Kus ja kuidas valmivad kodumaised ja keskkonda säästvad moodulahjud?

FOTO: Ahja Moodulahi OÜ

Idee ise moodulahjusid tootma hakata tekkis Tartu mehel Marko Kuritsal üle kümne aasta tagasi, kui esialgu ilus plaan Soomest moodulahjusid Eestisse importida läks vett vedama. Soomlaste äraütlev vastus koostööpakkumisele tekitas algul küll trotsi, kuid sellest sündis idee luua enda ettevõtte ja tahtmine hoopis ise ahjusid tootma hakata.

Kurits meenutab, et ettevõtmist alustati 2006. aastal koos tolleaegse äripartneri Vambolaga, kellega üsna juhuslikult kokku saadi ja asja arutati. Sellest kohtumisest hakkas pall veerema – koostati esimesed eksperimentaalvormid, hangiti tööpink, tööstuslik segumasin, korrastati ja kohandati tootmisruum, milleks oli kolhoosiaegne garaažiboks. Põlvamaale Ahjale seati töökoda sisse seetõttu, et seal oli lihtne ettevõtmisega algust teha. Olemas olid sobivad ruumid ja esimesed töötajadki olid pärit Ahjalt või selle lähiümbrusest.

Päris alguses oli põhiküsimuseks moodulite valmistamistehnoloogia ning sellega seonduv. Ettevõtte algusajal toimis kõik kättejuhtuvate vahenditega. Ka meeskond oli tol ajal väga väike ja sinna kuulus kõigest kolm inimest, kellest kaks tegelesid lisaks moodulite tootmisele müügitööga, materjalide hankimisega ning kõige muuga, et ettevõte jalad alla saaks.

FOTO: Ahja Moodulahi OÜ

Konkurentsivõimeline kvaliteet

Mõttest esimese müügikõlbuliku ahjuni kulus kaks aastat ning ettevõtmise sisseseadmine ja tootearendus oli üpriski aegavõttev protsess. Tänaseks on aga Ahja moodulahju enda tootmishoones toodetud juba tuhandeid ahjusid ning kliendibaas ulatub üle terve Eesti. 16 aastat turul olnud ettevõtte põhitegevuseks on moodulahjude, -pliitide ja -soojamüüride tootmine, müük ja paigaldus. Juhatuse liikme Henri Jõgi sõnul on ettevõttel hetkel võimekust toota üle kümne erineva ahjumudeli, kahte erineva võimsusega soojamüüri ning pliiti: „Arendustöö pole seisma jäänud ning tulevikus lisandub uusi tooteid kindlasti meie nimekirja.“

Ahjud meisterdatakse käsitööna croval-materjalist, mis on oma omaduste poolest ideaalne materjal ahjuehituseks. Sarnaseid ahjusid on ehitatud Soomes juba üle 70 aasta ning Põlvamaa metsade vahel valminud ahjud ei jää ei disainilt ega kvaliteedilt põhjanaabrite tuntud brändidele kuidagi alla. Ahjal tehtud moodulahi soojeneb juba kütmise käigus ning annab soojust välja ühtlaselt, meeldivalt ja pika aja jooksul.

Kindel valik igas olukorras

Praegune suhteliselt ebastabiilne olukord nii elektri- kui ka gaasiturul on pannud inimesed mõtlema saabuva talve peale. Paljud otsivad lahendust, et elektri või gaasi puudumisel majapidamine soe oleks ja moodulahi on siin üheks lahenduseks.

Kuritsa sõnul on praeguses olukorras tellimusi mõnevõrra rohkem kui eelnevatel perioodidel, kuid samas spekuleerib ta, et siin ei saa eranditult ainult elektriturgu süüdistada, olgugi, et see on üks faktoritest. „Üldiselt on eestlane selline inimene, kes on ahikütte ja elava tulega üsna harjunud, seega on paljude jaoks ahiküte must-have ka näiteks vastvalminud hoonetes,“ lisab ta.

FOTO: Ahja Moodulahi OÜ

Mida aga arvata Euroopas palju kõneainet tekitanud ideest ahikütet tulevikus maksustama hakata ning mis roll on ahiküttel rohepöörde kontekstis? Kas puit suudab energiaallikana uutele päikesepaneelidele ja tuuleparkidele üldse konkurentsi pakkuda?

Jõgi leiab, et keskkonnasaaste on tõsine argument, kuid tasub silmas pidada, et ahikütte ja saastamise vahele võrdusmärki siiski tõmmata ei saa. Täpselt nagu ei saa seda tõmmata ka päikesepaneelide, tuuleturbiinide ja roheenergia vahele: „Jah, lõpptarbijale on see tõesti keskkonnasõbralik ja soodne lahendus, kuid vaadates suuremat pilti, mis hõlmab endas nende seadmete tootmist ja mingil hetkel utiliseerimist, pole olukord enam nii roheline.“

Keskkonnasõbralikud lahendused

Jõgi selgitab, et ahikütte puhul oleneb keskkonda jõudev saaste kogus mitmest asjaolust – lõõristiku ja põlemiskambri ehitus, kütuse kvaliteet, kütmisrežiim ning isegi halgude suurus ja asetus küttekoldes on mõjutavateks teguriteks. „Kui need punktid on paigas, on puit meie hinnangul vägagi konkurentsivõimeline energiaallikas ning me ei pea rääkima ahiküttest eeskätt kui keskkonnasaaste allikast.“

Täna leiab ettevõtte tootevalikust näiteks eriti moodsa pilukoldega ECO ahju, mis on oma iseloomult väga keskkonnasõbralik ja kuulub n-ö raskekaalu võistluskategooriasse. Pilukolle tagab selle, et põlemisprotsess on oluliselt puhtam, kõrgema temperatuuriga ja puidust saadav energia tunduvalt suurem. Ühe küttekorraga (6–10 halgu) hoiab ahi sooja 24 tundi. Sellest tuleneb ka taolise koldetüübi oluliselt suurem kasutegur. Antud ahi valmis koostöös Eesti Maaülikooli katlalabori teadlastega, ECO kolde töötas välja OÜ Tuli ja Suits ja seda on katsetatud Keskkonnauuringute Keskuses. Kurits ütleb, et iga päev töötatakse Ahjal siiski selle nimel, et moodulahjud oleksid võimalikult keskkonnasõbralikud ja korstnast väljuks vaid puhas õhk.

Vaata lähemalt aadressilt moodulahi.ee.

Artikkel valmis Kagu-Eesti programmi toel ja avaldati esmakordselt Delfi portaalis.

Põlvamaal valminud saunamajad ja kümblustünnid rändavad laia maailma

Foto: erakogu

Ettevõttega seotud inimesed on sel alal toimetanud juba 15+ aastat, kuid Põlvamaal asub tootmine viimase 6 aastat. 2016. aastal osteti Himmastes veneaegsed tootmishooned, millesse on rajatud oma vajadustele vastav 4500 ruutmeetri suurune tootmine. Ecosauna Project OÜ juhataja Marek Kamla sõnul on 4-5 aasta jooksul investeeritud ca 500 000 eurot, kuid plaane on veelgi. „Tootmine vajab laiendamist, samuti on vaja välja ehitada kontoripinnad. Ega ükski ettevõte ei saa kunagi päriselt valmis ja nii ka meie,“ sõnab ta. „Hea meelega laiendaksime ka ettevõtte juures olevat ja praegu meie tootmisele energiat andvat päikeseparki, kuid täna seda teha ei saa, sest Elektrilevi küsib lisavõimsuse eest ulmelist summat.“

Foto: erakogu

Algusest peale suund välisturgudele

Kamla sõnul on ettevõte algusest peale panustanud just välisturgudele ning praegu müüakse oma tooteid ca 30sse riiki. Näiteks huvitavamad kohad, kuhu jõuavad Lõuna-Eestis valminud saunad ja kümblustünnid on Uus-Meremaa, USA, Kanada, Jaapan. Saunu müüakse nii traditsiooniliselt tugeva saunakultuuriga Euroopa riikidesse, kui ka neisse kohtadesse, kus saun ei ole kuulnud inimeste igapäevaelu juurde (nt Inglismaa, Saksamaa). „Saunakultuur on väga levinud. Müüme praegu saunasid sinna kus veel mõni aasta tagasi saunatamisest midagi ei teatud. Näiteks 10 aastat tagasi oli saun sakslase jaoks väga võõras teema, kuid praegu võib öelda, et sakslastest on saanud saunarahvas,“ räägib Kamla. „Eriti jõudsalt aitas saunakultuuri levikule kaasa koroonapandeemia. Inimesed jäid kodudesse, raha investeeriti koduspaade rajamisse ning meie tellimuste nimekirjad muutusid väga pikaks.“

Kõige populaarsemad tooted on Kamla sõnul saunadest uus toode Frodo ja kümblustünnidest sari DeLux. „Kümblustünnid on viimase kümnendi jooksul palju muutunud. Varem olid nad üleni puidust ja kütmisaeg oli väga pikk. Täna on kümblustünnil plastikust sisu, ahi integreeritud ja kütmisaeg 1-1,5 tundi. Küllap järgmine samm on, et läheme üle elektriküttele ja tünni saab kütte panna telefoniäpist,“ sõnab Kamla. Samas lisab ta, et praegu on siiski väga kuum teema just puukütte kerisega ahjud.

Eestlane tahab suurt sauna

Kuigi enamik Ecosauna toodangut läheb välismaale, soetavad ka Eesti inimesed väga meelsasti kümblustünne ja saunasid. Võib küll öelda, et kümblustünnist on saanud sauna vaat et kohustuslik osa. „Nende toodete valmistajaid on Eestis palju, kuid paistab, et Eesti kliente jätkub kõigile. Eriti agaralt ostetakse meie tooteid suvekuudel, eriti kümblustünne,“ ütleb Kamla. „Kui aga läheb saunaostuks, siis tüüpiliselt tahab Eesti inimene suuremat mitme ruumiga sauna. Sellel peab kindlasti olema ka eesruum, kus saunaseltskonnaga mõnusalt sumiseda.“

Ecosauna aastakäive on 8-10 miljonit eurot. Tööd saab 40 töötajat, kelle osavate käte all valmib aastas 2000-3000 kümblustünni, 1000-2000 sauna ning mitmesugused kämpingumajad ja eritellimused. Kamla sõnul töötab ettevõttes palju pikaajalisi töötajaid ja üldiselt ei pea tööjõu üle väga kurtma – töötajaid leiab, kui sul ettevõttes on normaalsed tingimused ja hea palk. „Vaatame tulevikku positiivselt. Koroonaajal oli tööd isegi liiga palju, kuid praegu on tööjärg kenasti stabiilseks muutunud. Isegi kui Euroopas ollakse ostudega ehk ettevaatlikumad, siis Kanadas ja USAs turg kasvab,“ lisab Kamla.

Foto: erakogu

Põlvamaa ettevõtjad oleksid valmis rohepöördesse investeerima

Põlva vallavanem Martti Rõigas ütleb, et Ecosauna Projecti iseloomustab ilmselt kõige paremini käesoleval aastal saadud tunnustus, milleks on ettevõtlusauhind Põlvamaa MASTIMÄND 2021. Selle auhinnaga tunnustatakse ettevõtet, mis on tegutsenud üle viie aasta, on oluline piirkonnale ja vallale ning edukas, stabiilne ja jätkusuutlik. „Kõike seda Ecosauna Projekt on,“ sõnab Rõigas. „Põlvamaal on kindlasti tegutsemiseelis kohapealset toorainet kasutavatel ettevõtetel, seetõttu ongi siin edukad puidu- ja toiduainetööstuse ning põllumajandusettevõtjaid.“

Vallavanema sõnul maadlevad Põlva kandi ettevõtjad täna sarnaste muredega, mis on valdavad üle kogu Eesti ehk kallinevad toorme- ja energiahinnad, suur palgasurve ning palju määramatust ja ebakindlust tuleviku ees. „Olen täielikult nõus välja toodud päikeseparkide murega, mis on hetkel takistuseks paljudele tootmisettevõtjatele üle kogu Põlva maakonna. Väga paljud ettevõtjad on selles osas koheselt valmis nö rohepöördesse investeerima ja seeläbi ka vähem saastavamalt tootma, aga järjest enam jääb see võrgu vastuvõtuvõimekuse tõttu kättesaamatuks,“ räägib Rõigas. „Ilmekas näide on, kui tootmisettevõttelt küsiti  100kw võimsusega päikesepargi võrku liitmiseks ca 3 miljonit eurot. Sellise hinnaga jääb see päikesepark rajamata.“

Artikkel valmis Kagu-Eesti programmi toel ja avaldati esmakordselt ajalehes Postimees.