«Tõepoolest juhtus 1990. aasta alguses nii, et toonane vallavalitsuse töötaja, tänane Sillamäe gümnaasiumi koolijuht Arno Kaseniit kutsus mind Otepääle vorstitööstust ehitama. Olin nõus, sest olin Eesti põllumajanduse akadeemias õppinud lihandust ning mul oli suur huvi oma erialal tööd teha. Hakkasime sobivat kohta otsima ning 20. märtsil 1990 otsustas vald, et lihatööstus sobiks Vana-Otepää külla endise suurfarmi alale, kus olid olemas elekter, veevärk ja kanalisatsioon. Loomad viidi ära ning sovhoosi ehitusbrigaad ehitas kirvetööna meile tootmise,» meenutab Maie Niit. Asjaajamistele kulus kaks aastat ning 1992. aasta 7. aprillil alustati kolme töötajaga tootmist.
Inimeste huvi uue tootmisettevõtte vastu oli nii suur, et toodete turustamisega alguses muret polnudki. «Saime sead ja lehmad ning hakkasime tootma. Eks algul oli väheke ebaõnnestumisi ka, kuna meie kaader oli ju väljaõpetamata. Palkasime tööle kõik, kes soovisid tulla – oli toredaid kohalikke külainimesi, oli joodikuid. Aga meil oli töötajaid vaja ning võtsime kõik vastu.»
Esimeseks tooteks oli poolsuitsuvorst, mida valmistatakse tänaseni. Seejärel hakati valmistama erinevaid sinke. Kui järele jäi maksa, hakati tegema maksapasteeti, seejärel sülti. «Me ei teinud seda viga, et oleksime võtnud kohe 10 inimest tööle ja siis hakanud neile tegevust otsima. Palkasime inimesi vajaduspõhiselt ning just nii kasvasimegi. Kasumit tuli teenida, et saaks palka maksta. Vastavalt sellele, kui palju kassas raha üle jäi, saime investeerida,» jutustab Maie Niit.
Rohepöördega sai alustatud juba 90ndatel
Investeeringuid tehti jõudumööda – alguses uuendati suurfarmi seinu, seejärel põrandaid. Ümber ehitati küün ning Maie Niidu sõnul sai nende ettevõttes rohepöördega alustatudki kohe 1990. aastatel, sest raisku ei läinud midagi. «Isegi vanad betoonpostid kasutasime aiamaa piireteks ning väga palju oleme juurde istutanud puid alates pihlakatest ja pärnadest, et ümbrus oleks rohelisem. Kuna olin keskkonnalaboris töötanud, teadsin väga hästi nõudeid. Meie ei pildunud mingeid jääke niisama loodusesse, vaid kasutasime kõik ära.»
Siiski ei ole nende enam kui 30 aasta jooksul, mil Maie Niit on Otepää lihatööstuses tegutsenud, kõik tema lootused ja mõtted täitunud. «Näiteks mõtlesin, et saame oma tooraine väga mugavalt kõrval asuva seafarmiga koostööd tehes, ent selgus, et nad soovisid meie jaoks selgelt liiga kõrget hinda. Meie aga pidime mõtlema, kuidas saaks tooraine võimalikult soodsalt kätte, sest 70% omahinnast moodustab tooraine. Kasutasime siis nutikaid lihatööstuse nippe, näiteks ostsime rohkem emiseid, kes olid odavamad. Samuti ei kasutanud me välismaalt saabuvat külmutatud liha, sest 10% liha massist jookseb sulatades mahladega välja ning ülessulatatud liha ei seo nii palju vett kui jahutatud liha.»
Ettevõtte eesmärk on algusest peale olnud tootmises keskkonnasäästlik olla, näiteks taaskasutatakse jääksoojust ja optimeeritakse maksimaalsel määral pakendimajandust. Samuti kasutatakse alati kõik looma osad tootmises maksimaalselt ära: pehme liha, kondid, kõõlused, rupskid, siseorganid… Liha on ju parim ja väärtuslikum toit, kust inimese organism toitaineid omastab, andes tänu oma valgusisaldusele täiskõhutunde kiirelt ja pikaks ajaks.
Nutikus, kindlameelsus, paindlikkus ning võime turu äkiliste muutustega kiirelt kohaneda ongi Otepää Lihatööstus Edgar OÜ tänase tegevjuhi Maire Niidu sõnul omadused, mis on ettevõtte edukalt läbi kolme aastakümne vedanud. «Meile on öeldud, et teeme tänuväärset tööd – toodame inimestele toitu. Minu meelest on see nii ilusasti öeldud!»
Ta lisab, et Otepää Lihatööstus Edgar on eriline ka oma nii-öelda naiseliku sisekliima tõttu. «Meie seintel on seinalehed, kus on kirjas, millised on meie töötajad ning kuidas neid hindame. Ükskõik kui moodne on tehnika, on ikkagi ju inimene see, kes ettevõtte käiku paneb ja käimas hoiab. Me väärtustame oma töötajaid kõrgelt. Kõik, mis on raha eest saadud, on odavalt saadud. Inimsuhteid raha eest ei saa. Meie jaoks on oluline ka peresuhete väärtustamine, järjepidevus ning vanemate inimeste austamine.»
Koos Otepää kesklinnas tegutseva tütarettevõtte Karni-Vooriga on perefirmal töötajaid umbes 50 ja nii ollakse omas kandis arvestatav tööandja. Maie ja Maire kinnitavad nagu ühest suust, et nad on oma töötajatele tõesti tänulikud. «Meil töötab nii palju tublisid inimesi. Kaasame alati kogu kollektiivi tootearendusse ning ostuprotsessidesse, püüame pakkuda vaheldusrikast töökeskkonda ning anda pidevat kiitvat tagasisidet.»
Samuti ollakse ka ise eeskujuks: Maire Niit sai tänavu tänu oma entusiasmile Otepää valla medali ning tema abikaasa pälvis mullu Parima Metsamajandaja tiitli. Maie Niit sai 2009. aastal Aasta ema aunimetuse ning on alates 2014. aastast Otepää aukodanik. Otepää Lihatööstus Edgar OÜ on Eesti Lihatöötlejate Assotsiatsiooni (ELA) liige ja kasutab oma toodetel AUS KAUP märki, mis tähendab, et tooted on kondilihamassivabad.
Otepää Lihatööstus Edgaril on mitmeid tehnoloogilisi eripärasid, mis nende toodangut konkurentidest eristab: unikaalsed lepapuudel töötavad suitsuahjud, kasutatakse ainult kodumaist toorainet ning välistatud on kondilihamass. Põhitoodanguks on pool- ja täissuitsuvorstid, jahutatud lihatooted, suitsu- ja grilltooted. Lõviosa toodangust müüakse Eestisse, vähesel määral toimub eksport Soome.
Ettevõttel on korraga tootmises 70–80 erineva toote ringis. Maire Niit nendib, et kuna kaubandus soovib pidevalt uusi tooteid, muutub toodete eluiga iga aastaga lühemaks. «Ja samal ajal küsivad kliendid traditsioonilisi vorste ja sinke, mida oleme aastakümneid valmistanud,» muigab ta. «Üheks suunaks on kindlasti tervislikud, puhtad ja head toiduained, kus oleks võimalikult minimaalselt e-aineid. Meie oma toodetele otseselt e-aineid ei lisa, aga teinekord on need meie kasutatavate maitseainete koostises väga minimaalsel määral olemas. Ent teha pole midagi – seadus ütleb, et me peame pakendil loetlema kõik ained ning nii need sinna ka kirja saavad.»
Sügiseks lõpeb ettevõttel investeeringuprojekt, mis hõlmas efektiivsust tõstva tootmishoone ehitust ja uute seadmete soetamist. «Investeerisime robotisse, mis hõlbustab ettevõttesisest logistikast, vähendab raskuste tõstmist ja suurendab ohutust. Ostsime uued toodete kvaliteeti stabiliseerivad vorsti- ja soolveepritsid. Aeg on raske ja see jätkub – pandeemia, energia- ja julgeolekukriisid, intresside tõus ning plaanitavad maksud… Lisaks puudutab meid väga tugevalt tööjõukriis, sest lihatehnoloogidest on suur puudus, aga toidutehnoloogi eriala õpetatakse väga vähesel määral,» nendib tegevjuht.
Siiski on tema sõnul läbi aastate tehtud koostööd endast targemate inimestega. «Meil on olnud mitmeid projekte Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli ja Tartu Rakendusliku Kolledžiga,» loetleb Maire Niit. «Tudengid käivad sageli meie juures praktikal ning hetkel näiteks saadame Tartu Ülikooli silmaarstiks õppijatele uuringuteks seasilmi, et aidata Eesti teadust arendada. Oleme koostöö üle teadusasutustega väga uhked!»
Artikkel valmis Kagu-Eesti programmi toel ja avaldati esmakordselt väljaandes Postimees.
