vorumaa Archives - South-East Estonia

Roosiku šokolaadivabrik – keeruliste aegade kiuste positiivsete muutuste keerises

Posted on 1. november 20241. november 2024 by Kaidi Rebane

„Meie põhimõte on, et valmistame ainult selliseid tooteid, mida saame süümepiinata oma lastele pakkuda. See on põhjus, miks kogu meie toodang on mahepõllumajanduslikku päritolu, miks toodame vaid täistaimset päritolu tooteid ega kasuta valget suhkrut, palmirasva, värvaineid või teadmata päritolu toorainet,“ ütleb šokolaadimeister Alev, kes on magusamaailmas tegutsenud juba aastast 2004.

Roosiku šokolaadid, kompvekid ja dražeed valmivad nii-öelda nullist. „Ostame toorkakao ube, millest valmistame šokolaadi, lisame oma retsepti järgi näiteks kohalikke külmkuivatatud marju või pähkleid. Paljud väiketootjad kasutavad Belgia valmisšokolaadi, aga meie tahame täpselt teada, mida ja kui palju meie toodetes on, sest muidu ei saaks me ju võtta klientide ees täisvastustust. Ja ainult nii saab olla kindel, et meie tooraine on alati mahe ning tooted on täistaimsed, tänu millele saavad meie maiustusi endale lubada ka laktoosi- või kaseiinitalumatusega inimesed,“ selgitab ta. Toorkakao on üks rikkalikumaid looduslikke antioksüdantide allikaid, mis sisaldab rohkelt olulisi mineraale, nagu magneesium, raud, tsink ja kaalium. Uuringud on näidanud, et toorkakao tarbimine võib aidata alandada vererõhku ja parandada südame-veresoonkonna tervist.

Tootearendus toimub Alevi sõnul jooksvalt. „Retsepte on meil palju ja ideid jagub – lihtsalt kõike ei jõua valmis tehagi! Ühelt poolt tahaksime inimestele pakkuda pidevalt uusi põnevaid maitseid, teisalt paneb tegutsema turuolukord. Kakaoturul on hetkel väga suured muudatused – tooraine hind on neljakordistunud ning see on meiesugusele väiketootjale raske olukord. Suurtel tootjatel on tarnijatega sõlmitud pikaajalised lepingud, aga meid mõjutab maailmaturul toimuv palju,“ selgitab ta. „Kuna me kindlasti ei kavatse minna seda teed, et hakata lisama oma toodetesse ebatervislikke asendusaineid, oleme pidanud panema pead tööle ning mõtlema välja, kuidas kakao kogust optimeerida, aga nii, et maitse ei kannata.“

Ettevõtte teine juhatuse liige Reet Kasekamp kinnitab, et kvaliteet peab säilima ning Roosiku tooted peavad olema naudingut pakkuvad. „Praegu on huvitav ajajärk, sest me tegelikult vahetame välja kogu oma senise toodangu ning võtame kasutusele uue kaubamärgi – NAMM ehk naudi armastust, maitse maagiat. NAMM on ka meie klientidele mujal maailmas arusaadavam ja lihtsam meelde jätta.“

Võib tunduda uskumatu, aga Eestimaa pisikese magusatootja põhiline eksporditurg on hetkel Jaapan, samuti püütakse saada jalga ukse vahele Araabia turule. „Meil on Jaapanis oma edasimüüja, kes tundis meie vastu ise huvi ning tänu sellele on koostöö nendega hea ja kindel. Muidugi oleme huvitatud oma toodangu müügist ka mujale, ent see nõuab suurt turunduseelarvet, mida meil hetkel ei ole. Võimalusel osaleme messidel ning tunneme suurt rõõmu selle üle, et tagasiside on alati olnud suurepärane,“ kiidavad Kasekamp ja Alev.

Tootmiseks on ettevõttel olemas oma jahvatusveskid ning mõned aastad tagasi investeeriti automaatliini. Kui Jaapan nende vastu huvi hakkas tundma, kasvasid kogused äkki väga suureks. Nii tuli mõelda, kas võtta tööle armee töötajaid või leida tootmisliinid, mis kataks tootmisvajadused. „Kirjutasime mõned projektid, taotlesime raha investeeringuks ja arendustegevuseks ning tänu sellele saame täna toota väikese inimressursiga suurt kogust šokolaadi,“ selgitab Alev. Kasekamp lisab, et viimase toetuse sai ettevõte alles sel aastal, kui kakao hind taevasse kerkis ning oldi kahevahel: kas panna uksed kinni või tulla turule uute toodetega. Otsus langes viimase variandi kasuks ning turule on tulemas uued eksklusiivsed ning vanad tuntud maitsed uues kuues.

Nad möönavad, et tegelikult on sellised teele kerkivad raskused omamoodi vahvad ning panevad pingutama. „Uued tuuled tasuvad end harilikult ära ja kui tulemus on äge, siis see paneb veel rohkem tegutsema ning kaasa mõtlema. Uus nimi ja imago loovad uusi võimalusi ning see meeldib meile!“

Kui teil tekkis huvi Eesti eheda käsitööšokolaadi vastu, tasub sisse astuda Võrus Kreutzwaldi tänaval asuvasse NAMM Resto & Šokolaadikohvikusse, kus on alati saadaval lai valik Roosiku mahedaid maitsvaid tooteid.

Artikli ilmumist rahastatakse Kagu-Eesti programmist ja see ilmus esmakordselt ajalehes Eesti Ekspress

Kagu-Eesti omavalitused pakuvad ettevõtluse arendamiseks suurepäraseid võimalusi

Posted on 2. oktoober 20242. oktoober 2024 by Marta Kaiv

Võru linnavalitsuse arendatava Võrusoo tööstusala 2022. aasta lõpul Euroopa Liidu vahendite kaasabil valminud esimest arendusetappi võib linnavalitsuse arendusspetsialisti Kait Kabuni sõnul lugeda suhteliselt edukaks, sest praeguse seisuga on kõigi seitsme tootmiskrundi hoonestusõigused müüdud. „See kogemus näitas meile muu hulgas, et ettevõtjate huvi ala vastu võib olla muutlik – paljud, kes projekti ettevalmistusfaasis investeerimismõtteid mõlgutasid, ei olnud siis enam huvilised, kui valminud taristuga kinnistud enampakkumisel müügile jõudsid.“

Mitmest majanduskeskkonda negatiivselt mõjutanud tegurist hoolimata leidus siiski ettevõtjaid, kel oli valmisolek keerulisel ajal investeerida ning uusi töö kohti luua. Viimase 1,5 aasta jooksul on Võrusool tegevusega alustanud või tootmis- ja ärimaa krundi soetanud ettevõtted nii teedeehituse, haljastuse kui ka köögimööbli tootmise valdkonnast. „Linn ei soovi ettevõtete valdkondlikku profiili liigselt piirata, kuna kohaliku omavalitsusena saamegi uusi investeeringuid ligi meelitada peaasjalikult nüüdisaegset tootmis- ja ärikeskkonda pakkudes. Seepärast on alale teretulnud mistahes ressursisäästlik ja efektiivne tootmine või ka roheliste investeeringute plaanidega vastutustundlikud investorid, kes arvestavad meie piirkonna iseloomu, tööjõupotentsiaali ja siinseid kompetentse,“ räägib Kabun. „Linna ettevõtluskeskkonna ja töökohtade seisukohast on uute ettevõtjate meelitamise kõrval kindlasti oluline ka olemasolevate tootmisettevõtete säilimine ning areng meie piirkonnas.“

Ta lisab, et Võru linn jätkab jõupingutusi, et ettevõtjad tuleksid spetsiaalselt tööstusalaks planeeritud asukohta ning et tööjõud leiaks sobivat rakendust just siinsamas, s.o Võru linnas ja Võru maakonnas. Võrusoo tööstusala edasine arendamine on linna vaatekohast prioriteetne ka lähitulevikus, kuna võimaldab luua uut ja pikemaajalist väärtust.

Võru vallas asuvale Väimela ettevõtlusalale on kavandatud kaks tootmismaad ning 19 tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega krunti. „Võru vald ootab tööstusalale kõiki ettevõtteid, kelle tegevus ei too endaga kaasa tööstusalalt väljuvat kahjulikku mõju, nagu müra, vibratsioon, ebameeldiv lõhn. Vallal on Väimela tööstusalal sõlmitud juba üks hoonestusõiguse leping ettevõttega, kes plaanib rajada tehase eriliste ehituspaneelide valmistamiseks ja nendest valmismajade tootmiseks,“ tutvustab Võru vallavalitsuse arendusspetsialist Merle Tsirk.

Ta lisab, et Väimela tööstusala asub logistiliselt väga heas asukohas, lähedal on Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogia keskus, kompetentsikeskus Tsenter ning maakonna üks suuremaid tootmisette võtteid Rauameister AS. „Mitmed teeäärsed krundid on võimalik üsna kiiresti kasutusele võtta, sest ettevõtte tegevuseks vajalikud kommunikatsioonid on lähedal ja vald toetab kiire hoonestusõiguse seadmise menetlusega.“

Antsla ligidal on 11 hektari suurune Maratinurga tööstusala, kuhu abivallavanem Kurmet Müürsepa sõnul on oodatud kõik äritegevusest huvitatud ettevõtted. „Mõistame, et uutel ettevõtetel on keerukas Eestis tegevust alustada, aga selleks peamegi koostööd tegema. Kuigi Marati nurga otseses naabruses elamuid ei ole, elab tegelikult Antsla kandis paar tuhat tööealist inimest, samuti käivad meie piirkonda inimesed tööle nii Võrust, Otepäält, Valgast kui ka Valkast. Siin on olemas kõik eluks vajalik infrastruktuur – koolid, lasteaiad ja ka elamispinnad.“

Maratinurga tööstusala on varustatud elektrienergia ja muude kommunikatsioonidega. „Suured teed on lähedal, mahasõidud riigimaanteelt ei tekita probleemi, vahetus läheduses on 110 kV alajaam ning tööstuspargist jookseb läbi oja, mille vett saab kasutada,“ loetleb Müürsepp eeliseid.

Iga ettevõte on kohalikele inimestele oluline

Tõrva vallavanem Helen Elias nendib, et kahtlemata on iga ettevõte, kes piirkonda jõuab, äärmiselt oluline ja vajalik. „On tähtis, et siia jõuaksid erinevad tööstused, mis looksid töökohti ja aitaksid kaasa töötasu tõusule, mis omakorda annaks majanduskasvule hoogu. Uute ettevõtete saabumisega võidavad kõik meie elanikud omavalitsuse tulubaasi suurenemise kaudu, mille abil saaksime pakkuda paremaid ja kvaliteetsemaid teenuseid ning suunata Tõrvat veel rohkem arengule.“

Kuna Tõrva vald asub hajaasustus piirkonnas, pole Tõrva linnast vaid 2 km kaugusel asuv Helme tööstusala Eliase sõnul ilmselt investoritele esimene valik ning seetõttu peab omavalitsus panustama ja looma vajaliku taristuga tööstusala. „Saame olla ja peame olema ettevõtjatele toeks ning väärt partner – looma soodsa töökeskkonna nii kiire asjaajamise kui ka võimaluste näol. Ainult tööstusala väljaehitamisest aga ei piisa, rõhku tuleb panna valminud tööstusala turundamisele ja sihtotsinguga potentsiaalsete investorite leidmisele. Samuti on vaja leida eeliseid ettevõtjatele, miks valida just Helme.“

Hetkel on Helme tööstusala vahetusse lähedusse sisse antud eriplaneeringu algatamise taotlus. „Töötame selle nimel, et tuuleparkide loomine annaks eelise ka tööstusalale – ideaalis oleks suurepärane, kui ettevõtted saaksid võrgutasuta elektrit. Omavalitsusena peame suutma näha erinevaid võimalusi ja viise, mis muudaksid tööstusala ettevõtetele soodsamaks, ning nende täitumise nimel pingutama,“ räägib Tõrva vallavanem. Ta lisab, et tööstusala pluss on piiriäärne asukoht, mis võimaldab edukat äri lõunanaabritega. „Piirkonnas asuvad erinevad kutseõppeasutused, meil on tugev puidutööstuse ja mööblitootmise sektor ning tegusad inimesed. Tõrva vald on tervikuna atraktiivne elukeskkond – eelmisel aastal olime Kagu-Eesti omavalitsustest ainukesed, kes suutsid rahvaarvu tõsta. Töötame omavalitsusena pidevalt selle nimel, et kutsuda piirkonda elama noori peresid, et nii praegustel kui ka tulevastel ettevõtetel oleks võtta piisavalt töökäsi.“

Priimetsa tööstusala kujutab endast logistiliselt heas asukohas asuvat 6,8 ha suurust ettevõtlusala, kuhu Valga vallavalitsus on tellinud detailplaneeringu koostamise ning planeeringuala teede ja kommunikatsioonide väljaehitamise rahastuse taotlus on ettevalmistamisel. „Nimetaksime seda pigem ettevõtlusalaks, kuhu on oodatud elamukvartali naabrusesse sobivad tootmisettevõtted või uusi teenuseid kättesaadavaks tegevad ettevõtted,“ ütleb Valga vallavalitsuse asevallavanem Kaupo Kutsar. Potentsiaalsed ettevõtjad leiavad tööstusalalt detailplaneeringuga koheseks ehitustegevuseks valmis krundid, kus on olemas juurdepääsuteed, elektri-, kanalisatsiooni-, joogivee- ja kaugkütteliitumised.

Kutsari sõnul võiksid elamukvartali lähedane asukoht ja lähedal asuvad bussipeatused anda eelise palju töökohti loovatele ettevõtetele. „Ettevõtlus ja töökohtade loomine on Valga vallavalitsuse jaoks väga olulisel kohal,“ lisab ta. „Soovime olla ettevõtjatele heaks koos tööpartneriks erinevate lubade ja planeeringute menetluses, seejuures tagab kiire loamenetluse vallavalitsuse pakutava nõustamisteenuse kasutamine.“

Kagu-Eesti on jätkusuutliku metsanduse, põllumajanduse, mahetoidu ja turismi suunaga piirkond, kuhu on aastate jooksul kogunenud valdkonna kompetents. Siia on oodatud piirkonna äriteenuste arendamiseks roheliste investeeringute ideed ja vastutustundlike plaanidega investorid. Tutvu Kagu-Eesti tööstusalade võimalustega: southeastestonia.com/opportunities

Artikli ilmumist rahastab Kagu-Eesti programm.

Võru metalliettevõtte edu saladus: kohe oli ambitsioon jõuda Eestist välja

Posted on 11. aprill 202311. aprill 2023 by Kaido Palu

Isa-poja Rait ja Mart Raudmäe juhitav ettevõte Aluweld OÜ on spetsialiseerunud peamiselt alumiiniumtoodete valmistamisele. “Oleme aastate jooksul pidevalt täiustanud oma tootmisprotsesse ja investeerinud meie tehnikaparki,” räägib Raudmäe. Viimati soetati ettevõttesse näiteks laserlõikuspink ja robotkeevitusjaam. Ikka selleks, et pakkuda klientidele kvaliteetsemat teenust.

Kui rääkida kõige “kuumemast kaubast”, siis on Raudmäe sõnul selleks kümblustünni ahjud. “Meie peamisteks klientideks ongi kümblustünnide valmistajad ja seda mitte ainult Eestis, vaid ka Skandinaavias ja Lääne-Euroopas,” ütleb Raudmäe.

Muidugi ei piirdu Aluweldi tegevus ainult kümblustünnide ahjudele mõeldud toodetega. Koostööd tehakse ka teiste tootmisettevõtetega, kellele allhanke korras teenuseid pakutakse.

Ettevõtte juhtimises peab Raudmäe kõige olulisemaks pidevat arengut. Seda nii töötajate oskuste kui masinapargi täiustamisel. “Lühikese tegutsemisaja vältel oleme välja arendanud tootmise, mis pakub klientidele kvaliteetseid teenuseid ja tooteid,” märgib Raudmäe. Oma edu alustalaks peab ta pikaajalisi kogemusi metallitöös ning rangeid nõudmisi kvaliteedi osas.

Võru oli ainuõige valik

Aluweld toimetab Võru linnas ja sellel on Raudmäe sõnul iseenesestmõistetavad põhjused. “Võru linn on olnud meie perekonna koduks mitu põlvkonda,” ütleb ta. Teine asi, mis rääkis Võrus kasuks, oli tutvusvõrgustik. “Kui kogu pere on Võrus üles kasvanud, siis leidub tutvusi kõikjal – seda eriti Võru-suguses väikelinnas,” lisab Raudmäe.

Väiksema koha kasuks räägib seegi, et siin on kergem silma jääda. “Asukoht mängib muidugi rolli töötajate leidmisel ja transpordikulude osas, kuid suures plaanis ei ole tänapäeval enam vahet, kus sinu ettevõte asub,” on Raudmäe veendunud.

Koostööd tehakse ka kohaliku kutsehariduskeskusega

Jah, muidugi seab väike koht ka mõningad piirangud, millest ei saa üle ega ümber. “Keeruline oli leida sobivaid tootmisruume, kuid sellest probleemist saime kiirelt jagu. Suurem väljakutse on olnud leida kvalifitseeritud tööjõudu,” nendib Raudmäe.

Kuid igast olukorrast on väljapääs. Korraliku ja kvalifitseeritud tööjõu leidmiseks on hea koht Võrumaa kutsehariduskeskus, kus saab õppida ka metallitööd, mille spetsialiste Aluweld oma ridadesse otsib. “Omalt poolt pakume õpilastele praktikavõimalusi, seega saavad paljud metallitöö õppurid oma esimese erialase töökogemuse just meie juurest,” selgitab Raudmäe.

Samas toonitab Raudmäe, et kohe kui ettevõtet loodi, oli selge, et nad ei jää ainult Võru linna või maakonna piirides tegutsema. “Selge oli kohe ka see, et ambitsioon oli jõuda Eestist välja,” lisab ta.

Kohalikud ettevõtted jagavad omavahel kogemusi

Kui rääkida Võrumaa ettevõtjatest üleüldse, siis on Raudmäe väga positiivne – tehakse koostööd ning jagatakse kogemusi. “Suurt konkurentsi meil omavahel ei ole, kuna ettevõtete tegevusvaldkonnad on üldjuhul erinevad,” selgitab Raudmäe. Kuna Aluweld on Kagu-Eestis üks väheseid ettevõtteid, kes on keskendunud alumiiniumile, siis ollakse abiks kõigile, kel on mingisuguseid alumiiniumiga seotud küsimusi. “Ja muidugi oleme avatud igasugustele koostööpakkumistele ka teiste kohalike ettevõtetega,” räägib Raudmäe, sest oluline on elavdada kohalikku ettevõtlust ja elukeskkonda.

Raudmäe julgustab kõiki, kes sooviksid Võrumaal ettevõtlusega alustada, seda teekonda ette võtma. Kõige olulisem on tema sõnul julge pealehakkamine. “Maailm on ju meist ainult mõne hiireklõpsu kaugusel.”

Artikkel valmis Kagu-Eesti programmi toel ja avaldati esmakordselt Geenius portaalis.

Võrumaa talvine tõmbekeskus number üks meelitab lähemalt ja kaugemalt

Posted on 15. detsember 2022 by Kaido Palu

Detsembri alguses uut hooaega alustanud Kütioru Puhkekeskuse OÜ, kõnekeeles Kütioru suusakeskus või lihtsalt Kütioru keskus, on hea näide sellest, kuidas ettevõtlike inimeste koostöö ja äriliselt kaaluka riski võtmise abil on võimalik lisaks isiklikule ärilisele kasule anda hoogu nii terve valla kui ka peamiselt noorema generatsiooni käekäigule ja edule.

„30 aastat vana suusakeskus oli müügis, kuna vana pensionärist omanik ei jõudnud sellega enam tegeleda. Paljud mõtlesid, et kes seda hullust ikka ostab, sellega tegelemine pole ju naljaasi. Meie aga mõtlesime, et äge koht, see võiks ju suusakeskusena edasi tegutseda. Tegime väikse turu-uuringu, millised Võru väiksemad ettevõtted võiksid punti tulla ning leidsime lõpuks kümme inimest, kes soovisid sellele uue elu sisse puhuda,“ kirjeldab keskuse lähiminevikku juhatuse liige ja tegevjuht Imre Viilukas. Meeskonna plaan oli kolm aastat tagasi ostetud amortiseerunud suusakeskus nelja aastaga korda teha. Toota lund, vahetada välja kõik elektrisüsteemid ja veetrassid ning soetada lumetraktorid, lumekahurid, mäevalgustussüsteem ja uued tõstukid. „Natukene küll putitasime eelmisi tõstukeid, aga saime aasta hiljem aru, et need on ikka vaja ära uuendada. Eelmisel aastal uuendasime ühe tõstuki ja sel aastal teise, mis olid väga suured investeeringud. Hetkeseisuga on meil tehtud umbes 70–80% plaanitud investeeringutest. Uuel aastal jätkame ilmselt uue garaaži ehitusega, kuhu saame vajalikud masinad panna.“

*Mäekaart erinevate raskusastmete ja laskumistega. FOTO: ERAKOGU*

Võimas tõstuk, hea valgustus ja renoveeritud saunamajad

Kütioru keskuse tänavuse hooaja olulisim märksõna on kahtlemata võimas T-kujuliste postidega kahest tõstukist koosnev suusalift, mis suusa- ja lumelauahuvilisi mugavalt mäe otsa vedama hakkab. Sõltumata kellaajast on mäel alati mugav ja meeldiv toimetada, sest terve mäe peale on paigutatud valgustuse eest hoolitsema lausa 26 valgustimasti, millest igal küljes kolm-neli prožektorit. Nendest piisab ilusti, et 10 hektari suurusel alal oleks meeldiv liikuda ja liuelda. „Üleval mäe peal on suur järve moodi hektariline tiik, selle kõrval kaks renoveeritud palksaunamaja, samuti tõime kohale ühe klaasmaja, mis Eestis üleüldiselt järjest populaarsemaks muutub,“ lausub Viilukas.

*Uus tõstuk, mis paigaldatud viimastel kuudel. FOTO: ERAKOGU*

„Miks need kümme ettevõtjat siia alla raha panid? Eks nad ole kõik ise suusafännid, kes tahavad seda ka lastele edasi anda. Me ise kutsume seda „Lapsed liikuma“ projektiks. Tänapäeval on suur probleem, kuidas lapsed telefonidest eemale liikuma saada,“ ütleb Viilukas ja lisab, et sellega seoses on Kütioru keskusel koolide jaoks ka eraldi programm välja mõeldud, mille raames saavad klassid kord aastas keskusesse suusaõppele tulla. „Koolist antakse vaba päev, tullakse näiteks kella kümneks kohale, alguses tutvustatakse õpilastele suusatamist, on erinevad loengud mäereeglitest ning samuti õpetatakse, kuidas pidurdada ja kukkuda. Seejärel antakse rendist varustus, harjutatakse koos liikumist ja pidurdamist ning teisel tunnil minnaksegi juba mäele. Terve päeva kestev programm annab noortele õpilastele suusatamisest algteadmised ja oskused. Samuti on siin mugav kohvik ja majutusteenus. Peamajas on seitse tuba,“ ütleb Viilukas ja täpsustab, et selle puhul tuleb Võru vald neile appi, tasudes pool kuludest. Eelmisel hooajal kasutasid seda võimalust paljud koolid üle Eesti ning kokku omandas suusaõppe 2200 õpilast.

*Kütioru läänenõlv ja suusarajad 1, 2, 3, 4. FOTO: ERAKOGU*

15 000 huvilist hooajal

Viilukase sõnul ongi Kütioru keskuse põhiklient nooruk. Austria Alpides käinud täiskasvanud suusafänni jaoks võib mägi paari tunniga juba lahjaks jääda, küll aga tulevad kogenumad suusatajad sellest hoolimata Kütiorgu koos pere pisematega meeldivalt aega veetma. „Meie keskmine klient on nooruk, kes on valmis kaheksa tundi päevas harjutama ja möllama. Eelmisel aastal külastas meid umbes 15 000 inimest, kellest ligi veerandi moodustavad pered. Suusatamine on selline ala, et kui inimene seda meil juba proovib ja maitse suhu saab, hakkab see meeldima ning järgmine kord tullakse koos sõpradega. Saab tulla nii oma varustusega kui ka kogu vajalik meilt laenutada. Meil on laenutamiseks 150 paari suuski ja 50 lumelauda,“ sõnab Viilukas.

*Kohvik koos iseteenindusega. FOTO: ERAKOGU*

Võrumaa tõmbekeskus number üks

Viilukase sõnul pole kahtlustki, et keskus on Võrumaa jaoks väga oluline tõmbekeskus, mille edu tähendab ühtlasi edu kogu maakonnale. Suusatamas ei käi ainult kohalikud, vaid enamik kliente elab hoopis teistes linnades, igas Eestimaa otsas. „Murdmaarajale läheb inimene tunniks-kaheks, aga suusakeskusesse nagu meil tullakse pikemaks ajaks ja ka koos perega,“ lisab ta. Viilukase sõnul töötab keskuses talvehooajal ligi 15 inimest – lumetootjad, traktoristid, mehaanikud, kokad, teenindajad, administraatorid, suusakuuripoisid ja ankrumehed. Paljud tööd on universaalsed ning mõni töötaja teeb järgemööda ka kolme tööd. „Vald toetab meid igati, nad on meie heast käekäigust väga huvitatud ja neile meeldib, et Võru vallas selline aktiivne tegevus toimub. Mida rohkem ettevõtjaid meil on, seda paremini läheb ka vallas. Meie missioon on saada eelkõige lapsed liikuma, et nad oleksid terved ja sportlikud,“ ütleb Viilukas.

*Öine muinasjutuline vaade Kütioru keskusele. FOTO: ERAKOGU*

Kütioru suusakeskus asub Haanja looduspargis ja Võrust ainult 12 km kaugusel. Mägi on 180 meetri kõrgusel merepinnast ning oru ja tipu kõrguste vahe on 76 meetrit. Näiteks Viru hotell on sama kõrge. Kütioru suusakeskuses on 7 suusanõlva, mis teeb kokku umbes 3–4 km erinevaid mäest laskumisi.

Artikkel valmis Kagu-Eesti programmi toel ja avaldati esmakordselt Delfi portaalis.