Kruntide müügiga alustati eelmise aasta oktoobris. Enampakkumise alghind oli 4 eurot ruutmeeter. Möödunud nädalal toimunud linnavolikogu istungil kinnitati viimase kahe kinnistu hoonestusõiguse seadmine ja vabu ettevalmistatud krunte Võrusoo tööstusalal hetkel rohkem ei ole. Tööstusalale on tulemas 5 erinevat ettevõtet. Krundid tuleb neil ettevõtetel hoonestada ja tegevusega alustada kolme-nelja aasta jooksul. Kohustuste täitmise korral saavad ettevõtted kruntide omanikeks.
Tauno Asi ja Tiina Hallimägi tutvustamas Võru tööstusalade päeval Võrusoo lugu
Võru maakonna omavalitsustel on tööstusalade arendamisega pikad kogemused, näiteks Võru linnas on välja arendatud ja ettevõtetega täitunud Võrukivi tehnopark ja Antsla vallas Kobela tööstusala.
Võru linnale lähim vabade kinnistutega tööstusala on Väimela tööstusala kus Tehnokeskuse ja Piiripõllu kinnistutele on koostatud detailplaneeringud ning ehitustegevusega alustamise aeg on minimaalne – lisainfo ja kontaktivorm.
Viimaste aastate suurimaks investeeringuks on uue tootmishoone rajamine, mis valmis 2020. aasta alguses ja millega saadi juurde umbes 5000 m2 tootmispinda. Hoones on tänapäevased valgusküllased tingimused: keevitushall, montaaži- ja treiruum ning pinnad detailide lõppviimistluseks – liivapritsi- ja värvimisruum. Viimaste teenindamiseks mõeldud seadmed on täies mahus uued.
Harri Rantala
Hoonet teenindab 10 sildkraanat. Järgemööda on sinna lisandunud ka CNC-metallitöötluspinke. „Uute pindade kasutuselevõtt võimaldab koormust hajutada ning vanu tootmishooneid renoveerida,“ märgib Rantala. „Seega saame tänu uuele hoonele luua paremad töötingimused kogu kompleksis.“
Oma süsinikujalajälje vähendamiseks on AS Rauameister hoonete kütmisel üle läinud LNG-kütuse kasutamisele.
AS Rauameister valmistab transportööre peamiselt energiatööstustele, vastavalt hakkepuidu, kivisöe, turba, lubja jms puisteainete transpordiks. „Uue tootmishoone sisseseadmisel oleme lähtunud sellest, et meil oleks olemas kõik võimalused valmistada just tehniliselt keerukamaid ja kaalu poolest raskemaid transportkruvisid,“ selgitab Rantala. „Toodete tehniline keerukus ongi just see suund, kus tahame tulevikus oma niši leida. Teadmistes on väärtus ja kompetentsuses kapital, nagu öeldakse. Aastatepikkuse kogemuse näol on meil olemas nii teadmised kui kompetentsus, tänu millele püsime kursil, et oma eesmärke ellu viia.“
Rantala üldine hinnang Kagu-Eesti kui metallisektori edendamise piirkonna võimalustele on selline: „Masina- ja metallitööstus vajab spetsialiste, kes tunnevad hästi IKT-lahendusi ja oskavad neid rakendada, mõistavad tootmise tervikprotsesse ning kellel on hea keelte-, analüüsi- ja suhtlemisoskus. Kutseõppeasutustelt ootame senisest enam terviklike tööprotsesside õpetamist ja seda, et ei unustataks
ka üksikute tööoperatsioonide väljaõpet.“ Paindlikkus ja kiire reageerimisvõime võiksid tema arvates olla need tegurid, mis annavad eelised: „Üks võimalus tootlikkust suurendada on lisada tootmisele tootearenduse ja insenerilahenduse pool. Nii tekib ja kasvab lisandväärtus ning saab tootmisetapis maksta töötajatele rohkem. Keevitajate, metalltoodete ja -konstruktsioonide valmistajate puhul jääb tööjõuvajadus tõenäoliselt praegusega võrreldes samale tasemele. Töö muutub seoses keevitusrobotite kasutuselevõtuga. Kõik töölõigud tasakaalustavad üksteist ning vajadus põhikutseala töötajate järele ei kao.“ Rantala peab oluliseks, et investeeringud, mis riigis tehakse, oleks jaotatud tasakaalukalt, et ka kaugeim ja väikseim ettevõte saaks seda tunda.
Innovatsiooniga peab pidevalt tegelema
„Innovatsioon ei ole ühekordne projekt, mille saab firmas ellu viia nii, et kui see on tehtud, siis ongi valmis,“ tõdeb Rantala. „Innovatsiooniga tuleb tegeleda süsteemselt ja pidevalt. Selleks et firmas saaksid tekkida ja areneda uuendusmeelsed ideed, on vaja toetavat süsteemi – kõik tegevused ja protsessid peavad paigas olema ning loomulikult peavad meeskonnas olema õiged inimesed. Tegelikult tulevad uued ideed pidevalt ja uutmoodi rakendatakse ka juba olemasolevaid teadmisi. Edukuse tagavad muutuvates turutingimustes jätkusuutlikkus ja paindlikkus.“
Peamised koostööpartnerid asuvad Soomes
Aastatepikkuse töötamise jooksul on ASil Rauameister olnud palju koostööpartnereid. Rantala tõstab esile Raumaster OYd: „Koostöö nendega on väga põhjalik ja igati edasiviiv – oleme saavutanud hea sobivuse ja täiendame oma teadmisi vastastikku. Tihedam on olnud koostöö veel Andritz OY ja Raute Oy-ga.“
Töötajad tahavad mõistmist
ASis Rauameister pakutakse töötajatele nüüdisaegsete töötingimustega kindlat töökohta. „Uuele töötajale pakume kohapealset väljaõpet, kui ei ole tegemist spetsialistiga,“ ütleb Rantala. „Arvestada tuleb, et töötajatel on elu ja nõudmised ka väljaspool tööd. Tööjõu hoidmine on lihtsam, kui töötajad tunnevad, et neid mõistetakse. Firma panustab sellesse, et inimene saaks tööpäeva jooksul anda endast maksimumi, seega pakume sooja toitu ja kindlaid tööpause koos kohvi või teega. Soovime, et töötaja tuleks pauside ajal töökeskkonnast välja ja naudiks puhkepause selleks ettenähtud puhketubades. Peame töötajaid meeles enne jõule ja jaanipäeva pakiga, mida kokku pannes on mõeldud nende perele. Kõikidele on üks kord nädalas avatud Väimela Tervisekeskuse bassein, kuhu on ujuma oodatud ka töötajate pereliikmed. Väga nauditavad olid terve asutuse reisid ja jõulupeod, kuid praegu on koroonaviirus need pausile pannud.“
Murekohad
Tööjõuturu probleem on Rantala sõnul see, et meil on liiga palju keskharidusega ja ilma kindla erialata
inimesi: „Neid, kes oskavad metalliga toimetada, jääb aina vähemaks, ja nad on tööjõuturul väga
konkurentsivõimelised. Noored peaksid enne karjäärivaliku tegemist teadma, mis tänapäevases firmas
toimub ning kuidas luuakse väärtust – ja see võiks suunata noori ka masina- ja metallitöö erialadele. Neid tuleb veenda tulema tööle metallivaldkonda, ja miks mitte ka naisi, sest tänapäevane tehnoloogia nõuab nutikust ning vähem füüsilist tööd. Need murekohad on lahendamiseks. Riik peaks koolitustel arvestama tööturu vajadustega. Vajalik ei ole ainult töökoht, vaid sul peavad olema seadmed, kui sa inimesi tööle võtad. Mida rohkem inimesi tööle võtad, seda rohkem on vaja seadmeid. Uute töökohtade loomisele on lisaks kindlasti jälje jätnud ka üleilmne koroonakriis – ollakse ettevaatlik uute lepingute sõlmimisel ja seoses sellega on praegu kahjuks vähenenud ka tellimuste maht.“
Edukas koostöö kutsehariduskooli ja kohaliku kogukonnaga
ASi Rauameister tootmisüksuse kõrval asub Võrumaa Kutsehariduskeskus, millele metallitöötlemisettevõte on praktikabaasiks. „Anname praktikantidele ettekujutuse masina- ja metallitööst ning viime nad tööga kurssi, ütleb Rantala. „Kõiki praktikante tasustatakse, et neil tekiks motivatsioon töötada. Meie panus siin on see, et noored vastaksid kutsekooli lõpetades tööandja ootustele oma töökohas. Võtame õpilasi pikaajalisele praktikale ja meile sobivad ka lühemad tööampsud, mida õpilased tahavad teha. Pärast õppepraktikat on mõnel noorel soov töötada ka suvel, et teenida taskuraha.“ Töökohapõhise õppega liitus AS Rauameister 2020. aastal CNC-metallilõikepingi seadistaja ja programmeerimise erialal. „Viis töötajat läbis täisprogrammi ning sooritas viienda taseme kutseeksami. Seoses sellega esitas Võrumaa Kutsehariduskeskus meid 2021. aasta õppijasõbraliku tööandja nominendiks Eestis,“ rõõmustab Rantala.
AS Rauameister on järjepidevalt toetanud kogukonna kultuuri ja sporti. „Meil on välja kujunenud kindlad ja pikaajalised sõbrad: suusataja Marko Kilp, Võru noored kahevõistlejad, Võru noortekeskus, tantsuklubi Maarja, Parksepa korvpalliklubi,“ toob Rantala näiteid. „Unustatud ei ole ka lasterikkaid peresid, Võru invaühingut ja vähekindlustatud perede lapsi.“
Veel üks näide Kagu-Eesti metallitööstusest
Aluweld OÜ
2010. aastal asutatud ettevõte tegeleb lehtmetallist ja profiilmaterjalist toodete valmistamisega. Aluweldi
kõige tuntum toode on kümblustünnide ahi. Materjalina kasutatakse peamiselt alumiiniumi ja süsinikterast. 10 töötajaga Aluweldi viimaste aastate suurim investeering oli 2021. aasta alguses, kui osteti keevitusrobot Fanuc. Ligi 100 000 eurot maksnud keevitusrobot aitab kaasa ekspordi edendamisele.
Pildi autor Mart Raudmäe
Ekspordi osakaal on Aluweldis suurenenud 70%ni, aga ka ülejäänud toodangust jõuab suur osa Eesti ettevõtetele valmistatud allhangete kaudu välismaale. Peamiselt ekspordib Aluweld toodangut Soome ja Rootsi, aga väiksemas mahus ka teistesse Euroopa riikidesse.
