Võru metalliettevõtte edu saladus: kohe oli ambitsioon jõuda Eestist välja

Aluweld panustab palju oma tehnikapargi pidevasse uuendamisesse. Foto: Aluweld

Isa-poja Rait ja Mart Raudmäe juhitav ettevõte Aluweld OÜ on spetsialiseerunud peamiselt alumiiniumtoodete valmistamisele. “Oleme aastate jooksul pidevalt täiustanud oma tootmisprotsesse ja investeerinud meie tehnikaparki,” räägib Raudmäe. Viimati soetati ettevõttesse näiteks laserlõikuspink ja robotkeevitusjaam. Ikka selleks, et pakkuda klientidele kvaliteetsemat teenust.

Kui rääkida kõige “kuumemast kaubast”, siis on Raudmäe sõnul selleks kümblustünni ahjud. “Meie peamisteks klientideks ongi kümblustünnide valmistajad ja seda mitte ainult Eestis, vaid ka Skandinaavias ja Lääne-Euroopas,” ütleb Raudmäe.

Foto: Aluweld

Muidugi ei piirdu Aluweldi tegevus ainult kümblustünnide ahjudele mõeldud toodetega. Koostööd tehakse ka teiste tootmisettevõtetega, kellele allhanke korras teenuseid pakutakse.

Ettevõtte juhtimises peab Raudmäe kõige olulisemaks pidevat arengut. Seda nii töötajate oskuste kui masinapargi täiustamisel. “Lühikese tegutsemisaja vältel oleme välja arendanud tootmise, mis pakub klientidele kvaliteetseid teenuseid ja tooteid,” märgib Raudmäe. Oma edu alustalaks peab ta pikaajalisi kogemusi metallitöös ning rangeid nõudmisi kvaliteedi osas.

Võru oli ainuõige valik

Aluweld toimetab Võru linnas ja sellel on Raudmäe sõnul iseenesestmõistetavad põhjused. “Võru linn on olnud meie perekonna koduks mitu põlvkonda,” ütleb ta. Teine asi, mis rääkis Võrus kasuks, oli tutvusvõrgustik. “Kui kogu pere on Võrus üles kasvanud, siis leidub tutvusi kõikjal – seda eriti Võru-suguses väikelinnas,” lisab Raudmäe.

Väiksema koha kasuks räägib seegi, et siin on kergem silma jääda. “Asukoht mängib muidugi rolli töötajate leidmisel ja transpordikulude osas, kuid suures plaanis ei ole tänapäeval enam vahet, kus sinu ettevõte asub,” on Raudmäe veendunud.

Koostööd tehakse ka kohaliku kutsehariduskeskusega

Jah, muidugi seab väike koht ka mõningad piirangud, millest ei saa üle ega ümber. “Keeruline oli leida sobivaid tootmisruume, kuid sellest probleemist saime kiirelt jagu. Suurem väljakutse on olnud leida kvalifitseeritud tööjõudu,” nendib Raudmäe.

Foto: Aluweld

Kuid igast olukorrast on väljapääs. Korraliku ja kvalifitseeritud tööjõu leidmiseks on hea koht Võrumaa kutsehariduskeskus, kus saab õppida ka metallitööd, mille spetsialiste Aluweld oma ridadesse otsib. “Omalt poolt pakume õpilastele praktikavõimalusi, seega saavad paljud metallitöö õppurid oma esimese erialase töökogemuse just meie juurest,” selgitab Raudmäe.

Samas toonitab Raudmäe, et kohe kui ettevõtet loodi, oli selge, et nad ei jää ainult Võru linna või maakonna piirides tegutsema. “Selge oli kohe ka see, et ambitsioon oli jõuda Eestist välja,” lisab ta.

Kohalikud ettevõtted jagavad omavahel kogemusi

Kui rääkida Võrumaa ettevõtjatest üleüldse, siis on Raudmäe väga positiivne – tehakse koostööd ning jagatakse kogemusi. “Suurt konkurentsi meil omavahel ei ole, kuna ettevõtete tegevusvaldkonnad on üldjuhul erinevad,” selgitab Raudmäe. Kuna Aluweld on Kagu-Eestis üks väheseid ettevõtteid, kes on keskendunud alumiiniumile, siis ollakse abiks kõigile, kel on mingisuguseid alumiiniumiga seotud küsimusi. “Ja muidugi oleme avatud igasugustele koostööpakkumistele ka teiste kohalike ettevõtetega,” räägib Raudmäe, sest oluline on elavdada kohalikku ettevõtlust ja elukeskkonda.

Raudmäe julgustab kõiki, kes sooviksid Võrumaal ettevõtlusega alustada, seda teekonda ette võtma. Kõige olulisem on tema sõnul julge pealehakkamine. “Maailm on ju meist ainult mõne hiireklõpsu kaugusel.”

Artikkel valmis Kagu-Eesti programmi toel ja avaldati esmakordselt Geenius portaalis.

Võrumaa talvine tõmbekeskus number üks meelitab lähemalt ja kaugemalt

Saunamaja ööbimisega neljale ja jääaugus käimise võimalus. FOTO: ERAKOGU

Detsembri alguses uut hooaega alustanud Kütioru Puhkekeskuse OÜ, kõnekeeles Kütioru suusakeskus või lihtsalt Kütioru keskus, on hea näide sellest, kuidas ettevõtlike inimeste koostöö ja äriliselt kaaluka riski võtmise abil on võimalik lisaks isiklikule ärilisele kasule anda hoogu nii terve valla kui ka peamiselt noorema generatsiooni käekäigule ja edule.

„30 aastat vana suusakeskus oli müügis, kuna vana pensionärist omanik ei jõudnud sellega enam tegeleda. Paljud mõtlesid, et kes seda hullust ikka ostab, sellega tegelemine pole ju naljaasi. Meie aga mõtlesime, et äge koht, see võiks ju suusakeskusena edasi tegutseda. Tegime väikse turu-uuringu, millised Võru väiksemad ettevõtted võiksid punti tulla ning leidsime lõpuks kümme inimest, kes soovisid sellele uue elu sisse puhuda,“ kirjeldab keskuse lähiminevikku juhatuse liige ja tegevjuht Imre Viilukas. Meeskonna plaan oli kolm aastat tagasi ostetud amortiseerunud suusakeskus nelja aastaga korda teha. Toota lund, vahetada välja kõik elektrisüsteemid ja veetrassid ning soetada lumetraktorid, lumekahurid, mäevalgustussüsteem ja uued tõstukid. „Natukene küll putitasime eelmisi tõstukeid, aga saime aasta hiljem aru, et need on ikka vaja ära uuendada. Eelmisel aastal uuendasime ühe tõstuki ja sel aastal teise, mis olid väga suured investeeringud. Hetkeseisuga on meil tehtud umbes 70–80% plaanitud investeeringutest. Uuel aastal jätkame ilmselt uue garaaži ehitusega, kuhu saame vajalikud masinad panna.“

Mäekaart erinevate raskusastmete ja laskumistega. FOTO: ERAKOGU

Võimas tõstuk, hea valgustus ja renoveeritud saunamajad

Kütioru keskuse tänavuse hooaja olulisim märksõna on kahtlemata võimas T-kujuliste postidega kahest tõstukist koosnev suusalift, mis suusa- ja lumelauahuvilisi mugavalt mäe otsa vedama hakkab. Sõltumata kellaajast on mäel alati mugav ja meeldiv toimetada, sest terve mäe peale on paigutatud valgustuse eest hoolitsema lausa 26 valgustimasti, millest igal küljes kolm-neli prožektorit. Nendest piisab ilusti, et 10 hektari suurusel alal oleks meeldiv liikuda ja liuelda. „Üleval mäe peal on suur järve moodi hektariline tiik, selle kõrval kaks renoveeritud palksaunamaja, samuti tõime kohale ühe klaasmaja, mis Eestis üleüldiselt järjest populaarsemaks muutub,“ lausub Viilukas.

Uus tõstuk, mis paigaldatud viimastel kuudel. FOTO: ERAKOGU

„Miks need kümme ettevõtjat siia alla raha panid? Eks nad ole kõik ise suusafännid, kes tahavad seda ka lastele edasi anda. Me ise kutsume seda „Lapsed liikuma“ projektiks. Tänapäeval on suur probleem, kuidas lapsed telefonidest eemale liikuma saada,“ ütleb Viilukas ja lisab, et sellega seoses on Kütioru keskusel koolide jaoks ka eraldi programm välja mõeldud, mille raames saavad klassid kord aastas keskusesse suusaõppele tulla. „Koolist antakse vaba päev, tullakse näiteks kella kümneks kohale, alguses tutvustatakse õpilastele suusatamist, on erinevad loengud mäereeglitest ning samuti õpetatakse, kuidas pidurdada ja kukkuda. Seejärel antakse rendist varustus, harjutatakse koos liikumist ja pidurdamist ning teisel tunnil minnaksegi juba mäele. Terve päeva kestev programm annab noortele õpilastele suusatamisest algteadmised ja oskused. Samuti on siin mugav kohvik ja majutusteenus. Peamajas on seitse tuba,“ ütleb Viilukas ja täpsustab, et selle puhul tuleb Võru vald neile appi, tasudes pool kuludest. Eelmisel hooajal kasutasid seda võimalust paljud koolid üle Eesti ning kokku omandas suusaõppe 2200 õpilast.

Kütioru läänenõlv ja suusarajad 1, 2, 3, 4. FOTO: ERAKOGU

15 000 huvilist hooajal

Viilukase sõnul ongi Kütioru keskuse põhiklient nooruk. Austria Alpides käinud täiskasvanud suusafänni jaoks võib mägi paari tunniga juba lahjaks jääda, küll aga tulevad kogenumad suusatajad sellest hoolimata Kütiorgu koos pere pisematega meeldivalt aega veetma. „Meie keskmine klient on nooruk, kes on valmis kaheksa tundi päevas harjutama ja möllama. Eelmisel aastal külastas meid umbes 15 000 inimest, kellest ligi veerandi moodustavad pered. Suusatamine on selline ala, et kui inimene seda meil juba proovib ja maitse suhu saab, hakkab see meeldima ning järgmine kord tullakse koos sõpradega. Saab tulla nii oma varustusega kui ka kogu vajalik meilt laenutada. Meil on laenutamiseks 150 paari suuski ja 50 lumelauda,“ sõnab Viilukas.

Kohvik koos iseteenindusega. FOTO: ERAKOGU

Võrumaa tõmbekeskus number üks

Viilukase sõnul pole kahtlustki, et keskus on Võrumaa jaoks väga oluline tõmbekeskus, mille edu tähendab ühtlasi edu kogu maakonnale. Suusatamas ei käi ainult kohalikud, vaid enamik kliente elab hoopis teistes linnades, igas Eestimaa otsas. „Murdmaarajale läheb inimene tunniks-kaheks, aga suusakeskusesse nagu meil tullakse pikemaks ajaks ja ka koos perega,“ lisab ta. Viilukase sõnul töötab keskuses talvehooajal ligi 15 inimest – lumetootjad, traktoristid, mehaanikud, kokad, teenindajad, administraatorid, suusakuuripoisid ja ankrumehed. Paljud tööd on universaalsed ning mõni töötaja teeb järgemööda ka kolme tööd. „Vald toetab meid igati, nad on meie heast käekäigust väga huvitatud ja neile meeldib, et Võru vallas selline aktiivne tegevus toimub. Mida rohkem ettevõtjaid meil on, seda paremini läheb ka vallas. Meie missioon on saada eelkõige lapsed liikuma, et nad oleksid terved ja sportlikud,“ ütleb Viilukas.

Öine muinasjutuline vaade Kütioru keskusele. FOTO: ERAKOGU

Kütioru suusakeskus asub Haanja looduspargis ja Võrust ainult 12 km kaugusel. Mägi on 180 meetri kõrgusel merepinnast ning oru ja tipu kõrguste vahe on 76 meetrit. Näiteks Viru hotell on sama kõrge. Kütioru suusakeskuses on 7 suusanõlva, mis teeb kokku umbes 3–4 km erinevaid mäest laskumisi.

Artikkel valmis Kagu-Eesti programmi toel ja avaldati esmakordselt Delfi portaalis.