Olgu ajad head või halvad, eestlane oskab sauna hinnata igal ajal. On isegi arvatud, et meie elujõud peitubki sauna lõõgastavas ja tervist taastavas võimes. Saun on meie talumajade juurde kuulunud aastasadu ja tänapäeval kuuluvad saunad linnamajade ja isegi korterite juurde, sest saunamõnudest ei suudeta loobuda.
Tänapäev on meie saunakultuuri toonud teisigi muutusi. Kui aastakümneid tagasi tähendas sauna ehitamine vahel aastaid kestnud ehitustöid, siis nüüd hakatakse järjest sagedamini eelistama valmislahendusi ehk saunu, mis ostetakse valmiskujul ja paigaldatakse oma kohale päeva-paariga.
Seda, et meie valmissaunade tootjatel läheb ka keerulisest kriisiajast hoolimata päris kenasti, võis täheldada juba kevadel Tartus peetud Maamessil, kus oli kohal hulgaliselt saunameistreid, nii et Maamessi võis naljatamisi juba saunamessiks nimetada.
Lähemalt uurides selgus, et suures enamuses olid väikesaunade valmistajad pärit Kagu-Eestist.
Üks neist on Valgamaal Tõrva lähistel tegutsev firma Arel Plus, kes kahe aasta pärast saab tähistada juba oma kümnendat tegevusaastat. Firma kõige tuntum saunatüüp on nn munasaun, mille tore kuju on tõeline pilgupüüdja.
Firma juhatuse liikme Ardi Kaljusaare sõnul on munasauna omapära ja häid omadusi märganud ka ostjad ja nii tunnustati seda saunatüüpi nii 2018. kui 2019. aastal lõunaeestlaste lemmiktoote tiitliga. Lisaks munasaunale on Arel Plusi tootevalikus ovaal- ja torusaunad ning saunade juurde käivad lisad: kümblustünnid, kämpingud ja käimlad. Peale selle saab firmast küsida muid puitehitiste erilahendusi.