polvamaa Archives - South-East Estonia

Põlvamaa ettevõte Genetrade on kerkinud Soome kolme suurema saunaehitaja sekka

Posted on 30. august 2023 by Kaido Palu

«Esmalt propageerisime saunadesse sobivaid lehtpuumaterjale nagu sanglepp ja haab, seejärel hakkasime tasapisi oma toodete sortimenti ja teenuste spektrit laiendama. Esimesed 10 aastat kasutasime tootmisel allhankijaid, ent pikapeale sai selgeks, et nii rahaliselt kui ka ajalise kokkuhoiu suhtes on mõttekam luua oma tootmisüksus. Nii sai rajatud Lõuna-Eestisse Põlvasse tehas ning loodud koduturul tegutsev tütarfirma Genetrade Wood Baltic OÜ,» meenutab ettevõtte asutaja ja juht Andres Hoop.

Genetrade pakub oma tooteid ja teenuseid nii lõpptarbijatele kui ka edasimüüjatele, Eestis on nende suurimaks kliendiks Kesko K-Rauta kauplused. Seega võib Genetrade’i tooteid leida kõigist kodumaa suurematest linnadest. «Samuti kasutavad meie tooteid paljud saunaehitusfirmad nii Eestis kui ka kaugemal. Müüme oma tooteid üle maailma ja seetõttu tuli 2013. aastal asutada eraldi ettevõte, mis tegeleb meie toodete müügiga Euroopas ja Aasias. Aga meie suurimaks turuks on jäänud endiselt Soome,» räägib Hoop.

Konkurents on hea, sest paneb pingutama

Tema sõnul on aastate jooksul lisandunud ettevõttele saunavaldkonnas palju konkurente, mis on lõpptulemusena isegi hea. Tänu sellele ei ole ettevõte saanud jääda oma mulli, vaid on pidanud ajaga kaasas käima, vajadusel oma profiili muutma ning pidevalt arenema.

Tänaseks on Genetrade kinnitanud kanda mitmete uute projektidega, tegeledes pidevalt toodangu kvaliteedi tõstmise ning valiku laiendamisega. Erinevalt konkurentidest on nad liikunud Soomes seda teed, et mitte ainult ei tooda ja müü kauplustele või arendajatele oma tooteid, vaid pakuvad ka võtmed-kätte-lahendusena saunu, mis on kliendile üle andes kohe nii-öelda leilivalmis. Koostööd tehakse kõigi suuremate ehitusfirmadega ja Soome uutesse korrusmajadesse ehitataksegi enamasti just Genetrade’i saunad võtmed-kätte-lahendusena. Eelmisel aastal ehitas ettevõte Soomes ligi 1000 sauna, lisaks umbes 100 sauna majaühistutele ja spaadele. Peale selle sai paigaldatud 10 000 ruutmeetri jagu duširuumide lagesid.

«Oleme tänaseks jõudnud Soome TOP3 saunaehitajate hulka ja ootame nii sellelt kui ka tulevaselt aastalt kasvu,» ütleb Hoop. «Oleme suurepärane partner suurtele ehitusfirmadele, kuna toodame ja paigaldame ise nii saunaehitusmaterjali kui ka saunalavad. Kliendil on mugav tellida kõik ühest kohast, sest tarne sõltub ainult meie enda tööst ning see on kiire. Meie konkurentidel sellist kontsepti pakkuda ei ole.»

Tootmise juures on oluline mõelda ka rohelisele jalajäljele

Kolm ettevõtet – OY Genetrade Wood Products AB Soomes ning Genetrade Wood Baltic OÜ ja Genetrade Wood Products OÜ Eestis – tegelevad projektiga otsast lõpuni ehk toormest kuni leilivalmis sauna ehitamiseni. Kõigi kolme firma taga seisab Eesti mees Andres Hoop koos oma kolmekümne motiveeritud ja professionaalse töötajaga, kes teevad igapäevaselt tööd selle nimel, et saunad muutuksid aina paremaks ning ettevõtte roheline jalajälg oleks võimalikult väike.

«Oleme oma tootmises suutnud läbi viia maksimaalse tõhustusprotsessi, et nii meie kulude kui ka jäätmete teke oleks võimalikult väike. Kasutame näiteks kõik puidujäägid tänase seisuga ise ära – purustame, pressime neist pelletid ja kasutame oma tootmisüksuste ning kontori kütteks. Objektidel ei teki meil jäätmeid tegelikult üldse, sest meie tooted väljastatakse tehases täpses mõõdus ning on objektil vaja lihtsalt kokku panna ning kinnitada,» selgitab Hoop. «Meie jaoks on oluline meie toodangu kvaliteet ja klientide rahulolu, aga ka kõik muu, mis sellega kaasneb, alates keskkonnast kuni töötajate võrdsuse ning väärtustamiseni. Näiteks pooled meie tehase töötajatest on naised, samuti oleme palganud tööle Ukrainast pärit inimesi, pakkudes neile ka elamispinda. Ettevõtlus on kaugelt enamat kui lihtsalt kasumi teenimine.»

Genetrade’i toodanguga saab tutvuda veebilehel sauna.ee, kus pakutakse erinevaid võimalusi leili- ja eesruumide sisustamiseks ning renoveerimiseks. Lehelt leiab kvaliteetsest puidust valmistatud voodri- ja lavalaudu, lavamooduleid ja tarvikuid. Genetrade teenindab partnereid nii väikestes kui ka suurtes vajadustes ega kohku tagasi ka kõige keerulisemate projektide ees.

Hüva leili!

Artikkel valmis Kagu-Eesti programmi toel ja avaldati esmakordselt väljaandes Postimees.

Põlvamaa ettevõtja Indrek Maripuu: Paljudes turismitaludes oli eile matus, täna konverents ja homme pulmad, meie soovisime luua midagi muud!

Posted on 27. aprill 202327. aprill 2023 by Kaido Palu

“Turismitaludes on kahjuks sageli nii, et eile olid matused, täna on konverents ja homme on pulmad,” räägib ärikonsultatsioone pakkuva Loovusaida partner ja strateegiakonsultant Indrek Maripuu. Nende ruumide puuduseks oli liigne universaalsus, mistõttu jääb loovus neis paikades tagaplaanile.

Nii otsustatigi kolida Põlvamaale, et rajada sinna loovat mõtlemist soosiv keskkond. Kui pealinnas elades oli harjutud, et hommikul lähed tööle ja õhtul tuled koju – rutiin oli selgelt paigas –, siis Põlvamaal muutus kogu elukorraldus. Muidugi oli neil sees ka väike kartus, et kas ikka tööd jätkub.

Loovusaida teise partneri ja finantsstrateegi Liina Maripuu sõnul ei tasu otsida mingeid sügavaid juuri, miks Põlvamaale koliti. “Tegelikkuses ei osanud me isegi esimesel korral siia sõita, vaid eksisime ära,” meenutab Indrek.

Mis teeb Loovusaida eriliseks?

“Loovusaita saavad meeskonnad tulla oma igapäevatööst eemale ja teha siin ajurünnakuid, mis on seotud ettevõte vajadustega, ja meie aitame ja suuname neid sel teel,” selgitab Indrek.

Loovusaida muudab eriliseks kogu keskkond ja miljöö. Ajurünnakuruumidest ei leia mugavaid toole, kuna end liiga hästi tundes muutub inimene laisaks, ainevahetus jääb aeglasemaks ja mõtlemisvõime väheneb. Selle asemel on ruumides istumiseks hoopis kott-toolid ja vineerkastid.

Koolitustel ei ole kindlaid kohvipause, vaid iga inimese õigus on käia kohvi võtmas siis, kui talle sobib. “Siin on väike konks – kohvimasin asub üle õue teises majas,” räägib Indrek. Ainuüksi selline väike samm sunnib inimesi liigutama ja viib veidikeseks ajaks värske õhu kätte, mis kindlasti aitab loovusele kaasa.

Omamoodi taotluslik on ka see, et kõik koolitused toimuvad umbes 100 aasta vanuses palkhoones. “Kui meeskonnad tulevad üldjuhul klaasi ja küproki keskelt, siis selline ruumimuutus annab hoopis teistsuguse fooni,” usub Indrek.

Kompleksi arendamine käib aga pidevalt edasi. Valmimas on loovust inspireeriv ca 500 meetri pikkune rada, mille ääres asetsevad väikesed ööbimismajad.

Rajalt leiab ka tegevuspunktid, kus saab midagi uut loovuse kohta teada ja seda kohapeal kohe katsetada. “Ajuteadlane Jaan Aru oli selle rajamisel meile suureks abiks, et kogu see sisu paika saada,” räägib Indrek.

Vahel tekivad parimad ideed õhtul saunalaval

“Meie kasuks räägib kindlasti see, et meil oli varasemast olemas valdkondlik kogemus, mistõttu ei pidanud nullist alustama,” räägib Indrek. Juba Tallinnas tegutsedes oli neil oma kliendibaas üle Eesti.

Tegelikult pakuvad nad ka praegu konsultatsioone üle Eesti. “Arvestatav osa tuludest tuleb siiski sellest, et sõidame klientide juurde. Kõik ei tule alati siia Põlvamaale,” seligtab Indrek.

“Tallinnas koolitusi tehes tekivad inimestel ikka olmemured, miks peaks õhtul koju minema. Põlvamaalt aga naljalt minema ei sõida,” räägib Indrek. Õhtune koosviibimine võib aga luua väga viljaka pinnase ägedate ideede sünniks. Ja selleks, et meeskonnad saaksid end hästi tunda ja ideed tulla, on kõik olemas – olgu selleks saun või mõnus ruum, kus töökaaslastega suhelda.

Ise aktiivne olles on kõik võimalik

“Äärealal tegutsemisel on esimeseks suureks väljakutseks kõikide investeeringute finantseerimine, eriti kui sa oled väikeettevõtja,” räägib Liina. Samas ta lisab, et kui olla ise aktiivne ja kirjutada erinevaid toetusprojekte, siis on kõik võimalik.

Liina kiidab ka kohalikku arenduskeskust, kes pakub kohalikele huvitavaid ja kasulikke koolitusi. Ka koostöös omavalitsusega otsitakse võimalusi, kuidas asjad ellu viia, mitte takistusi, kuidas midagi tegemata jätta.

Pandeemial oli omamoodi positiivne mõjugi

Omamoodi positiivne mõju oli Loovusaida ettevõtmise juures ka koroonapandeemial. “Nüüd said kõik aru, et esmased kohtumised, kus uuritakse kliendiga vastastikku, mida soovitakse saada ja mida pakutakse, saab teha videosilla vahendusel,” selgitab Liina.

Samal ajal õpetas pandeemia, et kõike ei saa virtuaalselt teha ja päris ajurünnakuteks on siiski vaja silmast silma kokku saada. Ehk ükski asi pole päris mustvalge ja pole halba ilma heata.

Koostöö taandub alati omavahelistele suhetele

Koostöö taandub, vaatamata asukohale, alati inimeste omavahelistele suhetele. “Meil on siin Põlvamaal tekkinud professionaalne sõpruskond, kellelt saame tellida toitlustust või kuhu suuremaid seltskondi ööbima saata,” selgitab Indrek. Samas, kui selgub, et klient ei sobi Loovusaidale, siis osatakse ta suunata teiste teenusepakkujate poole, kes Kagu-Eestis tegutsevad, et klient tuleks ikkagi sinna piirkonda.

Ägeda asja pärast on nõus inimesed liikuma

Nii Liina kui Indrek julgustavad Kagu-Eestis ettevõtlusega alustama. “Küll tasub mitu korda mõelda, kes on klientuur,” ütleb Indrek. Kindlasti on mõistlik vaadata laiemalt kui ainult üht kitsast piirkonda. “Vaevalt et Tallinnasse Kadaka teele äri püsti pannes mõtleb ärimees, et kliendiks on ainult Mustamäe inimesed,” selgitab Indrek.

“Ja meie kogemus ja elu näitab, et ägeda asja pärast on inimesed valmis teise Eesti otsa sõitma – olgu selleks head söögikohad, festivalid. Kõik on võimalik,” julgustab Liina.

Artikkel valmis Kagu-Eesti programmi toel ja avaldati esmakordselt Geenius portaalis.

Kus ja kuidas valmivad kodumaised ja keskkonda säästvad moodulahjud?

Posted on 10. oktoober 202210. oktoober 2022 by Kaido Palu

Idee ise moodulahjusid tootma hakata tekkis Tartu mehel Marko Kuritsal üle kümne aasta tagasi, kui esialgu ilus plaan Soomest moodulahjusid Eestisse importida läks vett vedama. Soomlaste äraütlev vastus koostööpakkumisele tekitas algul küll trotsi, kuid sellest sündis idee luua enda ettevõtte ja tahtmine hoopis ise ahjusid tootma hakata.

Kurits meenutab, et ettevõtmist alustati 2006. aastal koos tolleaegse äripartneri Vambolaga, kellega üsna juhuslikult kokku saadi ja asja arutati. Sellest kohtumisest hakkas pall veerema – koostati esimesed eksperimentaalvormid, hangiti tööpink, tööstuslik segumasin, korrastati ja kohandati tootmisruum, milleks oli kolhoosiaegne garaažiboks. Põlvamaale Ahjale seati töökoda sisse seetõttu, et seal oli lihtne ettevõtmisega algust teha. Olemas olid sobivad ruumid ja esimesed töötajadki olid pärit Ahjalt või selle lähiümbrusest.

Päris alguses oli põhiküsimuseks moodulite valmistamistehnoloogia ning sellega seonduv. Ettevõtte algusajal toimis kõik kättejuhtuvate vahenditega. Ka meeskond oli tol ajal väga väike ja sinna kuulus kõigest kolm inimest, kellest kaks tegelesid lisaks moodulite tootmisele müügitööga, materjalide hankimisega ning kõige muuga, et ettevõte jalad alla saaks.

Konkurentsivõimeline kvaliteet

Mõttest esimese müügikõlbuliku ahjuni kulus kaks aastat ning ettevõtmise sisseseadmine ja tootearendus oli üpriski aegavõttev protsess. Tänaseks on aga Ahja moodulahju enda tootmishoones toodetud juba tuhandeid ahjusid ning kliendibaas ulatub üle terve Eesti. 16 aastat turul olnud ettevõtte põhitegevuseks on moodulahjude, -pliitide ja -soojamüüride tootmine, müük ja paigaldus. Juhatuse liikme Henri Jõgi sõnul on ettevõttel hetkel võimekust toota üle kümne erineva ahjumudeli, kahte erineva võimsusega soojamüüri ning pliiti: „Arendustöö pole seisma jäänud ning tulevikus lisandub uusi tooteid kindlasti meie nimekirja.“

Ahjud meisterdatakse käsitööna croval-materjalist, mis on oma omaduste poolest ideaalne materjal ahjuehituseks. Sarnaseid ahjusid on ehitatud Soomes juba üle 70 aasta ning Põlvamaa metsade vahel valminud ahjud ei jää ei disainilt ega kvaliteedilt põhjanaabrite tuntud brändidele kuidagi alla. Ahjal tehtud moodulahi soojeneb juba kütmise käigus ning annab soojust välja ühtlaselt, meeldivalt ja pika aja jooksul.

Kindel valik igas olukorras

Praegune suhteliselt ebastabiilne olukord nii elektri- kui ka gaasiturul on pannud inimesed mõtlema saabuva talve peale. Paljud otsivad lahendust, et elektri või gaasi puudumisel majapidamine soe oleks ja moodulahi on siin üheks lahenduseks.

Kuritsa sõnul on praeguses olukorras tellimusi mõnevõrra rohkem kui eelnevatel perioodidel, kuid samas spekuleerib ta, et siin ei saa eranditult ainult elektriturgu süüdistada, olgugi, et see on üks faktoritest. „Üldiselt on eestlane selline inimene, kes on ahikütte ja elava tulega üsna harjunud, seega on paljude jaoks ahiküte must-have ka näiteks vastvalminud hoonetes,“ lisab ta.

Mida aga arvata Euroopas palju kõneainet tekitanud ideest ahikütet tulevikus maksustama hakata ning mis roll on ahiküttel rohepöörde kontekstis? Kas puit suudab energiaallikana uutele päikesepaneelidele ja tuuleparkidele üldse konkurentsi pakkuda?

Jõgi leiab, et keskkonnasaaste on tõsine argument, kuid tasub silmas pidada, et ahikütte ja saastamise vahele võrdusmärki siiski tõmmata ei saa. Täpselt nagu ei saa seda tõmmata ka päikesepaneelide, tuuleturbiinide ja roheenergia vahele: „Jah, lõpptarbijale on see tõesti keskkonnasõbralik ja soodne lahendus, kuid vaadates suuremat pilti, mis hõlmab endas nende seadmete tootmist ja mingil hetkel utiliseerimist, pole olukord enam nii roheline.“

Keskkonnasõbralikud lahendused

Jõgi selgitab, et ahikütte puhul oleneb keskkonda jõudev saaste kogus mitmest asjaolust – lõõristiku ja põlemiskambri ehitus, kütuse kvaliteet, kütmisrežiim ning isegi halgude suurus ja asetus küttekoldes on mõjutavateks teguriteks. „Kui need punktid on paigas, on puit meie hinnangul vägagi konkurentsivõimeline energiaallikas ning me ei pea rääkima ahiküttest eeskätt kui keskkonnasaaste allikast.“

Täna leiab ettevõtte tootevalikust näiteks eriti moodsa pilukoldega ECO ahju, mis on oma iseloomult väga keskkonnasõbralik ja kuulub n-ö raskekaalu võistluskategooriasse. Pilukolle tagab selle, et põlemisprotsess on oluliselt puhtam, kõrgema temperatuuriga ja puidust saadav energia tunduvalt suurem. Ühe küttekorraga (6–10 halgu) hoiab ahi sooja 24 tundi. Sellest tuleneb ka taolise koldetüübi oluliselt suurem kasutegur. Antud ahi valmis koostöös Eesti Maaülikooli katlalabori teadlastega, ECO kolde töötas välja OÜ Tuli ja Suits ja seda on katsetatud Keskkonnauuringute Keskuses. Kurits ütleb, et iga päev töötatakse Ahjal siiski selle nimel, et moodulahjud oleksid võimalikult keskkonnasõbralikud ja korstnast väljuks vaid puhas õhk.

Vaata lähemalt aadressilt moodulahi.ee.

Artikkel valmis Kagu-Eesti programmi toel ja avaldati esmakordselt Delfi portaalis.

Põlvamaal valminud saunamajad ja kümblustünnid rändavad laia maailma

Posted on 6. oktoober 202210. oktoober 2022 by Kaido Palu

Ettevõttega seotud inimesed on sel alal toimetanud juba 15+ aastat, kuid Põlvamaal asub tootmine viimase 6 aastat. 2016. aastal osteti Himmastes veneaegsed tootmishooned, millesse on rajatud oma vajadustele vastav 4500 ruutmeetri suurune tootmine. Ecosauna Project OÜ juhataja Marek Kamla sõnul on 4-5 aasta jooksul investeeritud ca 500 000 eurot, kuid plaane on veelgi. „Tootmine vajab laiendamist, samuti on vaja välja ehitada kontoripinnad. Ega ükski ettevõte ei saa kunagi päriselt valmis ja nii ka meie,“ sõnab ta. „Hea meelega laiendaksime ka ettevõtte juures olevat ja praegu meie tootmisele energiat andvat päikeseparki, kuid täna seda teha ei saa, sest Elektrilevi küsib lisavõimsuse eest ulmelist summat.“

Algusest peale suund välisturgudele

Kamla sõnul on ettevõte algusest peale panustanud just välisturgudele ning praegu müüakse oma tooteid ca 30sse riiki. Näiteks huvitavamad kohad, kuhu jõuavad Lõuna-Eestis valminud saunad ja kümblustünnid on Uus-Meremaa, USA, Kanada, Jaapan. Saunu müüakse nii traditsiooniliselt tugeva saunakultuuriga Euroopa riikidesse, kui ka neisse kohtadesse, kus saun ei ole kuulnud inimeste igapäevaelu juurde (nt Inglismaa, Saksamaa). „Saunakultuur on väga levinud. Müüme praegu saunasid sinna kus veel mõni aasta tagasi saunatamisest midagi ei teatud. Näiteks 10 aastat tagasi oli saun sakslase jaoks väga võõras teema, kuid praegu võib öelda, et sakslastest on saanud saunarahvas,“ räägib Kamla. „Eriti jõudsalt aitas saunakultuuri levikule kaasa koroonapandeemia. Inimesed jäid kodudesse, raha investeeriti koduspaade rajamisse ning meie tellimuste nimekirjad muutusid väga pikaks.“

Kõige populaarsemad tooted on Kamla sõnul saunadest uus toode Frodo ja kümblustünnidest sari DeLux. „Kümblustünnid on viimase kümnendi jooksul palju muutunud. Varem olid nad üleni puidust ja kütmisaeg oli väga pikk. Täna on kümblustünnil plastikust sisu, ahi integreeritud ja kütmisaeg 1-1,5 tundi. Küllap järgmine samm on, et läheme üle elektriküttele ja tünni saab kütte panna telefoniäpist,“ sõnab Kamla. Samas lisab ta, et praegu on siiski väga kuum teema just puukütte kerisega ahjud.

Eestlane tahab suurt sauna

Kuigi enamik Ecosauna toodangut läheb välismaale, soetavad ka Eesti inimesed väga meelsasti kümblustünne ja saunasid. Võib küll öelda, et kümblustünnist on saanud sauna vaat et kohustuslik osa. „Nende toodete valmistajaid on Eestis palju, kuid paistab, et Eesti kliente jätkub kõigile. Eriti agaralt ostetakse meie tooteid suvekuudel, eriti kümblustünne,“ ütleb Kamla. „Kui aga läheb saunaostuks, siis tüüpiliselt tahab Eesti inimene suuremat mitme ruumiga sauna. Sellel peab kindlasti olema ka eesruum, kus saunaseltskonnaga mõnusalt sumiseda.“

Ecosauna aastakäive on 8-10 miljonit eurot. Tööd saab 40 töötajat, kelle osavate käte all valmib aastas 2000-3000 kümblustünni, 1000-2000 sauna ning mitmesugused kämpingumajad ja eritellimused. Kamla sõnul töötab ettevõttes palju pikaajalisi töötajaid ja üldiselt ei pea tööjõu üle väga kurtma – töötajaid leiab, kui sul ettevõttes on normaalsed tingimused ja hea palk. „Vaatame tulevikku positiivselt. Koroonaajal oli tööd isegi liiga palju, kuid praegu on tööjärg kenasti stabiilseks muutunud. Isegi kui Euroopas ollakse ostudega ehk ettevaatlikumad, siis Kanadas ja USAs turg kasvab,“ lisab Kamla.

Põlvamaa ettevõtjad oleksid valmis rohepöördesse investeerima

Põlva vallavanem Martti Rõigas ütleb, et Ecosauna Projecti iseloomustab ilmselt kõige paremini käesoleval aastal saadud tunnustus, milleks on ettevõtlusauhind Põlvamaa MASTIMÄND 2021. Selle auhinnaga tunnustatakse ettevõtet, mis on tegutsenud üle viie aasta, on oluline piirkonnale ja vallale ning edukas, stabiilne ja jätkusuutlik. „Kõike seda Ecosauna Projekt on,“ sõnab Rõigas. „Põlvamaal on kindlasti tegutsemiseelis kohapealset toorainet kasutavatel ettevõtetel, seetõttu ongi siin edukad puidu- ja toiduainetööstuse ning põllumajandusettevõtjaid.“

Vallavanema sõnul maadlevad Põlva kandi ettevõtjad täna sarnaste muredega, mis on valdavad üle kogu Eesti ehk kallinevad toorme- ja energiahinnad, suur palgasurve ning palju määramatust ja ebakindlust tuleviku ees. „Olen täielikult nõus välja toodud päikeseparkide murega, mis on hetkel takistuseks paljudele tootmisettevõtjatele üle kogu Põlva maakonna. Väga paljud ettevõtjad on selles osas koheselt valmis nö rohepöördesse investeerima ja seeläbi ka vähem saastavamalt tootma, aga järjest enam jääb see võrgu vastuvõtuvõimekuse tõttu kättesaamatuks,“ räägib Rõigas. „Ilmekas näide on, kui tootmisettevõttelt küsiti 100kw võimsusega päikesepargi võrku liitmiseks ca 3 miljonit eurot. Sellise hinnaga jääb see päikesepark rajamata.“

Artikkel valmis Kagu-Eesti programmi toel ja avaldati esmakordselt ajalehes Postimees.