Tuntud kaubamärk, mille tooted valmivad Valgamaal

Tegu on ühe tõeliselt põhjamaise ettevõttega, mis on igati jätkusuutlikult tegutsenud siin juba eelmise sajandi lõpust ehk aastast 1999.

Aclima OÜ juhatuse liige Maive Saarepera räägib, et Aclima lugu sai alguse aga juba 1939. aastal, kui sellele pani Norras aluse Eivind Johansen. Kuni 2021. aasta lõpuni on Aclima olnud kolme järjestikuse põlvkonna pereettevõte.

„Valgas asuv tootmisettevõte asutati 12. jaanuaril. Ettevõtte norralastest omanikud otsisid võimalusi Baltimaadesse uus tehas rajada. Varasemalt oli neil tootmisega kogemusi nii Eestis kui Leedus. Sel korral aga langes investorite valik Eestile, kuna tol ajal tundus neile investeerimiskliima ja riigi üldine arengutase kahe teise Balti riigiga võrreldes rohkem arenenud. Tehasele otsiti kohta justnimelt Tallinnast väljapoole ja see, et selleks kohaks osutus Valga, on pigem juhuste kokkulangemine,“ selgitab Saarepera.

Et pea veerand sajandit kestnud koostöö on hästi sujunud, on märk sellest, et tehtud otsus oli õige ja investeering Valgamaale tõi kasu nii investorile kui ka siitkandist pärit töötajatele.

Aclima toodanguks on kvaliteetne meriinovillast soe pesu. FOTO: ACLIMA

Igati põhjamaine ettevõte

Aclima alustas majandustegevust 1999. aasta aprillis, esmalt Troll Balti ASi nime all, hiljem sai firma nimeks Aclima Baltic AS. Alates 2022. aasta augustikuust kannab ettevõte Aclima OÜ nime.

Ettevõte põhineb algusest peale sajaprotsendiliselt väliskapitalil, kuuludes esialgu oma sõsarettevõtte Aclima ASi ja emaettevõtte Troll Teko Holding ASiga ühtsesse kontserni. Alates 2021. aasta lõpust kuulub Aclima OÜ koos oma Norra sõsarettevõttega Aclima AS uuele omanikule Open Air Groupile (OAG).

Open Air Group on Rootsis, Norras ja Soomes tegutsev ettevõtete grupp, mis keskendub jahil ja koertekasvatuses ning üldisemalt välitingimustes kasutatavatele toodetele. Ettevõttele kuuluvad sellised kaubamärgid, nagu Chevalier, Tracker, Ultracom, Alaska 1795, Burrel, Valio, Garphyttan ja Aclima ning e-jaemüüjatest Widforss.se, Widforss.ei, Retkitukku.fi ja Koiravaruste.fi.

Open Air Groupi eesmärgiks on saada Põhjamaade turuliidriks jahi-, koerte- ja õuetoodete arenduses ning müügis.

Valgas asuva tehase tegevuseks on olnud läbi aastate meriinovillastest ja -villasegu trikotaažkangastest funktsionaalse spordipesu ja lasterõivaste tootmine Aclima ASile. Valga tehas on spetsialiseerunud Aclima ASi loodud ACLIMA brändi spordiriiete tootmisele, mis on mõeldud laiatarbekasutuseks.

Lisaks sellele on koostöös erinevate maade kaitsejõududega välja töötatud spetsiaalselt relvajõududele loodud pesutooted.

Aclima toodete eripäraks on tasaõmblused, samuti nende funktsionaalsus. See tähendab kanga puhul näiteks seda, et kangas ei ima endasse keha niiskust ja hoiab sel moel stabiilset kehatemperatuuri.

„Meie võtmekliendi Aclima ASi tellimuste osakaal moodustab 100% Valga tehase kogu aasta toodangumahust. Aclima AS turustab meie toodangut kogu maailmas ja suure osa kogumüügist moodustavad tarned politseile ning sõjaväele. Kõik tootmises kasutatavad meriinovillased ja -villasegused trikotaažkangad on välja töötanud sõsarettevõte. Samuti töötab toodete disaini välja Aclima AS. Samas toimub mudelite arendus Aclima OÜ ja Aclima ASi tootearenduse meeskondade koostöös,“ selgitab Saarepera.

Igapäevase tootmistegevusega on seotud eeskätt Aclima OÜ, kuna sõsarettevõtted tegelevad rohkem turunduse ja klientide leidmise, hoidmise ning kliendisuhete arendamisega.

Aclima pakub palju tööd õmblejaile. FOTO: ACLIMA

Ettevõte peab olema atraktiivne

2021. aasta müügitulu oli ettevõttel 11,7 miljonit. Äritegevus on viimase 10 aastaga laienenud ning 2023. aastal on planeeritav käive koguni 17 miljonit eurot.

Aclima Valga tehases saab hetkel tööd 68 inimest. Lisaks Valgas asuvale tehasele on Aclimal pikaajalised allhanke koostööpartnerid Eestis, Lätis, Poolas, Leedus ja Horvaatias.

Eesti lõunapiiril asuvas Valgas pole just üleliia palju sobivate oskustega töötajaid, seda enam, et rahvaarv sealkandis pigem väheneb kui suureneb. Seetõttu peab ettevõte olema üpriski atraktiivne, et väärt tööjõudu leida ja hoida.

Aclima Valga tehases saavad peamiselt tööd õmblejaid. Kuna ettevõte on pidevas kasvamises, siis aeg-ajalt tekib tööjõuvajadus nii tootmise, tootearenduse kui ka tootmisjuhtimise vallas.

Enamus töötajad on pärit Valgamaalt, kuid mitmed inimesed käivad tööle piiri tagant Lätist. Tootearendusosakonnas on töötajaid ka Võrust ja Tallinnast.

Valgamaad kui ettevõtluskeskkonda iseloomustabki Maive Saarepera arvates see, et professionaalse tööjõu leidmine on raskendatud ning teenuste kättesaadavus piiratud.

Asukoha plussiks on see, et siin piirkonnas võib motiveeritud tööjõudu leida lisaks Valgamaale naaberriigist Lätist.

Parema töökeskkonna nimel peab pingutama

Põhjamaadest pärit omanikud peavad oluliseks ka põhjamaise töökeskkonna ja -kultuuri juurutamist tehases. Aclima ASi juhatuse liikme Maive Saarepera sõnul on töötingimused tehases head ja nende parandamisega tegeletakse pidevalt. „Seda, et meie puhul on tegu välisomanikuga, otseselt ei tajugi. Kuigi ettevõtte omanikud asuvad välismaal, on nad usaldanud ettevõtte igapäevase juhtimise ettevõtte töötajate juhtgrupile,“ selgitab Saarepera.

Lisaks võimaldab tööandja töötajatele erinevaid motivatsioonipakette ja boonuseid ning kaugtöövõimalusi.

Selleks, et ka toodang oleks kvaliteetsem, vastaks kaasaegsetele kiiresti muutuvatele tingimustele ja tootmine oleks efektiivsem, on vajalik kaasajastada seadmeid ja tööprotsesse. Üldist töökeskkonda parendab ka see, et ette on võetud vana tootmishoone renoveerimine ning alustatud uue hoone ehitamist.

Hetkel on käimas uue tootmishoone ehitustööd, mille valmimisaeg on planeeritud 2022. aasta lõpuks. Uue tootmishoone valmimisega suurendatakse lao pinda ja sinna rajatakse automatiseeritud juurdelõikusosakond.

Juurdelõikusseadmed on plaanis siduda ERP-süsteemiga, mis võimaldab parandada tootmise planeerimist. Juurdelõikusosakonna automatiseerimisega suurendatakse juurdelõikuse võimsust ning kiirendatakse kogu juurdelõikuse protsessi.


Mis on ERP?

Ettevõtte ressursside planeerimise (ERP) tarkvara ehk ka lihtsalt majandustarkvara, on integreeritud rakenduste komplekt, mis on loodud ärifunktsioonide, nagu finants, personal, müük, ost, tootmine jne haldamiseks.

Erinevad ERP-süsteemid on mõeldud erinevate suurustega ettevõtetele ja tööstusharudele. Paljud ERP-süsteemid kasutavad moodulsüsteemi ja annavad sellega võimaluse kasutada seda erinevate suurustega ettevõtetes ning vabaduse valida ainult neid mooduleid, mida vaja.

ERP-tarkvara suurendab organisatsiooni tõhusust, automatiseerides äriprotsesse ja võimaldades paremat andmetöötlust.

Artikkel valmis Kagu-Eesti programmi toel ja avaldati esmakordselt Eesti Ekspressis.

Kus ja kuidas valmivad kodumaised ja keskkonda säästvad moodulahjud?

FOTO: Ahja Moodulahi OÜ

Idee ise moodulahjusid tootma hakata tekkis Tartu mehel Marko Kuritsal üle kümne aasta tagasi, kui esialgu ilus plaan Soomest moodulahjusid Eestisse importida läks vett vedama. Soomlaste äraütlev vastus koostööpakkumisele tekitas algul küll trotsi, kuid sellest sündis idee luua enda ettevõtte ja tahtmine hoopis ise ahjusid tootma hakata.

Kurits meenutab, et ettevõtmist alustati 2006. aastal koos tolleaegse äripartneri Vambolaga, kellega üsna juhuslikult kokku saadi ja asja arutati. Sellest kohtumisest hakkas pall veerema – koostati esimesed eksperimentaalvormid, hangiti tööpink, tööstuslik segumasin, korrastati ja kohandati tootmisruum, milleks oli kolhoosiaegne garaažiboks. Põlvamaale Ahjale seati töökoda sisse seetõttu, et seal oli lihtne ettevõtmisega algust teha. Olemas olid sobivad ruumid ja esimesed töötajadki olid pärit Ahjalt või selle lähiümbrusest.

Päris alguses oli põhiküsimuseks moodulite valmistamistehnoloogia ning sellega seonduv. Ettevõtte algusajal toimis kõik kättejuhtuvate vahenditega. Ka meeskond oli tol ajal väga väike ja sinna kuulus kõigest kolm inimest, kellest kaks tegelesid lisaks moodulite tootmisele müügitööga, materjalide hankimisega ning kõige muuga, et ettevõte jalad alla saaks.

FOTO: Ahja Moodulahi OÜ

Konkurentsivõimeline kvaliteet

Mõttest esimese müügikõlbuliku ahjuni kulus kaks aastat ning ettevõtmise sisseseadmine ja tootearendus oli üpriski aegavõttev protsess. Tänaseks on aga Ahja moodulahju enda tootmishoones toodetud juba tuhandeid ahjusid ning kliendibaas ulatub üle terve Eesti. 16 aastat turul olnud ettevõtte põhitegevuseks on moodulahjude, -pliitide ja -soojamüüride tootmine, müük ja paigaldus. Juhatuse liikme Henri Jõgi sõnul on ettevõttel hetkel võimekust toota üle kümne erineva ahjumudeli, kahte erineva võimsusega soojamüüri ning pliiti: „Arendustöö pole seisma jäänud ning tulevikus lisandub uusi tooteid kindlasti meie nimekirja.“

Ahjud meisterdatakse käsitööna croval-materjalist, mis on oma omaduste poolest ideaalne materjal ahjuehituseks. Sarnaseid ahjusid on ehitatud Soomes juba üle 70 aasta ning Põlvamaa metsade vahel valminud ahjud ei jää ei disainilt ega kvaliteedilt põhjanaabrite tuntud brändidele kuidagi alla. Ahjal tehtud moodulahi soojeneb juba kütmise käigus ning annab soojust välja ühtlaselt, meeldivalt ja pika aja jooksul.

Kindel valik igas olukorras

Praegune suhteliselt ebastabiilne olukord nii elektri- kui ka gaasiturul on pannud inimesed mõtlema saabuva talve peale. Paljud otsivad lahendust, et elektri või gaasi puudumisel majapidamine soe oleks ja moodulahi on siin üheks lahenduseks.

Kuritsa sõnul on praeguses olukorras tellimusi mõnevõrra rohkem kui eelnevatel perioodidel, kuid samas spekuleerib ta, et siin ei saa eranditult ainult elektriturgu süüdistada, olgugi, et see on üks faktoritest. „Üldiselt on eestlane selline inimene, kes on ahikütte ja elava tulega üsna harjunud, seega on paljude jaoks ahiküte must-have ka näiteks vastvalminud hoonetes,“ lisab ta.

FOTO: Ahja Moodulahi OÜ

Mida aga arvata Euroopas palju kõneainet tekitanud ideest ahikütet tulevikus maksustama hakata ning mis roll on ahiküttel rohepöörde kontekstis? Kas puit suudab energiaallikana uutele päikesepaneelidele ja tuuleparkidele üldse konkurentsi pakkuda?

Jõgi leiab, et keskkonnasaaste on tõsine argument, kuid tasub silmas pidada, et ahikütte ja saastamise vahele võrdusmärki siiski tõmmata ei saa. Täpselt nagu ei saa seda tõmmata ka päikesepaneelide, tuuleturbiinide ja roheenergia vahele: „Jah, lõpptarbijale on see tõesti keskkonnasõbralik ja soodne lahendus, kuid vaadates suuremat pilti, mis hõlmab endas nende seadmete tootmist ja mingil hetkel utiliseerimist, pole olukord enam nii roheline.“

Keskkonnasõbralikud lahendused

Jõgi selgitab, et ahikütte puhul oleneb keskkonda jõudev saaste kogus mitmest asjaolust – lõõristiku ja põlemiskambri ehitus, kütuse kvaliteet, kütmisrežiim ning isegi halgude suurus ja asetus küttekoldes on mõjutavateks teguriteks. „Kui need punktid on paigas, on puit meie hinnangul vägagi konkurentsivõimeline energiaallikas ning me ei pea rääkima ahiküttest eeskätt kui keskkonnasaaste allikast.“

Täna leiab ettevõtte tootevalikust näiteks eriti moodsa pilukoldega ECO ahju, mis on oma iseloomult väga keskkonnasõbralik ja kuulub n-ö raskekaalu võistluskategooriasse. Pilukolle tagab selle, et põlemisprotsess on oluliselt puhtam, kõrgema temperatuuriga ja puidust saadav energia tunduvalt suurem. Ühe küttekorraga (6–10 halgu) hoiab ahi sooja 24 tundi. Sellest tuleneb ka taolise koldetüübi oluliselt suurem kasutegur. Antud ahi valmis koostöös Eesti Maaülikooli katlalabori teadlastega, ECO kolde töötas välja OÜ Tuli ja Suits ja seda on katsetatud Keskkonnauuringute Keskuses. Kurits ütleb, et iga päev töötatakse Ahjal siiski selle nimel, et moodulahjud oleksid võimalikult keskkonnasõbralikud ja korstnast väljuks vaid puhas õhk.

Vaata lähemalt aadressilt moodulahi.ee.

Artikkel valmis Kagu-Eesti programmi toel ja avaldati esmakordselt Delfi portaalis.

Põlvamaal valminud saunamajad ja kümblustünnid rändavad laia maailma

Foto: erakogu

Ettevõttega seotud inimesed on sel alal toimetanud juba 15+ aastat, kuid Põlvamaal asub tootmine viimase 6 aastat. 2016. aastal osteti Himmastes veneaegsed tootmishooned, millesse on rajatud oma vajadustele vastav 4500 ruutmeetri suurune tootmine. Ecosauna Project OÜ juhataja Marek Kamla sõnul on 4-5 aasta jooksul investeeritud ca 500 000 eurot, kuid plaane on veelgi. „Tootmine vajab laiendamist, samuti on vaja välja ehitada kontoripinnad. Ega ükski ettevõte ei saa kunagi päriselt valmis ja nii ka meie,“ sõnab ta. „Hea meelega laiendaksime ka ettevõtte juures olevat ja praegu meie tootmisele energiat andvat päikeseparki, kuid täna seda teha ei saa, sest Elektrilevi küsib lisavõimsuse eest ulmelist summat.“

Foto: erakogu

Algusest peale suund välisturgudele

Kamla sõnul on ettevõte algusest peale panustanud just välisturgudele ning praegu müüakse oma tooteid ca 30sse riiki. Näiteks huvitavamad kohad, kuhu jõuavad Lõuna-Eestis valminud saunad ja kümblustünnid on Uus-Meremaa, USA, Kanada, Jaapan. Saunu müüakse nii traditsiooniliselt tugeva saunakultuuriga Euroopa riikidesse, kui ka neisse kohtadesse, kus saun ei ole kuulnud inimeste igapäevaelu juurde (nt Inglismaa, Saksamaa). „Saunakultuur on väga levinud. Müüme praegu saunasid sinna kus veel mõni aasta tagasi saunatamisest midagi ei teatud. Näiteks 10 aastat tagasi oli saun sakslase jaoks väga võõras teema, kuid praegu võib öelda, et sakslastest on saanud saunarahvas,“ räägib Kamla. „Eriti jõudsalt aitas saunakultuuri levikule kaasa koroonapandeemia. Inimesed jäid kodudesse, raha investeeriti koduspaade rajamisse ning meie tellimuste nimekirjad muutusid väga pikaks.“

Kõige populaarsemad tooted on Kamla sõnul saunadest uus toode Frodo ja kümblustünnidest sari DeLux. „Kümblustünnid on viimase kümnendi jooksul palju muutunud. Varem olid nad üleni puidust ja kütmisaeg oli väga pikk. Täna on kümblustünnil plastikust sisu, ahi integreeritud ja kütmisaeg 1-1,5 tundi. Küllap järgmine samm on, et läheme üle elektriküttele ja tünni saab kütte panna telefoniäpist,“ sõnab Kamla. Samas lisab ta, et praegu on siiski väga kuum teema just puukütte kerisega ahjud.

Eestlane tahab suurt sauna

Kuigi enamik Ecosauna toodangut läheb välismaale, soetavad ka Eesti inimesed väga meelsasti kümblustünne ja saunasid. Võib küll öelda, et kümblustünnist on saanud sauna vaat et kohustuslik osa. „Nende toodete valmistajaid on Eestis palju, kuid paistab, et Eesti kliente jätkub kõigile. Eriti agaralt ostetakse meie tooteid suvekuudel, eriti kümblustünne,“ ütleb Kamla. „Kui aga läheb saunaostuks, siis tüüpiliselt tahab Eesti inimene suuremat mitme ruumiga sauna. Sellel peab kindlasti olema ka eesruum, kus saunaseltskonnaga mõnusalt sumiseda.“

Ecosauna aastakäive on 8-10 miljonit eurot. Tööd saab 40 töötajat, kelle osavate käte all valmib aastas 2000-3000 kümblustünni, 1000-2000 sauna ning mitmesugused kämpingumajad ja eritellimused. Kamla sõnul töötab ettevõttes palju pikaajalisi töötajaid ja üldiselt ei pea tööjõu üle väga kurtma – töötajaid leiab, kui sul ettevõttes on normaalsed tingimused ja hea palk. „Vaatame tulevikku positiivselt. Koroonaajal oli tööd isegi liiga palju, kuid praegu on tööjärg kenasti stabiilseks muutunud. Isegi kui Euroopas ollakse ostudega ehk ettevaatlikumad, siis Kanadas ja USAs turg kasvab,“ lisab Kamla.

Foto: erakogu

Põlvamaa ettevõtjad oleksid valmis rohepöördesse investeerima

Põlva vallavanem Martti Rõigas ütleb, et Ecosauna Projecti iseloomustab ilmselt kõige paremini käesoleval aastal saadud tunnustus, milleks on ettevõtlusauhind Põlvamaa MASTIMÄND 2021. Selle auhinnaga tunnustatakse ettevõtet, mis on tegutsenud üle viie aasta, on oluline piirkonnale ja vallale ning edukas, stabiilne ja jätkusuutlik. „Kõike seda Ecosauna Projekt on,“ sõnab Rõigas. „Põlvamaal on kindlasti tegutsemiseelis kohapealset toorainet kasutavatel ettevõtetel, seetõttu ongi siin edukad puidu- ja toiduainetööstuse ning põllumajandusettevõtjaid.“

Vallavanema sõnul maadlevad Põlva kandi ettevõtjad täna sarnaste muredega, mis on valdavad üle kogu Eesti ehk kallinevad toorme- ja energiahinnad, suur palgasurve ning palju määramatust ja ebakindlust tuleviku ees. „Olen täielikult nõus välja toodud päikeseparkide murega, mis on hetkel takistuseks paljudele tootmisettevõtjatele üle kogu Põlva maakonna. Väga paljud ettevõtjad on selles osas koheselt valmis nö rohepöördesse investeerima ja seeläbi ka vähem saastavamalt tootma, aga järjest enam jääb see võrgu vastuvõtuvõimekuse tõttu kättesaamatuks,“ räägib Rõigas. „Ilmekas näide on, kui tootmisettevõttelt küsiti  100kw võimsusega päikesepargi võrku liitmiseks ca 3 miljonit eurot. Sellise hinnaga jääb see päikesepark rajamata.“

Artikkel valmis Kagu-Eesti programmi toel ja avaldati esmakordselt ajalehes Postimees.

Antsla vald meelitab ettevõtjaid Maratinurga tööstusalale

Väikelinn Antsla asub Võru-Valga-Otepää vahelises kolmnurgas ning ühendus on kõikide nende paikaga väga hea. Antsla abivallavanema Kurmet Müürsepa sõnul on vallal juba olemas kogemus ühe edukalt käivitunud tööstusala loomisega. Sellel tegutsevad metalliettevõte Baltic Steelarc ja puidufirma MPPuit ning kokku on uusi töökohti loodud 30 ringis. Lähikonnas tegutseb veel mitmeid ettevõtted sh Antsla valla suurim tootmisfirma  Antsla Inno, kus on ligi 200 töötajat.

Foto: erakogu. Kobela tööstusala

Järjekorras teise tööstusala maad on kohalik omavalitsus ostnud riigilt ära ning kommunikatsioonid rajatakse sinna Euroopa vahenditega. Kinnistu piirile luuakse liitumisvõimalused tehnovõrkudega: elekter (võimsused selgitamisel), vesi-kanalisatsioon (kokkuleppel investoriga) ja kiire internet. Praegu tehakse alale detailplaneeringut ning see on plaanis kehtestada järgmise aasta esimeses pooles. 11-hektari suurust maad ei ole veel ära krunditud. „Meie idee on olla võimalikult vastutulelik ettevõtjale või ettevõtjatele, kes sooviksid siia tulla. Kui ettevõte soovib kasutusse võtta kogu krundi, siis jääbki nii, me ei hakka seda tükeldama. Samuti saame detailplaneeringus arvestada tulevaste asukate soovidega,“ rääkis Müürsepp.

Eelistatud on muidugi ettevõtjad, kes looksid ka töökohti. Samas ei ole piiri tegevusaladel ja ainukesena välistatakse Müürsepa sõnul päikesepargi rajamist, kuna sellega ei teki töökohti. Kas Antsla vallas üldse leidub tulevastele ettevõtjatele töötajaid? Müürsepa sõnul peaks töötajaid leiduma küll ning selle tunnistuseks on  mitmete suuremat sorti ettevõtete olemasolu Antsla vallas ja lähikonnas. „Maainimesed on mobiilsed, tööl käiakse ca 30 kilomeetri raadiuses. Kui maksta inimestele normaalset palka, siis leiab endale töötajaid küll. Vaid suhtumine, et maal saab palgata inimesi miinimumpalgaga, on selline, mis töölesoovijate horde kohale ei too,“ sõnas Müürsepp.

Foto: erakogu

Ettevõttele seatakse hoonestusõigus

Tulevase tööstusala maa kuulub praegu kohalikule omavalitsusele, kuid kui on leitud kohast huvitatud ettevõtja, antakse talle mõistliku tasuga hoonestusõigus. Samuti seatakse  tingimused, et kui ettevõtja alustab kokkulepitud aja jooksul ehitust, saab ta ka maa välja osta. „Ühelt poolt on ettevõtjal nii lihtsam pangaga asju ajada, teisalt välistab see aga olukorra, et keegi lihtsalt ostab ära maa ja sellega midagi peale ei hakkagi,“ selgitas Müürsepp. „Valla poolt oleme valmis kohe potentsiaalse huvilisega läbirääkima ja igati tema soovidega arvestama.“

Foto: erakogu. Paltic Steelarc tootmishoone

Koostöö kohaliku omavalitsusega sujub hästi

Metallifirma Baltic Steelarc OÜ ehitas Kobela tööstusalale tööstushoone paar aastat tagasi. Ettevõte teeb allhanke korras metallitöid ning pakub erinevat tüüpi terase ja alumiiniumi töötlemise teenuseid, sealhulgas CAD disaini.

Steelarci juhatuse liige Vjatšeslav Andritski ütleb, et koostöö vallaga on sujunud hästi – omavalitsus on igati kaasa aidanud erinevate probleemide lahendamisel, samuti võimaldas vald ettevõttel erastada neile hoonestusõigusega renditud krundid. „Meie omalt poolt anname tööd 44-le töötajale, kellest enamiks on Antsla valla kohalikud elanikud,“ sõnab Andritski.

Kobela tööstusala valis ettevõte tegutsemiseks just selle sobiliku infrastruktuuri, soodsa tootmiskrundi ja hea väljakujunenud kollektiivi tõttu.


Antsla vald

  • Asub Võrumaal Valga ja Võru vahel
  • Rajatavalt tööstusalalt Võrru, Valka ja Otepääle 34 ning Tartusse 77 km
  • Vallas elanikke 4500
  • Tööealisi elanikke 2700

Artikkel valmis Kagu-Eesti programmi toel ja avaldati esmakordselt ajalehes Postimees.

Valga Väike-Laatsi tööstusalale nähakse suurt potentsiaali

Valga vallavalitsus on Väike-Laatsi tööstusala arendanud pea 15 aastat. Ala suuruseks on 65 hektarit ning see on vallavalitsuse ettevõtlus- ja arenguspetsialisti Mare Raidi sõnul piisavalt suur ala, et siia mahuks ka suuremat tootmispinda vajavad ettevõtet. Tänased tööstusala krundid on eraomanike käes, kuid siin on ka üks riigile kuuluv kinnistu, mille Valga vallavalitsus sooviks saada enda omandusse, et sellega siis edasi toimetada.

Väike-Laatsi tööstusalal tegutsevatest ettevõtetest nimetab Raid metallifirmasid EHA Metalli- ja puidutööd, AS Moodul, AS Tarva Ehitus ja Baltic Forest Master. Oluline samm tööstusala arengus oli selle juurdepääsuteede rekonstrueerimine ja valgustamine aastal 2020. Samuti on siin olemas muud kommunikatsioonid nagu vesi, kanalisatsioon, internet.

Eha Rauatööd

Raid selgitab, et vee- ja kanalisatsioonitrassid on uuendatud, liitumispunktid on olemas tegutsevate ettevõtete juures. Kohe tööstusala juures asub alajaam, liitumispunktid on ettevõtete juures ning tagatud on elektrivarustus igale uuele liitujale. Küte on lokaalne, tsentraalset trassi piirkonnas ei ole. Internet tuleb kohale lairiba internetikaabliga ja selle liitumispunkt asub vahetult kinnistu piiril. Valga on ka raudteelinn ning Raidi sõnul võiks ka raudteetranspordi võimalikkus tööstusala tulevastele asukatele üks oluline kaalukeel olla. „Raudtee haruteed hetkel Väike-Laatsi tööstusalale ei tule, kuid see on võimalik rajada,“ ütleb Raid. „Veel peame me selle ala ja üldse Valga piirkonna suureks tugevuseks Läti lähedust. Lätist on võimalik lihtsalt tuua toorainet ning Valga ühendus Riiaga on väga hea. Riiga on siit lühemgi maa kui Tallinna.“

AS Moodul

Uute tulijate suhtes avatud meelega

Võimalike uute ettevõtete suhtes ollakse Valgas avatud meelega. „Eks iga ettevõtte puhul ütlevad viimase sõna naabrid ja kogukond, aga üldiselt me ei sea endale ettevõtete tegevusalade osas piire. Oleme avatud erinevatele ideedele. Meie sooviks on muidugi, et loodaks uusi töökohti ning veelgi enam – läbi loodavate töökohtade koliks siiakanti ka uusi inimesi,“ ütleb Raid.

Kagu-Eestis tegutseb kümneid keskmise suurusega puidu- ja mööblitööstuse ettevõtetest ning üldse töötab siin piirkonnas töötlevas tööstuses 6000 töötajat. Töötajate leidmisega on Raidi sõnul piirkonnas lood nii nagu mujalgi Lõuna-Eestis – see ei ole kerge. Sageli koolitavad ettevõtjad endale töötajad ise välja ning küllaltki suur on ka töötajate mobiilsus – tööle käiakse kaugemaltki. Küllalt palju käivad Eestisse tööle ka lätlased. „Valgas on olemas kõik elukondlikud teenused ja ma leian, et siin on hea elukeskkond peredele. Linn on viimaste aastatega palju arenenud, palju teid on korda tehtud ning näha on, et elu edeneb. Me ise ei nimeta end ääremaaks, vaid Eesti lõunaväravaks.  Oleme seda meelt, et nii nagu riik toetab piirkondlikult tööstuse arengut Ida-Virumaal, võiks samasugust tuge saada ka Kagu-Eesti ettevõtlus,“ räägib Raid.

Lisakommentaar
Metallifirma tegutseb Valga linnaservas juba kolm aastakümmet

Tänavu 30ndat tegutsemisaastat tähistav metallkonstruktsioonide tootja AS Moodul tegutses Valgas Väike-Laatsi tööstuspiirkonnas veel enne, kui ala sihipäraselt arendama hakati. Moodulis töötab ca 50 inimest ning ta on Valgas küllalt suur ettevõte. Oma toodangu müüb ettevõte sõltuvalt projektidest peamiselt eksporti.

Ettevõtte juhatuse liige Roland Karpats ütleb, et tööstusettevõttele on Valga linnaservas asuv Väike-Laatsi tööstusala tegutsemiseks hea koht – ettevõttele on ruumi toimetamiseks ja töötajatele on paik küllalt ligidal tööle käimiseks. „Siin on ruumi laienemineks senistel olijatel ja ruumi ka uutele tulijatele,“ ütleb ta. „Meie jaoks on ka oluline, et ligipääs ettevõttele oleks hea, näiteks on meil palju  ülegabariidilisi veoseid.“

Veel ütleb Karpats häid sõnul kohaliku vallavalitsuse arvel, kellega koostöö on asjalik ja konstruktiivne. „Me ehitame juurde laoruume ja näiteks ehitusalane koostöö vallaga läks väga sujuvalt,“ toob ta näite.

Valga vald arvudes

  • Elanike arv 15 200
  • 70 protsenti valla elanikest elab Valga linnas
  • Tööealisi elanikke c 10 000
  • Keskmine bruto kuupalk Valgamaal 1208 eurot (seisuga 2021 aasta lõpp)

Artikkel valmis Kagu-Eesti programmi toel ja avaldati esmakordselt väljaandes Postimees.

 

Miks oma ettevõte Võrru viia?

Anti Allase sõnul on ettevõtlus üldisemalt muutumisjärgus, tööstusettevõtted otsivad võimalusi mahtusid suurendada ja efektiivsemaks muutuda. Selleks ei piisa enam nõukogude ajast pärit vanadest tootmishoonetest ja taristust, vaja on nüüdisaegset keskkonda tootmise korraldamiseks ja arenemiseks.

„Võru asub Eestimaa kagunurgas ja siin ei toimu protsessid nii kiiresti kui pealinna ümbruses. Samas on Võru tugev tõmbekeskus. Meil on töökohti rohkem kui töötegijaid ja seetõttu pakume tööd inimestele piirkonnas laiemalt. Kohaliku tõmbekeskusena lasub meil kohustus ettevõtlusele soodsat keskkonda pakkuda ja arendada. Ettevõtted on väga huvitatud, et saaksid koonduda ühte kohta, kus on tööks vajalik taristu, aga ka koostöövõimalused teiste ettevõtetega ja vajalikud teenused. Töökohad ja aktiivsed ettevõtjad on piirkonna arengu edu alus,” kinnitab Allas.

Võru linnal on tööstusalade rajamisel pikaajaline kogemus. Aastatel 2010–2012 rajati koostöös eraettevõtjatega Võrukivi tööstusala. Linn rajas sinna tee, kommunikatsioonid ja tagas veevarustuse ja kaugkütte. Ka kunagise KEKi territooriumilt ostis linn maad, et saaks tööstusalale korraliku juurdepääsutee ja vajaliku taristu rajada. „Ilma kaasajastatud taristuta oleks ettevõtlus selles piirkonnas hakanud känguma, sest eraettevõttele oleks selle rajamine üle jõu käinud,”
selgitab Allas.

Võrukivi tööstusala ei täitunud ühe hetkega, vaid vajas veidi aega. Allase arvates on see loomulik, et suurtest keskustest kaugemates piirkondades ei toimu need protsessid nii kiiresti.

Võrusoo arenduse esimene etapp

Võrusoo tööstusala I etapi projekti kogumaksumuseks on 1 428 292 eurot, millest 214 244 eurot on Võru linna omaosalus. Summale lisandub riigilt maade ostu maksumus 192 900 eurot. Projekti toetuse osa katab piirkondade konkurentsivõime tugevdamise toetusprogramm Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Arendusprojekti esimeses järgus loodab linn umbes aastaks 2026 seitsmel esimesel tootmiskrundil näha Võrusoo tööstusalal tegutsemas vähemalt kaheksat ettevõtet 75 töökohaga.

Tulevikus võib aga alal end sisse seada veel 20–30 ettevõtet, kes saavad pakkuda tööd 200–500 inimesele.

Võrusoo tööstusala lähiümbruses asuvad linna 54 suuremat tootmisettevõtet, kus on ka oluline tööjõu potentsiaal. Praegu tegutsevad lähedalasuvatel ettevõtlusaladel näiteks ligi 300 töötajaga Cristella VT OÜ (sügavkülmutatud pagari- ja kondiitritooted), 60 töötajaga Wermo AS (mööblitootmine), Valio Eesti ASi Võru Juustutööstus ja Võru Hallid AS (metallkonstruktsioonide tootmine).

Tööstusalal käivad praegu ehitustööd ja 17. oktoobriks oodatakse pakkumisi esimesele seitsmele krundile. „Eks siis ole näha, milline on ettevõtjate huvi. Projekti mõned aastad tagasi ette valmistades olid ettevõtted kaasaegsesse tööstuskeskkonda kolimisest väga huvitatud, kuid võimalik, et muutunud majandusolud ja kriisiaeg on plaanidesse korrektiive teinud,” sõnab Allas. Samas tõdeb ta, et majandusele ongi omased tõusud ja langused ning hetkeolukord võib kruntide täituvust üksnes aeglustada, kuid nõudlus nende järele püsib sellegipoolest.

Algtingimused on krundiostjaile väga soodsad. Ostuga kaasneva hoonestusõiguse alghind (4 eurot ruutmeetri kohta) on turuhinnast 2–3 korda madalam, samal ajal võtab ettevõtja krunti arendades endale kohustuse rajada vajalikud tootmishooned, tootmine käivitada ja eelnevalt linnaga kokkulepitud arvu töökohti luua.

Omavalitsuse abi on vajalik

Linnapea sõnul ei solgita turgu ettevõtjale soodsate tingimuste pakkumisega, vaid likvideeritakse turutõrget, mis on tekkinud regioonide ebaühtlasest arengust: „Olen veendunud, et Eesti liberaalne majandussüsteem on veidi mööda pannud. Näen meie sõpruslinnade kogemusest Soomes ja Prantsusmaal, et omavalitsuse roll nii tööstus- kui elamuarenduse vallas on märksa olulisem kui meil Eestis. Siin kagunurgas ja muudes kaugemates piirkondades, kus vaba turg väga ladusalt ei toimi, peabki omavalitsus rohkem panustama keskkonna väljaehitamisse. Seetõttu oleme panustanud ka eramuehitusse. Selle näiteks on kaheksa noorperedele mõeldud soodsa krundi müümine, kuhu pere saab kodu rajada. Samuti liiguvad mõtted vajadusele täiendavalt arendada eramupiirkondi ja üürimaju. Omavalitsusena oleme huvitatud, et inimesi tuleks piirkonda juurde ja et neil oleks siin head töö- ja elutingimused. Arendustega ei soovi me eraettevõtjate tegemisi takistada, vaid nendega koostööd teha. Sellest põhimõttest lähtuvalt oleme koostanud pakkumiste tingimused.”

Võru tööstusalale oodatakse kõiki ettevõtteid, kellele loodud tingimused sobivad ning kes loovad siia juurde uusi töökohti. Pakkumisel on 7 krunti suurusega vahemikus 6 000–10 000 ruutmeetrit.


Kagu-Eestil on palju potentsiaali

Kagu-Eesti on jätkusuutliku metsanduse, põllumajanduse, mahetoidu- ja turismisuunaga piirkond, kuhu on aastate jooksul kogunenud valdkonna kompetentsid. Siia on oodatud piirkonna äriteenuste arendamiseks roheliste investeeringute ideed ja vastutustundlike plaanidega investorid.

Kagu-Eesti eelised tööstusalade arendamisel:

  • Piiriäärne asukoht – Kagu-Eesti sobib hästi piiriüleseks äriks. Regiooni läbivad rahvusvahelised transpordikoridorid.
  • Tugev puidutööstuse ja mööblitootmise sektor ning edukad toiduainete ja metallitöötlejad – Kagu-Eestis on kümneid keskmise suurusega puidutööstuse ja mööblitootmise ettevõtteid, kelle toodangust arvestatav osa läheb ekspordiks ning kes annavad suurema osa töötleva tööstuse müügitulust. Kokku on piirkonnas enam kui 6000 töötlevas tööstuses töötajat.
  • Kvalifitseeritud tööjõu ettevalmistus ja tugiteenused – piirkonnas on kolm kutseõppeasutust kokku ligi 2000 õpilasega (Võrumaa Kutsehariduskeskus, Valgamaa Kutseõppekeskus, Räpina Aianduskool). Võrumaa Kutsehariduskeskuse juures tegutseb puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus Tsenter. Kõigis maakonnakeskustes tegutsevad maakondlikud arenduskeskused, kes pakuvad tuge nii alustavatele kui ka tegutsevatele ettevõtetele.
  • Hea loodus- ja elukeskkond ning tugev piirkondlik identiteet – Kagu-Eesti turvaline ja ilusa loodusega elukeskkond koos vajalike esmatasandi teenuste ja kultuurilise mitmekesisusega moodustab soodsa pinnase uutele tulijatele.

Artikkel valmis Kagu-Eesti programmi toel ja avaldati esmakordselt väljaandes Eesti Ekspress.

Lambakasvatuse jääkproduktist sünnib maheväetis taimedele

Villagraanulite tootmine tundub jumekas mõte

Villatoode OÜ on vaid aastavanune ettevõte ning idee lambavilla niiviisi väärindada siinmail uudne. Ettevõtte üks asutajatest ja eestvedaja Sander Veskimeistri sõnul valmistatakse näiteks Rumeenias ja Saksamaal taolisi villagraanuleid juba ammu, kuid Eestis pole seni lambavillaga suurt midagi osatud teha ning põhimõtteliselt on see lambatootjatele tüütu ülejääv materjal, mida ei ole kuhugi panna. „Oleme villagraanuli teemaga juba mõnda aega tegelenud ja leiame, et selle tootmine Eesti oludes on väga jumekas mõte. Tagasiside kasutajatelt on samuti väga positiivne,“ sõnab Veskimeister.

Foto: Erakogu

Lambavillagraanulite tootmine asub Põlvamaal Meelva külas. Tootmiseks vajaminev vill ostetakse kokku lambakasvatajatelt. Enne graanulimasinasse minekut see sorteeritakse, eemaldatakse võõrkehad (sõnnik, õled, hein, korra juhtus isegi, et villa sees oli tükk karjaaeda), seejärel läheb vill graanulimasinasse, mis villa purustab ja granuleerib. Veskimeister selgitab, et mulda segades hakkab lambavillagraanul lagunema, sellest eralduvad peamiselt lämmastik ja kaalium. Lisaks on graanulitel muidki häid omadusi. Näiteks lillekonteinerites kasutades hoiavad nad vett kinni, mis tähendab, et hakkama saab vähema kastmisega. Samuti parandavad nad mulla struktuuri ja tigudele ei meeldi lambavillast üle ronimine mitte üks raas. „Kui graanulitest teha taime ümber sõõr, siis tigu sellest üle ei liigu,“ ütleb Veskimeister.

Foto: Erakogu

Kes on proovinud, see on kiitnud

Esialgu on villa kokkuost olnud veel väike, aga Veskimeister loodab, et kui Eesti inimene uudse mahetoote omaks võtab, kasvab ka tootmine. Võimsus graanulite rohkemaks valmistamiseks on olemas ning ühe ööpäevaga suudaks villagraanulimasin toota pool tonni villaväetist. Räpina ümbruses on lambavillagraanulid aga juba paljudele aiapidajatele tuttavad ning Räpina aianduskoolgi kasutab neid oma katsepõldudel. Et toodet veelgi tutvustada, osaleb Villatoode võimalikult sageli laatadel, kus saab kohtuda nii aiapidajate kui ka lambakasvatajatega.

Mää lambavillagraanulite tootmine on hea ring- ja biomajanduse näide. Samuti on see lugu sellest, kuidas linnast maale kolides leida endale nutikas tegevusala. Nimelt ei ole Villatoote asutaja Sander ja tema ettevõtmises vabatahtliku abilisena kaasa lööv abikaasa Jaana Veskimeister üldsegi põllumajandusega seotud ning mõlemad on kolinud maale linnast: tehnika ja autonduse taustaga Sander on siia tulnud Tallinnast ja planeerija Jaana Tartust.

Transpordi ja logistika teema aga on villagraanulitega otseselt seotud. Sander Veskimeister selgitab, et villa transport on ülikallis, sest põhimõtteliselt on see kui õhu vedamine. „Mida kaugemalt sa villa tood, seda kallim see on,“ ütleb ta. Just sellepärast liiguvadki mõtted mobiilse graanulimasina ehitamise suunas. Miks ka mitte – kui on olemas mobiilsed saekaatrid, mis materjali juurde toimetatakse, siis võiks ju olla ka mobiilne villaganuleerimise masin, mis sõidab otse lambakasvataja hoovile. „Selle masina ehitamiseks on vaja investeeringut ja inseneriteadmisi. Liikuv masin peaks olema ökonoomne, efektiivne, kerge, lihtsasti käsitsetav. Ma pole sellist lahendust veel kuskil kohanud, aga see lahendaks ära hulga probleeme ning me saaksime lambavilla väärindatud samade kuludega nii Saaremaal kui ka mandril,“ räägib Veskimeister.

Foto: Erakogu

Villa granuleerimine on hea kasutusviis jääkproduktile

Eesti lamba- ja kitsekasvatajate liitu juhatuse liige Kadri Tali sõnab, et lambavillale kasutuse leidmine on üldiselt lambakasvatajatele olnud paras peavalu ning üldiselt vill maetakse, põletatakse või komposteeritakse. Asi on nimelt selles, et valdavalt peetakse Eestis lihalambaid, kelle villak pole sellise kvaliteediga, millest kannatakse käsitööesemeid valmistada.

„Küsimus, mida teha jääkproduktina tekkiva villaga, on lambakasvatajatel alati arutlusel olnud. Seda teemat arutatakse ka Eesti villanädalal, mis toimub novembris Viljandi Kultuurikolledžis,“ sõnab Tali. „Probleem on selles, et meil puudub keskne villa kokkuostusüsteem nagu on olemas Põhjamaades. Villa kasutajad ja tootjad lihtsalt ei leia teineteist.“

Mää villagraanulite kohta ütleb Tali, et toode vajab kindlasti palju tutvustamist, kuid üldiselt on hea mõte niimoodi villa kasutada. Eriti jumekas mõte on Tali sõnul liikuv villagranuleerimise masin, sest praegu jääb villa kokkuost paljuski selle taha, et toote transport on keeruline ja kallis. „Vill on äge looduslik supermaterjal, mille omadusi ei suuda kopeerida isegi tänapäevased Gore-Tex materjalid. Ideaalis võiks villaga toimida nii, et väärtuslikum ja parema kvaliteediga materjal sorteeritakse välja ning granuleerimiseks läheks vähemväärtuslik vill,“ lisab ta.

Foto: Erakogu

Artikkel valmis Kagu-Eesti programmi toel ja avaldati esmakordselt väljaandes Postimees.

Hummuli Agro: „Meie edulugu põhineb töötajatel!“

Ettevõte Eestimaa ääre peal

Piimatootmisega tegelev Hummuli Agro asub sõna otseses mõttes Eestimaa ääre peal. Läti piirini on siit vaid mõned kilomeetrid. Selles ettevõttes on üle 1000 lüpsilehma ning iga päev saadetakse Valio Eestisse ligikaudu 40 tonni piima. Hummuli Agrol on hallata 2000 hektarit põllumaad, kust tublid piimaandjad ninaesise – silo ja heina – saavad. Lisaks kasvatab ettevõte ka kvaliteetset toiduvilja.

Silotegu
Foto: Erakogu

Põllumajandusettevõttes on tööl üle 50 inimese ning neile maksab ettevõte konkurentsivõimelist palka. „See on suur asi põllumajandusettevõtte kohta, mis asub ääremaal,“ selgitab Hummuli Agro juht Are Selge. „Oleme jõudnud faasi, kus meile tahetakse tööle tulla ja me saame töötajaid valida. Pea iga kuu küsitakse, kas on pakkuda tööd. Võtan alati küsija kontaktid ning kui töö tekib, annan teada.“

Selge sõnul sõltub põllumajandusettevõtte edu otseselt sellest, kui hästi töötajad meeskonnana tegutsevad. „Kui kahejalgsed neljajalgsete eest hästi hoolitsevad, annavad viimased ka rohkem piima. Sama on põlluga – see annab saaki just nii hästi, kui tema eest hoolitsetakse,“ räägib Selge. „Ma arvan, et meie edulugu põhinebki töötajatel. Hoiame au sees pikaajalisi töösuhteid. Kui inimene tahab ja jaksab töötada pensionieas, siis meie kedagi vanuse pärast koju ei saada. Vastupidi, oleme ka 65+ vanuses inimesi tööle võtnud, sest kes selles vanuses veel töötada tahab, sellel on reeglina väga hea töösse suhtumine.“

Hummuli Agrosse käiakse tööle ka kaugemalt, mitmekümnete kilomeetrite kaugusel ja see on maal tavaline. Kes aga tahaks kolida töökohale lähemale, siis neile on Hummuli Agro emafirmal pakkuda kas ametikorter või müügiks koguni mõni talukoht.

Hummuli laudad
Foto: Erakogu
Head suhted omavalitsuse ja kogukonnaga

Veel ütleb Selge, et maapiirkonna ettevõtte puhul on ülioluline ka selle sotsiaalne mõõde ehk koostöö kohaliku omavalitsuse ja kogukonnaga. „Meil on rõõm toimetada Tõrva vallas, mida juhitakse nii, et toimub pidev areng. Toetame tihti ja hea meelega valda erinevates ettevõtmistes. Näiteks panime õla alla Ukrainale pühendatud Vabaduse pargi avamisel Tõrvas, toetame Tõrva päästekomandot, aga ka Valgas toimuvat Militaarfesti, mille korraldajale oleme andnud oma vanu hooneid laserlahingute pidamiseks rendile,“ räägib Selge. Hummuli Agro kuulub Eesti kapitalil Agrone põllumajandusettevõtete gruppi ning selles ettevõttes on juba tavaks saanud, et igal aastal tehakse mõni suurem toetusprojekt kogukonna jaoks. Möödunud aastal sai just sellise projekti raames Hummuli lasteaed endale maaelu-teemalise õppeklassi Sipsiku-tareke.

Arenev põllumajandusettevõte ei saa ka üle ega ümber tootmisinvesteeringutest. Hummuli Agro lüpsifarm on 11 aastat tagasi ehitatud, noorkari elutseb praegu vanemas rekonstrueeritud hoones. Selge sõnul aga seisab ees suur investeering, sest plaanis on panustada veelgi enam loomade heaolusse. „Uus investeering tuleb kindlasti kuuenulliline. Meil ei ole sellega vaja otseselt kiirustada, kuid meid kannustab tagant soov areneda. Pöörame ka palju rõhku keskkonnateemadele. Agrone on kaardistanud kolmandat aastat ettevõtte süsiniku jalajälge ja eesmärgiks on mõistagi selle vähendamine,“ sõnab Selge. „Hästi palju räägitakse süsiniku emissioonist, kuid vähem selle sidumisest. Tõsi, loomakasvatuses on kasvuhoonegaaside eraldumine paratamatu, kuid taimekasvatus on see, millega me süsinikku seome. Meie mõtted liiguvad ka biogaasijaama ja päikeseparkide rajamise poole.“

Lasteaia maaelu-väliklass on sagedases kasutuses

Hummuli Agro toetusel Tõrva Mõmmiku lasteaia Hummuli rühma juurde valminud maaeluteemaline õppehoone Sipsiku Tareke on tihti kasutuses ja siin käiakse kaugemaltki maaeluga tutvust tegemas.

Sipsiku Tareke koosneb kolmest ruumist: laudast, kuhu saab sisse tuua päris taluloomad,õppetundide läbiviimiseks sobilikust klassist ja kasvuhoonest, kus mudilased saavad ise näpud mulda pista ja päris taimi kasvatada. Tõrva Mõmmiku lasteaia direktori Lisanna Kaare sõnul kasutavad Sipsiku rühma lapsed tihti väliõppeklassi õuesõppel.

Mais ja juunis aga korraldati Sipsiku Tarekeses maaeluteemalisi õppepäevi, millest said osa lapsed üle kogu Tõrva valla (lasteaiad ja algklassid) ja kaugemaltki (külas käisid Valga Lasteaed Buratino ja Kaseke). „Õppepäevadel said lapsed tutvuda vasikate, lammaste, kanade, partide ja jänestega. Lapsed said ka näpud mulda panna ja külvata seemneid väikestesse pottidesse,“ sõnab Kaar. Valmis ka maaeluteemaline õppevideo, mida Sipsiku Tarekese õppepäevadel lastele teadmiste kinnistamiseks näidatakse. Kaare sõnul jäid ettevõtmistega rahule nii lapsed kui õpetajad ja juba oodatakse järgmisi taolisi külaskäike.

Sipsiku Tareke
Foto: Erakogu

Artikkel valmis Kagu-Eesti programmi toel ja avaldati esmakordselt väljaandes Postimees.

Võrukivi Tehnopark mõtleb laienemisele

Tehnopargi krundid on tänaseks pea välja müüdud

Ligi 10 aastaga on Võrukivi Tehnopargis jõutud nii kaugele, et täna on plaan parki laiendada, sest olemasolevad krundid on uue omanikud leidnud, kuid samas oleks tark ära kasutada juba rajatud kommunikatsioone. Tehnoparki arendava Sellista Ehitus OÜ juhatuse liige Indrek Klampe sõnul on tehnopargis küll kaks vaba krunti, kuid need on oma kujult sellised, et sinna ei anna väga midagi ehitada. „Praegu käivad meil läbirääkimised linnaga, et saaks linnalt maad juurde ning oleks võimalik kahe olemasoleva kinnistu asemele rajada veel viis kinnistut. Seda enam, et teed ja muud ettevõtluseks vajalikud kommunikatsioonid on ju piirkonnas olemas ja neid saaks ära kasutada uute kruntide planeerimisel,“ räägib Klampe.

Võrukivi Tehnoparki on arendatud ca 15 aastat. Varem asus siin Võrukivi tellisetehas, kuid selle hooned on ammu lammutatud ning alal tegutseb nüüd hulk ettevõtteid, kellest tuntumad on ehk KPG Kaubanduse OÜ (Magaziin kauplusteketi omanikfirma), Kagu Elekter ja Estelaxe, mis valmistab istmeid nii kontserdisaalidesse, kui ka rongidesse. Tehnopark asub vahetult Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ääres ja selline logistiliselt hea asukoht sobib hästi nii kodumaisele kui ka rahvusvahelisele turule suunatud ettevõttele. Kokku on tehnopargis praegu 14 tootmis- ja ärimaa kinnistut.

Võrukivi Tööstusala Kagu-Elekter
Foto: erakogu

Kaasaegne ja mõnus elukeskkond

Võru võib küll Tallinnast vaadates tunduda kauge ja ääremaana, kuid Klampe sõnul vastab siinne elukeskkond igati kaasaegsetele nõudmistele. Kõik teenused on Võrus olemas, on võimalused hariduse omandamiseks ja infrastruktuur korras. „Ma ütleks, et siin on hea elada ja töötada. Kiidame ka kohalikku omavalitsust, kes on ettevõtjasõbralik ja kaasamõtlev. Kui tegutsed ettevõtluses, siis on kohaliku omavalitsuse toetav suhtumine väga oluline,“ ütleb Klampe. Vähem tähtis pole uuele tulijale ka kvaliteetse projekteerimis- ja ehitustöö kättesaadavus ning selles on Selista Ehitusel aastatepikkused kogemused. Ümbruskonna suuremad tööstusehitised on valdavalt Selista rajatud.

Ettevõtjaid huvitab alati, kas ja kuidas on piirkonnas võimalik leida tööjõudu. Võrumaal on tänu kutsehariduskeskusele olemas kõrge oskusteabega tööjõud puidu, metalli ja mehhatroonika ning toiduainete tootmise valdkonnas. „Tööjõuteema on Võru kandis sama aktuaalne nagu mujalgi. Eks igal pool on tööjõuga kitsas, eriti kui otsid spetsiifiliste teadmiste ja oskustega inimest,“ sõnab Klampe. Ta lisab ka, et kui veel aastaid tagasi käidi ka Võru kandist väga palju Soome tööle, siis see trend on muutunud – Soomes käiakse, kuid mitte enam massiliselt. „Eks kohalikud ettevõtted maksavad ka juba sellist palka, et ei tasu väga ära kodust kaugele teise riiki tööle minna.“

Foto: erakogu

Võru linnapea: tehnopark on Võru jaoks väga oluline investeering

Võru linnapea Anti Allase sõnul on Võrukivi Tehnopargi näol tegemist Võru linna jaoks väga olulise investeeringuga, sest tänu tehnopargile on mitmed olulised investeeringud tulnud ja jäänud Võrru.

„Võru puhul on keeruline ettevõtjatel ise algusest peale nii kulukat investeeringut teha ning linna poolt rajatud krundid koos vajalike kommunikatsioonidega on suureks toeks,“ sõnab Allas. „Selliste tööstusalade loomine on võimalik eraettevõtluse, kohaliku omavalitsuse ja toetusprogrammide koostöös.“

Allas lisab, et Võru linnal on käsil ka uue tööstusala loomine ning peagi lähevad krundid müüki turuhinnast 3 korda odavama alghinnaga.

Foto: erakogu
Foto: erakogu

Artikkel valmis Kagu-Eesti programmi toel ja avaldati esmakordselt väljaandes Postimees.