„Meie põhimõte on, et valmistame ainult selliseid tooteid, mida saame süümepiinata oma lastele pakkuda. See on põhjus, miks kogu meie toodang on mahepõllumajanduslikku päritolu, miks toodame vaid täistaimset päritolu tooteid ega kasuta valget suhkrut, palmirasva, värvaineid või teadmata päritolu toorainet,“ ütleb šokolaadimeister Alev, kes on magusamaailmas tegutsenud juba aastast 2004.
Roosiku šokolaadid, kompvekid ja dražeed valmivad nii-öelda nullist. „Ostame toorkakao ube, millest valmistame šokolaadi, lisame oma retsepti järgi näiteks kohalikke külmkuivatatud marju või pähkleid. Paljud väiketootjad kasutavad Belgia valmisšokolaadi, aga meie tahame täpselt teada, mida ja kui palju meie toodetes on, sest muidu ei saaks me ju võtta klientide ees täisvastustust. Ja ainult nii saab olla kindel, et meie tooraine on alati mahe ning tooted on täistaimsed, tänu millele saavad meie maiustusi endale lubada ka laktoosi- või kaseiinitalumatusega inimesed,“ selgitab ta. Toorkakao on üks rikkalikumaid looduslikke antioksüdantide allikaid, mis sisaldab rohkelt olulisi mineraale, nagu magneesium, raud, tsink ja kaalium. Uuringud on näidanud, et toorkakao tarbimine võib aidata alandada vererõhku ja parandada südame-veresoonkonna tervist.
Tootearendus toimub Alevi sõnul jooksvalt. „Retsepte on meil palju ja ideid jagub – lihtsalt kõike ei jõua valmis tehagi! Ühelt poolt tahaksime inimestele pakkuda pidevalt uusi põnevaid maitseid, teisalt paneb tegutsema turuolukord. Kakaoturul on hetkel väga suured muudatused – tooraine hind on neljakordistunud ning see on meiesugusele väiketootjale raske olukord. Suurtel tootjatel on tarnijatega sõlmitud pikaajalised lepingud, aga meid mõjutab maailmaturul toimuv palju,“ selgitab ta. „Kuna me kindlasti ei kavatse minna seda teed, et hakata lisama oma toodetesse ebatervislikke asendusaineid, oleme pidanud panema pead tööle ning mõtlema välja, kuidas kakao kogust optimeerida, aga nii, et maitse ei kannata.“
Ettevõtte teine juhatuse liige Reet Kasekamp kinnitab, et kvaliteet peab säilima ning Roosiku tooted peavad olema naudingut pakkuvad. „Praegu on huvitav ajajärk, sest me tegelikult vahetame välja kogu oma senise toodangu ning võtame kasutusele uue kaubamärgi – NAMM ehk naudi armastust, maitse maagiat. NAMM on ka meie klientidele mujal maailmas arusaadavam ja lihtsam meelde jätta.“
Võib tunduda uskumatu, aga Eestimaa pisikese magusatootja põhiline eksporditurg on hetkel Jaapan, samuti püütakse saada jalga ukse vahele Araabia turule. „Meil on Jaapanis oma edasimüüja, kes tundis meie vastu ise huvi ning tänu sellele on koostöö nendega hea ja kindel. Muidugi oleme huvitatud oma toodangu müügist ka mujale, ent see nõuab suurt turunduseelarvet, mida meil hetkel ei ole. Võimalusel osaleme messidel ning tunneme suurt rõõmu selle üle, et tagasiside on alati olnud suurepärane,“ kiidavad Kasekamp ja Alev.
Tootmiseks on ettevõttel olemas oma jahvatusveskid ning mõned aastad tagasi investeeriti automaatliini. Kui Jaapan nende vastu huvi hakkas tundma, kasvasid kogused äkki väga suureks. Nii tuli mõelda, kas võtta tööle armee töötajaid või leida tootmisliinid, mis kataks tootmisvajadused. „Kirjutasime mõned projektid, taotlesime raha investeeringuks ja arendustegevuseks ning tänu sellele saame täna toota väikese inimressursiga suurt kogust šokolaadi,“ selgitab Alev. Kasekamp lisab, et viimase toetuse sai ettevõte alles sel aastal, kui kakao hind taevasse kerkis ning oldi kahevahel: kas panna uksed kinni või tulla turule uute toodetega. Otsus langes viimase variandi kasuks ning turule on tulemas uued eksklusiivsed ning vanad tuntud maitsed uues kuues.
Nad möönavad, et tegelikult on sellised teele kerkivad raskused omamoodi vahvad ning panevad pingutama. „Uued tuuled tasuvad end harilikult ära ja kui tulemus on äge, siis see paneb veel rohkem tegutsema ning kaasa mõtlema. Uus nimi ja imago loovad uusi võimalusi ning see meeldib meile!“
Kui teil tekkis huvi Eesti eheda käsitööšokolaadi vastu, tasub sisse astuda Võrus Kreutzwaldi tänaval asuvasse NAMM Resto & Šokolaadikohvikusse, kus on alati saadaval lai valik Roosiku mahedaid maitsvaid tooteid.
Artikli ilmumist rahastatakse Kagu-Eesti programmist ja see ilmus esmakordselt ajalehes Eesti Ekspress