Põlvamaa ettevõtja Indrek Maripuu: Paljudes turismitaludes oli eile matus, täna konverents ja homme pulmad, meie soovisime luua midagi muud!

“Turismitaludes on kahjuks sageli nii, et eile olid matused, täna on konverents ja homme on pulmad,” räägib ärikonsultatsioone pakkuva Loovusaida partner ja strateegiakonsultant Indrek Maripuu. Nende ruumide puuduseks oli liigne universaalsus, mistõttu jääb loovus neis paikades tagaplaanile.

Nii otsustatigi kolida Põlvamaale, et rajada sinna loovat mõtlemist soosiv keskkond. Kui pealinnas elades oli harjutud, et hommikul lähed tööle ja õhtul tuled koju – rutiin oli selgelt paigas –, siis Põlvamaal muutus kogu elukorraldus. Muidugi oli neil sees ka väike kartus, et kas ikka tööd jätkub.

Loovusaida teise partneri ja finantsstrateegi Liina Maripuu sõnul ei tasu otsida mingeid sügavaid juuri, miks Põlvamaale koliti. “Tegelikkuses ei osanud me isegi esimesel korral siia sõita, vaid eksisime ära,” meenutab Indrek.

Loovusaida strateegia konsultant Indrek Maripuu kolis perega Tallinnast Põlvamaale ja rajas sinna loovust soosiva keskkonna. Foto: Loovusait

Mis teeb Loovusaida eriliseks?

“Loovusaita saavad meeskonnad tulla oma igapäevatööst eemale ja teha siin ajurünnakuid, mis on seotud ettevõte vajadustega, ja meie aitame ja suuname neid sel teel,” selgitab Indrek.

Loovusaida muudab eriliseks kogu keskkond ja miljöö. Ajurünnakuruumidest ei leia mugavaid toole, kuna end liiga hästi tundes muutub inimene laisaks, ainevahetus jääb aeglasemaks ja mõtlemisvõime väheneb. Selle asemel on ruumides istumiseks hoopis kott-toolid ja vineerkastid.

Koolitustel ei ole kindlaid kohvipause, vaid iga inimese õigus on käia kohvi võtmas siis, kui talle sobib. “Siin on väike konks – kohvimasin asub üle õue teises majas,” räägib Indrek. Ainuüksi selline väike samm sunnib inimesi liigutama ja viib veidikeseks ajaks värske õhu kätte, mis kindlasti aitab loovusele kaasa.

Omamoodi taotluslik on ka see, et kõik koolitused toimuvad umbes 100 aasta vanuses palkhoones. “Kui meeskonnad tulevad üldjuhul klaasi ja küproki keskelt, siis selline ruumimuutus annab hoopis teistsuguse fooni,” usub Indrek.

Kompleksi arendamine käib aga pidevalt edasi. Valmimas on loovust inspireeriv ca 500 meetri pikkune radamille ääres asetsevad väikesed ööbimismajad.

Rajalt leiab ka tegevuspunktid, kus saab midagi uut loovuse kohta teada ja seda kohapeal kohe katsetada. “Ajuteadlane Jaan Aru oli selle rajamisel meile suureks abiks, et kogu see sisu paika saada,” räägib Indrek.

Ajurünnak Loovusaidas Foto: Loovusait

Vahel tekivad parimad ideed õhtul saunalaval

“Meie kasuks räägib kindlasti see, et meil oli varasemast olemas valdkondlik kogemus, mistõttu ei pidanud nullist alustama,” räägib Indrek. Juba Tallinnas tegutsedes oli neil oma kliendibaas üle Eesti.

Tegelikult pakuvad nad ka praegu konsultatsioone üle Eesti. “Arvestatav osa tuludest tuleb siiski sellest, et sõidame klientide juurde. Kõik ei tule alati siia Põlvamaale,” seligtab Indrek.

“Tallinnas koolitusi tehes tekivad inimestel ikka olmemured, miks peaks õhtul koju minema. Põlvamaalt aga naljalt minema ei sõida,” räägib Indrek. Õhtune koosviibimine võib aga luua väga viljaka pinnase ägedate ideede sünniks. Ja selleks, et meeskonnad saaksid end hästi tunda ja ideed tulla, on kõik olemas – olgu selleks saun või mõnus ruum, kus töökaaslastega suhelda.

Ise aktiivne olles on kõik võimalik

“Äärealal tegutsemisel on esimeseks suureks väljakutseks kõikide investeeringute finantseerimine, eriti kui sa oled väikeettevõtja,” räägib Liina. Samas ta lisab, et kui olla ise aktiivne ja kirjutada erinevaid toetusprojekte, siis on kõik võimalik.

Liina kiidab ka kohalikku arenduskeskust, kes pakub kohalikele huvitavaid ja kasulikke koolitusi. Ka koostöös omavalitsusega otsitakse võimalusi, kuidas asjad ellu viia, mitte takistusi, kuidas midagi tegemata jätta.

Loovus- ja loodus Foto: Loovusait

Pandeemial oli omamoodi positiivne mõjugi

Omamoodi positiivne mõju oli Loovusaida ettevõtmise juures ka koroonapandeemial. “Nüüd said kõik aru, et esmased kohtumised, kus uuritakse kliendiga vastastikku, mida soovitakse saada ja mida pakutakse, saab teha videosilla vahendusel,” selgitab Liina.

Samal ajal õpetas pandeemia, et kõike ei saa virtuaalselt teha ja päris ajurünnakuteks on siiski vaja silmast silma kokku saada. Ehk ükski asi pole päris mustvalge ja pole halba ilma heata.

Koostöö taandub alati omavahelistele suhetele

Koostöö taandub, vaatamata asukohale, alati inimeste omavahelistele suhetele. “Meil on siin Põlvamaal tekkinud professionaalne sõpruskond, kellelt saame tellida toitlustust või kuhu suuremaid seltskondi ööbima saata,” selgitab Indrek. Samas, kui selgub, et klient ei sobi Loovusaidale, siis osatakse ta suunata teiste teenusepakkujate poole, kes Kagu-Eestis tegutsevad, et klient tuleks ikkagi sinna piirkonda.

Ägeda asja pärast on nõus inimesed liikuma

Nii Liina kui Indrek julgustavad Kagu-Eestis ettevõtlusega alustama. “Küll tasub mitu korda mõelda, kes on klientuur,” ütleb Indrek. Kindlasti on mõistlik vaadata laiemalt kui ainult üht kitsast piirkonda. “Vaevalt et Tallinnasse Kadaka teele äri püsti pannes mõtleb ärimees, et kliendiks on ainult Mustamäe inimesed,” selgitab Indrek.

“Ja meie kogemus ja elu näitab, et ägeda asja pärast on inimesed valmis teise Eesti otsa sõitma – olgu selleks head söögikohad, festivalid. Kõik on võimalik,” julgustab Liina.

 

Artikkel valmis Kagu-Eesti programmi toel ja avaldati esmakordselt Geenius portaalis.