
«Tõepoolest juhtus 1990. aasta alguses nii, et toonane vallavalitsuse töötaja, tänane Sillamäe gümnaasiumi koolijuht Arno Kaseniit kutsus mind Otepääle vorstitööstust ehitama. Olin nõus, sest olin Eesti põllumajanduse akadeemias õppinud lihandust ning mul oli suur huvi oma erialal tööd teha. Hakkasime sobivat kohta otsima ning 20. märtsil 1990 otsustas vald, et lihatööstus sobiks Vana-Otepää külla endise suurfarmi alale, kus olid olemas elekter, veevärk ja kanalisatsioon. Loomad viidi ära ning sovhoosi ehitusbrigaad ehitas kirvetööna meile tootmise,» meenutab Maie Niit. Asjaajamistele kulus kaks aastat ning 1992. aasta 7. aprillil alustati kolme töötajaga tootmist.
Inimeste huvi uue tootmisettevõtte vastu oli nii suur, et toodete turustamisega alguses muret polnudki. «Saime sead ja lehmad ning hakkasime tootma. Eks algul oli väheke ebaõnnestumisi ka, kuna meie kaader oli ju väljaõpetamata. Palkasime tööle kõik, kes soovisid tulla – oli toredaid kohalikke külainimesi, oli joodikuid. Aga meil oli töötajaid vaja ning võtsime kõik vastu.»
Esimeseks tooteks oli poolsuitsuvorst, mida valmistatakse tänaseni. Seejärel hakati valmistama erinevaid sinke. Kui järele jäi maksa, hakati tegema maksapasteeti, seejärel sülti. «Me ei teinud seda viga, et oleksime võtnud kohe 10 inimest tööle ja siis hakanud neile tegevust otsima. Palkasime inimesi vajaduspõhiselt ning just nii kasvasimegi. Kasumit tuli teenida, et saaks palka maksta. Vastavalt sellele, kui palju kassas raha üle jäi, saime investeerida,» jutustab Maie Niit.
Foto: Otepää Lihatööstus
Rohepöördega sai alustatud juba 90ndatel
Investeeringuid tehti jõudumööda – alguses uuendati suurfarmi seinu, seejärel põrandaid. Ümber ehitati küün ning Maie Niidu sõnul sai nende ettevõttes rohepöördega alustatudki kohe 1990. aastatel, sest raisku ei läinud midagi. «Isegi vanad betoonpostid kasutasime aiamaa piireteks ning väga palju oleme juurde istutanud puid alates pihlakatest ja pärnadest, et ümbrus oleks rohelisem. Kuna olin keskkonnalaboris töötanud, teadsin väga hästi nõudeid. Meie ei pildunud mingeid jääke niisama loodusesse, vaid kasutasime kõik ära.»
Siiski ei ole nende enam kui 30 aasta jooksul, mil Maie Niit on Otepää lihatööstuses tegutsenud, kõik tema lootused ja mõtted täitunud. «Näiteks mõtlesin, et saame oma tooraine väga mugavalt kõrval asuva seafarmiga koostööd tehes, ent selgus, et nad soovisid meie jaoks selgelt liiga kõrget hinda. Meie aga pidime mõtlema, kuidas saaks tooraine võimalikult soodsalt kätte, sest 70% omahinnast moodustab tooraine. Kasutasime siis nutikaid lihatööstuse nippe, näiteks ostsime rohkem emiseid, kes olid odavamad. Samuti ei kasutanud me välismaalt saabuvat külmutatud liha, sest 10% liha massist jookseb sulatades mahladega välja ning ülessulatatud liha ei seo nii palju vett kui jahutatud liha.»
Ettevõtte eesmärk on algusest peale olnud tootmises keskkonnasäästlik olla, näiteks taaskasutatakse jääksoojust ja optimeeritakse maksimaalsel määral pakendimajandust. Samuti kasutatakse alati kõik looma osad tootmises maksimaalselt ära: pehme liha, kondid, kõõlused, rupskid, siseorganid… Liha on ju parim ja väärtuslikum toit, kust inimese organism toitaineid omastab, andes tänu oma valgusisaldusele täiskõhutunde kiirelt ja pikaks ajaks.
Nutikus, kindlameelsus, paindlikkus ning võime turu äkiliste muutustega kiirelt kohaneda ongi Otepää Lihatööstus Edgar OÜ tänase tegevjuhi Maire Niidu sõnul omadused, mis on ettevõtte edukalt läbi kolme aastakümne vedanud. «Meile on öeldud, et teeme tänuväärset tööd – toodame inimestele toitu. Minu meelest on see nii ilusasti öeldud!»
Foto: Otepää Lihatööstus
Ta lisab, et Otepää Lihatööstus Edgar on eriline ka oma nii-öelda naiseliku sisekliima tõttu. «Meie seintel on seinalehed, kus on kirjas, millised on meie töötajad ning kuidas neid hindame. Ükskõik kui moodne on tehnika, on ikkagi ju inimene see, kes ettevõtte käiku paneb ja käimas hoiab. Me väärtustame oma töötajaid kõrgelt. Kõik, mis on raha eest saadud, on odavalt saadud. Inimsuhteid raha eest ei saa. Meie jaoks on oluline ka peresuhete väärtustamine, järjepidevus ning vanemate inimeste austamine.»
Koos Otepää kesklinnas tegutseva tütarettevõtte Karni-Vooriga on perefirmal töötajaid umbes 50 ja nii ollakse omas kandis arvestatav tööandja. Maie ja Maire kinnitavad nagu ühest suust, et nad on oma töötajatele tõesti tänulikud. «Meil töötab nii palju tublisid inimesi. Kaasame alati kogu kollektiivi tootearendusse ning ostuprotsessidesse, püüame pakkuda vaheldusrikast töökeskkonda ning anda pidevat kiitvat tagasisidet.»
Samuti ollakse ka ise eeskujuks: Maire Niit sai tänavu tänu oma entusiasmile Otepää valla medali ning tema abikaasa pälvis mullu Parima Metsamajandaja tiitli. Maie Niit sai 2009. aastal Aasta ema aunimetuse ning on alates 2014. aastast Otepää aukodanik. Otepää Lihatööstus Edgar OÜ on Eesti Lihatöötlejate Assotsiatsiooni (ELA) liige ja kasutab oma toodetel AUS KAUP märki, mis tähendab, et tooted on kondilihamassivabad.
Otepää Lihatööstus Edgaril on mitmeid tehnoloogilisi eripärasid, mis nende toodangut konkurentidest eristab: unikaalsed lepapuudel töötavad suitsuahjud, kasutatakse ainult kodumaist toorainet ning välistatud on kondilihamass. Põhitoodanguks on pool- ja täissuitsuvorstid, jahutatud lihatooted, suitsu- ja grilltooted. Lõviosa toodangust müüakse Eestisse, vähesel määral toimub eksport Soome.
Foto: Otepää Lihatööstus
Ettevõttel on korraga tootmises 70–80 erineva toote ringis. Maire Niit nendib, et kuna kaubandus soovib pidevalt uusi tooteid, muutub toodete eluiga iga aastaga lühemaks. «Ja samal ajal küsivad kliendid traditsioonilisi vorste ja sinke, mida oleme aastakümneid valmistanud,» muigab ta. «Üheks suunaks on kindlasti tervislikud, puhtad ja head toiduained, kus oleks võimalikult minimaalselt e-aineid. Meie oma toodetele otseselt e-aineid ei lisa, aga teinekord on need meie kasutatavate maitseainete koostises väga minimaalsel määral olemas. Ent teha pole midagi – seadus ütleb, et me peame pakendil loetlema kõik ained ning nii need sinna ka kirja saavad.»
Sügiseks lõpeb ettevõttel investeeringuprojekt, mis hõlmas efektiivsust tõstva tootmishoone ehitust ja uute seadmete soetamist. «Investeerisime robotisse, mis hõlbustab ettevõttesisest logistikast, vähendab raskuste tõstmist ja suurendab ohutust. Ostsime uued toodete kvaliteeti stabiliseerivad vorsti- ja soolveepritsid. Aeg on raske ja see jätkub – pandeemia, energia- ja julgeolekukriisid, intresside tõus ning plaanitavad maksud… Lisaks puudutab meid väga tugevalt tööjõukriis, sest lihatehnoloogidest on suur puudus, aga toidutehnoloogi eriala õpetatakse väga vähesel määral,» nendib tegevjuht.
Siiski on tema sõnul läbi aastate tehtud koostööd endast targemate inimestega. «Meil on olnud mitmeid projekte Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli ja Tartu Rakendusliku Kolledžiga,» loetleb Maire Niit. «Tudengid käivad sageli meie juures praktikal ning hetkel näiteks saadame Tartu Ülikooli silmaarstiks õppijatele uuringuteks seasilmi, et aidata Eesti teadust arendada. Oleme koostöö üle teadusasutustega väga uhked!»
Artikkel valmis Kagu-Eesti programmi toel ja avaldati esmakordselt väljaandes Postimees.
«Esmalt propageerisime saunadesse sobivaid lehtpuumaterjale nagu sanglepp ja haab, seejärel hakkasime tasapisi oma toodete sortimenti ja teenuste spektrit laiendama. Esimesed 10 aastat kasutasime tootmisel allhankijaid, ent pikapeale sai selgeks, et nii rahaliselt kui ka ajalise kokkuhoiu suhtes on mõttekam luua oma tootmisüksus. Nii sai rajatud Lõuna-Eestisse Põlvasse tehas ning loodud koduturul tegutsev tütarfirma Genetrade Wood Baltic OÜ,» meenutab ettevõtte asutaja ja juht Andres Hoop.
Andres Hoop – Genetrade
Genetrade pakub oma tooteid ja teenuseid nii lõpptarbijatele kui ka edasimüüjatele, Eestis on nende suurimaks kliendiks Kesko K-Rauta kauplused. Seega võib Genetrade’i tooteid leida kõigist kodumaa suurematest linnadest. «Samuti kasutavad meie tooteid paljud saunaehitusfirmad nii Eestis kui ka kaugemal. Müüme oma tooteid üle maailma ja seetõttu tuli 2013. aastal asutada eraldi ettevõte, mis tegeleb meie toodete müügiga Euroopas ja Aasias. Aga meie suurimaks turuks on jäänud endiselt Soome,» räägib Hoop.
Konkurents on hea, sest paneb pingutama
Tema sõnul on aastate jooksul lisandunud ettevõttele saunavaldkonnas palju konkurente, mis on lõpptulemusena isegi hea. Tänu sellele ei ole ettevõte saanud jääda oma mulli, vaid on pidanud ajaga kaasas käima, vajadusel oma profiili muutma ning pidevalt arenema.
Tänaseks on Genetrade kinnitanud kanda mitmete uute projektidega, tegeledes pidevalt toodangu kvaliteedi tõstmise ning valiku laiendamisega. Erinevalt konkurentidest on nad liikunud Soomes seda teed, et mitte ainult ei tooda ja müü kauplustele või arendajatele oma tooteid, vaid pakuvad ka võtmed-kätte-lahendusena saunu, mis on kliendile üle andes kohe nii-öelda leilivalmis. Koostööd tehakse kõigi suuremate ehitusfirmadega ja Soome uutesse korrusmajadesse ehitataksegi enamasti just Genetrade’i saunad võtmed-kätte-lahendusena. Eelmisel aastal ehitas ettevõte Soomes ligi 1000 sauna, lisaks umbes 100 sauna majaühistutele ja spaadele. Peale selle sai paigaldatud 10 000 ruutmeetri jagu duširuumide lagesid.
– Genetrade
«Oleme tänaseks jõudnud Soome TOP3 saunaehitajate hulka ja ootame nii sellelt kui ka tulevaselt aastalt kasvu,» ütleb Hoop. «Oleme suurepärane partner suurtele ehitusfirmadele, kuna toodame ja paigaldame ise nii saunaehitusmaterjali kui ka saunalavad. Kliendil on mugav tellida kõik ühest kohast, sest tarne sõltub ainult meie enda tööst ning see on kiire. Meie konkurentidel sellist kontsepti pakkuda ei ole.»
– Genetrade
Tootmise juures on oluline mõelda ka rohelisele jalajäljele
Kolm ettevõtet – OY Genetrade Wood Products AB Soomes ning Genetrade Wood Baltic OÜ ja Genetrade Wood Products OÜ Eestis – tegelevad projektiga otsast lõpuni ehk toormest kuni leilivalmis sauna ehitamiseni. Kõigi kolme firma taga seisab Eesti mees Andres Hoop koos oma kolmekümne motiveeritud ja professionaalse töötajaga, kes teevad igapäevaselt tööd selle nimel, et saunad muutuksid aina paremaks ning ettevõtte roheline jalajälg oleks võimalikult väike.
«Oleme oma tootmises suutnud läbi viia maksimaalse tõhustusprotsessi, et nii meie kulude kui ka jäätmete teke oleks võimalikult väike. Kasutame näiteks kõik puidujäägid tänase seisuga ise ära – purustame, pressime neist pelletid ja kasutame oma tootmisüksuste ning kontori kütteks. Objektidel ei teki meil jäätmeid tegelikult üldse, sest meie tooted väljastatakse tehases täpses mõõdus ning on objektil vaja lihtsalt kokku panna ning kinnitada,» selgitab Hoop. «Meie jaoks on oluline meie toodangu kvaliteet ja klientide rahulolu, aga ka kõik muu, mis sellega kaasneb, alates keskkonnast kuni töötajate võrdsuse ning väärtustamiseni. Näiteks pooled meie tehase töötajatest on naised, samuti oleme palganud tööle Ukrainast pärit inimesi, pakkudes neile ka elamispinda. Ettevõtlus on kaugelt enamat kui lihtsalt kasumi teenimine.»
– Genetrade
Genetrade’i toodanguga saab tutvuda veebilehel sauna.ee, kus pakutakse erinevaid võimalusi leili- ja eesruumide sisustamiseks ning renoveerimiseks. Lehelt leiab kvaliteetsest puidust valmistatud voodri- ja lavalaudu, lavamooduleid ja tarvikuid. Genetrade teenindab partnereid nii väikestes kui ka suurtes vajadustes ega kohku tagasi ka kõige keerulisemate projektide ees.
Hüva leili!
Artikkel valmis Kagu-Eesti programmi toel ja avaldati esmakordselt väljaandes Postimees.
«Esimesed aastad olid tõesti väga rasked,» tõdeb Võru Disainmööbel OÜ asutaja ja juht Eston Kurvits. «Põhjus lihtne: samal ajal oli Eestis majanduskriis, inimestel oli raha vähe, ajad keerulised ning mööbli tellimusi vähe. Aga ajapikku tasapisi olukord majanduses paranes ja nii tekkis ka meile tööd juurde. Viimased neli-viis aastat on tööd olnud juba nii palju, et meil pole olnud vajadust ettevõtte reklaamimiseks. Pidevalt on tellimusi 2-3 kuu jagu ette.»
– Võru Disainmööbel OÜ
Võru Disainmööbli põhitoodang on köögimööbel, garderoobid ja liuguksed, ent klientide soovil ja vajaduste kohaselt tehakse valmis ka kogu korteri või maja sisustus. Ettevõte teeb mööbli valmis algusest lõpuni, alates projekteerimisest ja valmistamisest kuni paigalduseni ning oodatud on kõik suured ja väikesed kliendid nii Eestist kui ka mujalt. Nii on näiteks köögimööblit valmistatud ja paigaldatud ka Soome, Norra, Rootsi eraisikutele ning firmadele, kuigi enamasti on tellijad Lõuna-Eestist, Tartust ja Tallinnast.
Välisriikidest tulnud tellimused on tekkinud enamasti läbi eestlaste, kes seal elavad või töötavad. Alles hiljuti valmistas ja paigaldas Võru Disainmööbel ühte Stockholmi lähedal olevasse vanasse mõisasse köögi ja garderoobitoa mööbli. See oli ettevõtte töötajatele küll paras väljakutse, aga lõpptulemus tuli väga hea ning klient on äärmiselt rahul.
– Võru Disainmööbel OÜ
Kurvitsa sõnul on firmale aastatega tekkinud omad kliendid, kes pidevalt mööblit tellivad – kinnisvaraarendajad, ehitusettevõtted, samuti sõbrad-tuttavad. «Enamasti on ikka nii, et kes kord on meie käest mööblit tellinud, need tellivad ka tulevikus. See on kõige parem tunnustus meie tööle, sest see näitab, et kliendid on rahul!»
Ta lisab, et lisaks kvaliteetse mööbli valmistamisele on väga tähtis suhtlus klientidega: kui hästi suudab mööblifirma pakkuda neile just sellist lahendust, nagu nad tõesti soovivad ja vajavad ning kuidas on võimalik kliendi ka kõige keerulisemad või pöörasemad ideed täide viia. Samuti on oluline kiirus – kui kiiresti suudetakse reageerida kliendi küsimustele ja tellimustele. Kuigi Võru Disainmööblil on tööde järjekord stabiilselt 2-3 kuud, siis on nad valmis reageerima vastavalt olukorrale – kui kliendid on tõesti rutt taga, siis võetakse ta vahele ning tehakse näiteks ühe nädalaga köök valmis. Kurtvits nendib, et ära ei saadeta ühtegi klienti ning seni on alati leitud mõlemaid osapooli rahuldav lahendus.
– Võru Disainmööbel OÜ
Olukord mööbliturul on endiselt hea!
Aastatega on arenenud nii ettevõte kui ka tehnoloogia ning seega on koguaeg ostetud juurde uusi tööpinke. «Kvaliteetset mööblit saab teha ainult heade tööriistade ja masinatega,» ütleb Kurvits. Nii soetati näiteks aasta tagasi arvutiga juhitav CNC-pink, mis võimaldab teha ka kõige keerukamaid detaile ja andis võimaluse selliste elementide puhul loobuda allhankest. Samuti on olemas oma värvikamber, kus värvitakse kõik vajalikud mööblidetailid. See annab ettevõtte igapäevatööle juurde paindlikkust ja kiirust ning on kokkuvõttes klientide jaoks positiivne nii hinnasedelit kui ka tellimuse täitmise tähtaega vaadates.
Hetkel on Võru Disainmööblil ehitamisel uus 1100-ruutmeetrine tehasehoone, kuhu on soov 2023. aasta lõpuks sisse kolida. Oma tehase ehitamise tingis eelkõige asjaolu, et ettevõte oli algusest peale töötanud rendipinnal, vana hoone ei vastanud enam soovitud tingimustele ning jäi kitsaks.
– Võru Disainmööbel OÜ
«Tegelikult on meil soov lähiajal 2-3 uut töömeest juurde võtta, aga praegu ei ole selleks lihtsalt ruumi. Kui aga mõni väga hea töömees tunneb, et tahaks meie juures kätt proovida, on kõik oodatud ühendust võtma!» sõnab Kurvits. «Uues tehasehoones on plaanis meil osta juurde üks formaatsaag ja siis saabki töötajaid juurde võtta. Firma arengu seisukohalt on need sammud kindlasti vajalikud ning siis saame pakkuda ka lühema tarneajaga mööbli valmistamist.»
Uus tehas valmib Võrru Põllu tänavale rajatavale Võrusoo tööstusalale ning mööblitootjast saab esimene tööstusalale koliv ettevõte. Uus kihtpaneelidest viilhall tuleb igati kaasaegne ning sealsed küttekulud saavad olema praegusest tootmishoonest oluliselt väiksemad. Hoonesse tulevad nii tootmisruum, värvikamber mööbli detailide värvimiseks, laoruumid kui ka tööliste riietusruumid. Investeering hoonesse oli 840 000 eurot ning see aitab Võru Disainmööblil kindlasti ka tulevikus maailma suurte mööblitootjatega konkureerida.
– Võru Disainmööbel OÜ
Seda enam, et Võru Disainmööbel standardlahendustega ei tegele – kõik disainitakse täpselt vastavalt etteantud mõõtmetele. See on ka ettevõtte trump teiste mööblitootjate ees, kes müüvad just standardlahendusi. Selleks, et klientidega veel paremini ühist keelt leida, tuleb uude viilhalli ka salong, kuhu paigaldatakse mõned näidisköögid ning materjalide näidised. Kliendid saavad tellitavaid materjale oma käega katsuda ja nii saab koos leida parima lahenduse.
Hetkel on Võru Disainmööblis tööl viis töötajat, kes on motiveeritud tulemusest ja saavad uhkusega öelda, et toodetud mööbel on nende tehtud. Ühtlasi teeb juhtkond töötajatega igati koostööd ning tuleb neile alati vastu, kui selleks on vajadus.
Rääkides olukorras Eesti mööbliturul, leiab Kurvits, et olukord on endiselt hea. «Ei maksa väga tõsiselt võtta kõike, mida ajalehed ja muu meedia kirjutavad lähenevast kriisist. Alati on olnud nii, et kui mõned firmad lähevad pankrotti, siis teised kasvavad ning uued tulevad turule. Seda juhtub kogu aeg. Mõelge sellele, et alles oli uudis, kuidas Eesti inimestel pole kunagi kontodel nii palju raha olnud nagu praegu! Seega mina küll vähemalt momendil mööbli tellimise vähenemist ette ei näe!»
– Võru Disainmööbel OÜ
Artikkel valmis Kagu-Eesti programmi toel ja avaldati esmakordselt väljaandes Postimees.
Võrumaal tegutseva metalltooteid valmistava firma Meisli OÜ juhataja Katrin Pilt kasutab intervjuu andmiseks aega, mil ta sõidab rekka roolis Võrumaalt Tartusse tooraine järele. Väikeses firmas peab juhatajagi suutma veoautot juhtida ja kauba kohale tuua, rääkimata muudest toomisega seotud asjadest.
Ehkki rauatööd peetakse rohkem tugevate meeste alaks, töötab Meisli firmas päris palju naisi. „Kontoritöö, pakkimine ja joonestamine on naiste teha. Samas näiteks keevitaja amet sobiks täitsa hästi naistele, sest see nõuab pigem täpset silma, mitte tugevat kätt. Paraku segavad eelarvamused – naine ja keevitaja!“ kommenteerib Katrin. Mulle küll väga meeldib see, mida ma teen.
Meisli firma näol on tegu pereettevõttega, millele panid juba kolmkümmend aastat tagasi aluse tema vanemad. Seega on Katrin koos ettevõttega üles kasvanud ja kõikidele selle kujunemise muredele ja rõõmudele juba varakult kaasa elanud. Nüüdseks on isa Mati Pilt ettevõtte juhtimise Katrinile üle andnud, kuid Katrin kinnitab, et firma juhtimisse ja arendamisse panustavad endiselt kõik pereliikmed. Ema Sirje on kogemustega töödejuhataja, õde Moonika on ettevõttes joonestaja.
„Üheksakümnendatel aastatel olid vanemad Ruusmäel elu sisse seadnud, siia maja ehitanud ja olukorras, kus kõik ühiskonnas väga kiiresti muutus, oli vaja hakata endale ise tööandjaks. Et isa oli metallitööd õppinud, siis sai see ka tegevusala valikul otsustavaks,“ jutustab Katrin.
Et lagunenud ühismajandist oli järgi jäänud töökoda koos rauatöötlemist võimaldava sisustusega, siis oli tootmisbaas olemas. Peamisteks toodeteks olid tol ajal mitmesugused metallist tarvikud loomapidajatele ja põllumajandusele üldisemalt.
Isa tegeles tootmise poolega, ema väljaõppinud raamatupidajana tegutses firma kontoris. Et peres kasvas kolm tütart, siis isa ikka aeg-ajalt muretses, et kellele see rauafirma kord jääb. Nüüdseks aga on selgunud, et muretsemiseks polnud põhjust ja vanemate kõrvalt said tütred firma toimimisest hea ettekujutuse ja soovi seda edasi arendada.
Keeruliste aegade kiuste on kolmekümne aasta jooksul kujunenud firmast Haanjamaal oluline tööandja ning seal valmistatud kvaliteetseid metalltooteid teatakse üle Eesti ja kaugemalgi.
„Mulle küll väga meeldib see, mida ma teen. Tore, et ma ei pea tööleminekuks kuhugi pikalt sõitma, kodu on kohe töökoha külje all. Siin tundub, et ruumi oleks justkui rohkem kui ehk kusagil linnas. Peale selle on oluline kohalike inimeste ühtehoidmine ja toetus, kasvõi hea sõnaga. Lisaks sellele püüavad kohalikud ettevõtted võimaluse korral teha koostööd, seegi on juba oluline,“ kiidab Katrin oma kodukohta.
Lai valik metallitooteid
Kui algselt valmistati Meisli firmas põllumajandustarvikuid, siis hiljem alustati metallist piirete tootmist ja umbes 13 aastat tagasi õnnestus siseneda metallitoodetega ka Soome turule. Seda Soome terasmaterjale tootva ja müüva firma Artiikki OY kaudu, mille tellimused moodustasid siis lausa 60% firma käibest.
Foto: Meisli
Edukal ettevõtjal tuleb pidevalt aja vajadustega kaasas käia ning muutusi tootmises tuli juurde. Väga oluliseks koostööpartneriks kujunesid kohalikud palkmajade tootjad, kellele valmistati mitmesuguseid kinnitusdetaile ja sepiseid.
Praegu leiab firma toodangust suuremaid esemeid nagu treppe, piirdeid, väravaid, aedu ja varikatuseid, kuid ka väiksemaid esemeid: kaminatarbeid, nagisid, hoidikuid ja kinnitusdetaile. Samuti võivad huvilised küsida firmast eritellimusi ja tellida näiteks uhke metallist mööbli või erilahendusena kodukaunistusi. Lisaks sellele pakub firma teenustööna pulbervärvimist.
Kagu-Eesti on ettevõttele hea kodu
Katrin meenutab, et ehkki algul tundus firma asukoht lõunapiiril logistilises mõttes keeruline, siis nüüd tunduvad need probleemid järjest väiksemad. Siin on näiteks võimalus piiriüleseks koostööks Lätiga ja sealt tööjõu leidmine. Ettevõttes töötab kokku 17 inimest ja ehkki kvaliteetset tööjõudu napib nii maal kui linnas, siis senini on Meisli firmas siiski suudetud töökohad täita:
„Meil ei ole suuremat kaadrivoolavust – kes on tulnud, see on jäänud. Võiks arvata, et siin Eesti servas töötajaid ei leia, kuid arvan, et see ei sõltu asukohast. Kui töötingimused on head, siis leiab ka inimesi. Lisaks sellele on meil võimalus inimesi palgata Lätist. Nii käibki kaks töötajat meile hoopis naabrite poole pealt.“
Ka tsinkimisteenust ostetakse praegu sisse Läti firmalt, ehkki varem viidi tooted tsinkimisele Tallinna.
Samuti on ettevõtjad arusaamisele jõudnud, et nõnda väike firma peab oma logistikaga suurel määral ise hakkama saama, nii hoiab oluliselt kulusid kokku. Katrini sõnul kasutatakse väiksemate saadetiste ja kaubakoguste laialivedamiseks kullerifirma teenuseid, suuremate tooraine- ja kaubakoguste vedamiseks on firmal veoautod. Nii on vahel kiirem ja paindlikum, kuid ka odavam oma asju ajada.
Keerulised ajad majanduses
Uues majandussituatsioonis on ettevõttel tulnud kiiresti kohaneda. „Sõja alguses valitses täielik teadmatus. Metalliladudes oli lausa kaos ja metalli hinnad kerkisid kuni poole võrra. Mõningane teadmatus valitseb siiani, kuid siiski on hindade osas mingi stabiilsus olemas.“
Katrini tunnistab, et ettevõtte käibes oli langus tuntav, veebruaris olid reeded ettevõttes üldse töövabad päevad. Nüüd on tasapisi siiski olud muutunud ja tööd tuleb jälle juurde. Tema sõnul on rasketel aegadel alati abiks pikk kogemus oma erialal: „Oleme alati oma tooraine samadelt tarnijatelt saanud ja nad on olnud väga toetavad ka keerulistes olukordades.“
Et majanduskriis ettevõttel korraga jalgu alt ära ei löönud, tuleneb Katrini sõnul sellest, et firma on arenenud väga tasakaalukalt, mitte liiga kiiresti ja seda buumiaegadelgi. Samuti on alati püütud ajaga kaasas käia ja vastavalt sellele muuta toodete sortimenti, võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid.
Meisli OÜ uus tootmishoone Ruusmäel. Foto: Meisli OÜ
Mõni aasta tagasi, enne suuremaid kriise, tehti Meisli firmas üsna suur investeering ja rajati uus tootmishoone. Pildi sõnul on sellega seoses kogu toomisprotsess muutunud palju otstarbekamaks ja loogilisemaks. „Nüüd saab tooraine autoga kohe tootmishoonesse sõidutada. See on oluline, sest metall on välistingimuste suhtes väga tundlik. Seejärel saab tooraine kohe toimetada painutuspinkide jt vajalike operatsioonide juurde ning lõpuks valmistoodangu sealsamas pakkida ja laadida. Töötingimused üldisemaltki on paranenud, ruum on soojem ja mugavam.
Investeeringud ja pangalaenud on vaja aga hoolega läbi kalkuleerida ja Katrini sõnul pole vaja teha ülemääraseid kulutusi. Hetkel tunneb ta heameelt, et vajalik investeering sai tehtud, kuid kohustused ettevõtet veel ülemäära ei pigista.
Ehkki majandussituatsioon on keeruline, loodab ettevõte selle siiski suuremate vapustusteta üle elada. Välisnõudlus on küll vähenenud, kuid seevastu on firmal palju erinevaid tooteid ja tarnevõimalusi nii kaubanduskettidele kui eraisikutele. Mõistagi tähendab see, et müügitöö on selles olukorras keerulisem, kuid mitte päris võimatu.
„Praegu õnneks tööd on ja siiralt loodan, et see nii ka jääb. Oleks küll väga kurb, kui ettevõte siin maanurgas peaks lõpetama. See jätaks päris suure tühimiku kohalikku ellu. Seega püüame siin kohapeal üksteist toetada, kasvõi positiivse sõnaga ja nii üheskoos ebakindlad ajad üle elada.“
Artikkel valmis Kagu-Eesti programmi toel ja avaldati esmakordselt Delfi portaalis.
Olgu ajad head või halvad, eestlane oskab sauna hinnata igal ajal. On isegi arvatud, et meie elujõud peitubki sauna lõõgastavas ja tervist taastavas võimes. Saun on meie talumajade juurde kuulunud aastasadu ja tänapäeval kuuluvad saunad linnamajade ja isegi korterite juurde, sest saunamõnudest ei suudeta loobuda.
Tänapäev on meie saunakultuuri toonud teisigi muutusi. Kui aastakümneid tagasi tähendas sauna ehitamine vahel aastaid kestnud ehitustöid, siis nüüd hakatakse järjest sagedamini eelistama valmislahendusi ehk saunu, mis ostetakse valmiskujul ja paigaldatakse oma kohale päeva-paariga.
Seda, et meie valmissaunade tootjatel läheb ka keerulisest kriisiajast hoolimata päris kenasti, võis täheldada juba kevadel Tartus peetud Maamessil, kus oli kohal hulgaliselt saunameistreid, nii et Maamessi võis naljatamisi juba saunamessiks nimetada.
Lähemalt uurides selgus, et suures enamuses olid väikesaunade valmistajad pärit Kagu-Eestist.
Üks neist on Valgamaal Tõrva lähistel tegutsev firma Arel Plus, kes kahe aasta pärast saab tähistada juba oma kümnendat tegevusaastat. Firma kõige tuntum saunatüüp on nn munasaun, mille tore kuju on tõeline pilgupüüdja.
Arel Plusi saunad valmivad käsitööna Roobe külas asuvas tootmishoones. FOTO: AREL PLUS
Firma juhatuse liikme Ardi Kaljusaare sõnul on munasauna omapära ja häid omadusi märganud ka ostjad ja nii tunnustati seda saunatüüpi nii 2018. kui 2019. aastal lõunaeestlaste lemmiktoote tiitliga. Lisaks munasaunale on Arel Plusi tootevalikus ovaal- ja torusaunad ning saunade juurde käivad lisad: kümblustünnid, kämpingud ja käimlad. Peale selle saab firmast küsida muid puitehitiste erilahendusi.
Miks otsustada moodulsauna kasuks?
Sauna saab kasutada aasta ringi. Arel Plus kasutab saunade korpusteks 40 mm paksust termotöödeldud puitu, mis annab saunale suurepärase vastupidavuse. Saunu on testitud Euroopa karmides ja tuulistes paikades ja selle tagasiside põhjal on saunade tuule- ja veekindlust parandatud tapisiseste tihenditega ning ühendusi tihendatud ilmastikukindla silikooniga.
Sauna on lihtne paigaldada. Sauna rajades pole vaja muretseda vundamendi pärast. Kui saunatootjaga on kokkulepe olemas, saadab firma sauna jalgade plaani. Selle järgi tuleb saunale lihtne alus valmistada. Kui juhtumisi oskus selleks puudub, aitab tootja meelsasti soovituste ja juhistega.
Saun vastavalt tellija soovile. Kui soovite saunale suuremaid aknaid, terrassi või on teil muid muudatuste soove, siis seda saab korraldada, kui ehitajale oma soovidest teada anda.
Saun on täielikult komplekteeritud. Saun tuuakse kohale täisvarustuses. Komplekti kuulub saunamaja, lava, ahi koos kerisekivide, veepaagi ja korstnaga. Lisaks on võimalik tellida elektrisüsteem valgustite, lülitite ja pistikutega pikendusjuhtmega vooluvõrku ühendamiseks.
Hea disaini ja parima leiliga Munasaun. Munasaun on Arel Plusi kõige populaarsem saunamudel. Ostjad on tagasisidena kinnitanud, et see kauni välimusega saunake annab koduaiale juurde selle miski, mida seal varem ei olnud. Ta harmoneerub kenasti kõigega, mida inimesed on aedades teinud. Hoolitsetud aed puude, põõsaste, lillede ja kividega sobib Munasaunale ideaalseks eksterjööriks. Munasaun on aia ehteks ja tervislikuks taieseks ning pakub täiesti erilist saunaelamust, mida teistest saunadest ei saa. Asi on leili erilises liikumises. See tõuseb kerise kohalt üles, liigub mööda kaarjat lage alla ning langeb laial lebolaval istujatele või pikutajatele peale nagu pehme tekk.
Munasaunu toodetakse erinevates suurustes. Kõige väiksem munasaun on üheruumiline, armsa väljanägemisega ja särtsakas leilitamise koht nimega Pesamunasaun. Munasaunade lipulaevaks on aga kolmeruumiline mudel avara ja mugava eesruumi, funktsionaalse pesuruumi ja muidugi oma suurepäraste saunaomaduste poolest tuntud leiliruumiga.
Keerulisel ajal tuleb pingutada
Väikemajade tootmises ja laiemalt kogu puidusektoris on paar viimast aastat tähendanud olulist kokkutõmbumist. Paljud tootjad on isegi teatanud tootmise lõpetamisest ja töötajate koondamisest. Ardi Kaljusaare sõnul võis nõudluse vähenemist peale suurt buumi ette ennustada: „Koroona ajal, kui inimesed olid kodudes, tekkis tohutu huvi kõikvõimalike aiamajade ja saunade järele, sest sooviti oma kodust elu mugavamaks muuta. Et nõudlus oli väga suur, laienesid paljud tootjad oluliselt, palgati uusi töötajaid ja tehti investeeringuid. Nüüd aga on majanduskriis ja hinnatõus, inimesed mõtlevad pigem söögi kui heaolu peale ning on muutunud ostude tegemisel ettevaatlikuks ja müük on drastiliselt vähenenud. Praegu näeme puitehitiste turul suuri sooduspakkumisi, sest paljuski müüakse laokaupa.“
Arel Plus buumiajal laienemistuhinaga kaasa ei läinud ja nüüdki proovitakse targalt majandades keerulised ajad üle elada. Lisaks sellele on firmal kogemusi oma valdkonnas pea kümme aastat ja selle aja jooksul on saadud piisaval hulgal kogemusi, et ka keerulisemas ärisituatsioonis toime tulla.
Torusaunad on populaarsed, sest neid on lihtne paigaldada ja ruumilahendust saab muuta vastavalt soovidele. FOTO: AREL PLUS
„Praegu tuleb teha väga hoolikalt müügitööd, igale ostjale tuleb läheneda individuaalselt, proovida ära arvata tema soove ja neile igal moel vastu tulla. Samuti tuleb iga hinna eest motiveerida meie edasimüüjaid, et nende tegutsemistahet kõigest hoolimata üleval hoida. Rasketel aegadel tuleb paindlik olla,“ selgitab Kaljusaar müügitöö eripärasid käesoleval hetkel. Ta lisab, et praegu on tulevikuplaane keeruline teha ja peab pingutama, et madalseis üle elada ning olla valmis turu stabiliseerumiseks.
Kui varem eksporditi enamik toodangust, siis nüüd on kodumaine turg erilise tähelepanu all. „Tootmisbaas võimaldaks meil piisavalt laieneda, aga praeguses situatsioonis seda teha pole mõistlik. Pingutame selle nimel, et välja mõelda, mis ostjat motiveeriks. Iga müüdud toode peab olema referents järgmistele. Kui tuleb kusagilt mingi signaal, siis reageerime kohe ja vaatame iga tagasiside üle. Seega tootearendus käib pidevalt, et inimeste soovide ja nägemustega kaasas käia,“ selgitab Kaljusaar.
Puit on Kagu-Eesti ala
Kuidas on Kagu-Eestist saanud Eesti aiamajade ja saunade tootmise keskus, ei osatagi täpselt seletada. Ilmselt on aastakümnete pikkune puidu töötlemise kogemus ja puidufirmade edulood olnud innustuseks ka uutele alustajatele.
Kuigi Kagu-Eesti on metsarohke, siis kohalikust metsast puitu märkimisväärsetes kogustes ei tule. Varem imporditi seda Venemaalt, nüüd aga Skandinaaviast ja kohalikest Eesti suurematest saeveskitest, mis suudavad pakkuda soovitud kvaliteeti ja hinda. Puidu hinnad on praeguseks stabiliseerunud ja aastatagustelt tippudelt allapoole tulnud.
Ehkki sarnaseid tootjaid on hulgaliselt, pole piirkonna firmade vahel klastri moodi koostööd tekkinud. Kaljusaare arvates pole selleks seni olnud suuremat praktilist vajadust, sest igal firmal on siiski oma eripärad ja müügistrateegia. Samas tõdeb ta, et kui on eestvedajaid, siis parematel aegadel on ka koostööd tehtud, aga kui olud on kitsamad, siis pingutab iga ettevõte omaette.
Suurim väärtus on inimesed
„Ehkki Valgamaa oleks justkui ääremaa, on meil siiski parimad töötajad, keda leida võib. Oleme üsna väike ettevõte, meil on kokku 9 töötajat. Valgamaa on meie kodu, saime siin kunagi sobivad tootmisruumid ja seetõttu ei kujuta ettegi, et kuskil mujal võiks tootmise jaoks parem koht olla. Pealegi on Eesti ju nii väike, et ka logistiliselt pole vahet, kust tuleb tooraine või läheb valmistoodang. Töötajad ongi meie firma jaoks kõige olulisemad. Neid on vähe, kuid igaüks oskab tööd teha ja teab oma ülesandeid hästi,“ kinnitab Kaljusaar.
Ta lisab, et firma töös on vajalik tööriistade käsitsemise oskus ja kohusetundlikkus. Töömehed on valdavalt välja koolitatud kohapeal ja vajadusel tuleb kõigil teha kõiki töid. Et väike firma on paindlik, on suudetud pidevalt, kasvõi väikestes kogustes toodangut müüa. Seetõttu pole tekkinud ka vajadust töötajaid koondada või palku vähendada.
Artikkel valmis Kagu-Eesti programmi toel ja avaldati esmakordselt Delfi portaalis.
Tegemist on vana telliskivihoonega, mis asub rekonstrueeritava Valga vanalinna keskväljaku ääres (registriosa nr 2852250, katastritunnus 85401:003:0053, pindala 197 m2, ärimaa 100%). Hoones on lubatud kõik tegevused, mis ei lähe vastuollu ümbritseva miljöö ja laadiga. Võimalik on ka maa sihtotstarbe muutmine ja tegevuseks saab kasutada ka avalikus kasutuses olevat keskväljakut.
Hoonestusõigus seatakse viiekümneks aastaks ja täita on tarvis järgmised tingimused:
Saada 3 aasta jooksul, hoonestusõiguse sõlmimisest on vaja paika panna tegevuskava ja taotleda ehitusluba uue hoone püstitamiseks või vana rekonstrueerimiseks
Saada 5 aasta jooksul, hoonestusõiguse sõlmimisest, püstitatud/rekonstrueeritud hoone jaoks kasutusluba
Kuna hoone asub Valga linna muinsuskaitse alal, tuleb lisaks üldistele ehitustingimustele arvestada ka muinsuskaitseameti nõudmistega.
Enne Pixelprinti oli Valgas üks väiksem reklaamibüroo, kuid selle omanik otsustas ühel hetkel tegevuse lõpetada. “Väike büroo tegeles pigem vahendamisega ning sain temalt kontakte, kelle kaudu edaspidi asju tellida,” meenutab Teder aegu pea kümmekond aastat tagasi.
Küll aga sai ta kiirelt tunda suurte tegijate suhtumist, kui üks venima läinud projekt õigeks ajaks Valka ei jõudnud. “Pärimise peale sain omanikult vastuseks, et ega ta seda ise Valka tooma ei hakka, kui jõuab, siis jõuab,” räägib Teder. Pärast seda kogemust ostiski Teder esimese printeri ja rentis ruumid. “Oleme nüüd sageli Tallinnasse või Tartusse sõitnud, et mitte sellist vastust oma klientidele anda,” tögab Teder.
Alustati täitsa nullistValgamaal tegutsev Pixelprint pakub kõiksuguseid reklaamlahendusi. “Alustasime nullist ehk pisikestest visiitkaartidest ja kaheksa aastaga oleme kasvanud ja arenenud ning suudame nüüd pakkuda väga suurt valikuid reklaamtooteid,” räägib Teder.
Muu hulgas on nende teenuste loetelus valgusreklaamid, UV-otsetrükk mis tahes pindadele, suureformaadilised PVC-bännerid, lõikusteenused CNC-pingiga ning kõiksugused kleebised. Lisaks on neil olemas paigaldusteenuse võimekus. “Pakume teenust üle Eesti ning oskame pakkuda alati parimat lahendust ja materjali,” märgib Teder.
On ka veel Pixelprint Motorsport, mille kaudu pakutakse üksikutele sõitjatele või tiimidele reklaamlahendusi – olgu selleks fänniriided, telgid või toolid, kuni tulekindla sõiduvarustuseni välja.
Pixelprindil on väljatöötatud ka erilahendused motospordiga tegelejatele. Foto: Pixelprint
Tänu madalatele püsikuludele elati koroonaaeg üle
Miks üldse sai ettevõtte asukohaks valitud Valga? Teder mõtleb ja ütleb siis, et peamine põhjus oli kindlasti see, et esimesed ruumid saadi kodust ca 200 meetri kaugusele. “Nii ei olnud mõtteski kuskile mujale linna tööle hakata käima,” meenutab ta.
Kui ettevõte oli kasvanud juba kolme töötajani, kes kõik mõnesaja meetri raadiuses elasid, siis hakkas vahepeal natuke igav ja hakati mõlgutama mõtteid kogu täiega Tartusse kolimisest. “Käisime isegi ruume vaatamas,” räägib Teder.
Aga rahulikult järele mõeldes jõuti selgusele, et peale kulude kasvu sealt midagi muud võita ei ole ja kohale jõudnud koroona andis sellele kinnituse. “Kasvasime jõudsalt ning kogu raha investeerisime uutesse seadmetesse ja kui järsku pool käibest ära kadus, siis oleks igasuguse loogika järgi pidanud halvasti minema, aga kannatasime ära ja kasvasime edasi,” räägib Teder. Üheks ellujäämise põhjuseks oli kindlasti see, et püsikulud oli Valgas lihtsalt nii palju madalamad.
Pixelprindi tegevus ei piirdu sugugi ainult Valga kohaliku reklaamimüügiga. Käibest moodustab kohalik müük vaid 10%.
Teisalt tunduks absurdne ronida suurde linna, kus on juba suured tegijad ees ning proovida nendega sammu pidada – see kindlasti tõstaks teenuse hinda, kuna oleks vaja rohkem töötajaid ja uusi seadmeid. “Valgas asudes saame me konkurentidega võrreldes paremat hinda pakkuda,” on Teder üpris veendunud.
Tänaseks on ettevõttes kuus töötajat ning kasutatakse ca 1400 m2 põrandapinda. “Suur põrandapind tuleb sellest, et masinad on suured ja võtavad palju ruumi,” toob Teder välja ettevõtte eripära.
Madalad hinnad vs spetsialistide puudus
Kui mõelda, kui lihtne või keeruline on Valgamaal ettevõtlust arendada, siis usub Teder, et asukoht ei mängi rolli. “Ettevõtlus ei ole kunagi liiga lihtne ja pead mõtlema, kuidas eristuda,” selgitab ta.
Valga kasuks räägib kindlasti see, et kinnisvara hinnad on siin madalamad – see on oluline eelis äridele, kes vajavad suurt pinda. Samas on puudus spetsialistidest.
Kui aga suudetakse sellised asjad nagu digitaliseerimine, automatiseerimine ja eksport/müük korda saada, siis pole Tederi sõnul väga suurt vahet, kust sa kauba ja arved teele saadad.
Pixelprint toodab reklaamlahendusi väga erinevatele klientidele üle kogu Eesti. Foto: Pixelprint
Koostööd tehakse ka lõunanaabritega
Kui rääkida koostööst, siis Teder peab seda oluliseks ja usub et sellest võidavad kõik osapooled. Valgas kasutavad nad ära ka piirilinna eripära. “Kui Eesti lõpeb Tallinnaga, siis Valgas saad valida, kummale poole suuna võtad,” räägib Teder. Ta toob näite, kus Lätis on nad saanud mitmele probleemile lahenduse, mida Eestis ei ole õnnestunud saada.
“Näiteks on meil koostööpartner Lätis 40 kilomeetri kaugusel ja kui meil tekkis oma printeriga probleem, siis oli hea minna failidega sinna, vahetada kogemusi, printisime oma asjad ning ootame neid nüüd vastuvisiidile,” meenutab Teder suurepärast kogemust lõunanaabritega. “Tartus kahjuks keegi sellist vastuvõttu ei paku,” nendib ta.
Pixelprint toodab ka valgusreklaame ja korraldab nende paigaldamist üle Eesti. Foto: Pixelprint
Kui küsida soovitusi, kuidas Valgamaal ettevõtlust alustada, ei torma Teder soovitusi andma. “Igal piirkonnal on omad plussid ja miinused, vahet ei ole, kas teed ettevõtet Tallinnas või Valgas. See kõik sõltub ettevõtte spetsiifikast ja ettevõtjast,” märgib ta. Kuid ühes on ta kindel: “Uudishimulik inimene tahab asju ikka omal nahal järele proovida.”
Artikkel valmis Kagu-Eesti programmi toel ja avaldati esmakordselt Geenius portaalis.
Kruntide müügiga alustati eelmise aasta oktoobris. Enampakkumise alghind oli 4 eurot ruutmeeter. Möödunud nädalal toimunud linnavolikogu istungil kinnitati viimase kahe kinnistu hoonestusõiguse seadmine ja vabu ettevalmistatud krunte Võrusoo tööstusalal hetkel rohkem ei ole. Tööstusalale on tulemas 5 erinevat ettevõtet. Krundid tuleb neil ettevõtetel hoonestada ja tegevusega alustada kolme-nelja aasta jooksul. Kohustuste täitmise korral saavad ettevõtted kruntide omanikeks.
Tauno Asi ja Tiina Hallimägi tutvustamas Võru tööstusalade päeval Võrusoo lugu
Võru maakonna omavalitsustel on tööstusalade arendamisega pikad kogemused, näiteks Võru linnas on välja arendatud ja ettevõtetega täitunud Võrukivi tehnopark ja Antsla vallas Kobela tööstusala.
Võru linnale lähim vabade kinnistutega tööstusala on Väimela tööstusala kus Tehnokeskuse ja Piiripõllu kinnistutele on koostatud detailplaneeringud ning ehitustegevusega alustamise aeg on minimaalne – lisainfo ja kontaktivorm.
