Disainsaunade tootja: keerulisel ajal tuleb olla paindlik

Tänapäev on meie saunakultuuri toonud teisigi muutusi. Kui aastakümneid tagasi tähendas sauna ehitamine vahel aastaid kestnud ehitustöid, siis nüüd hakatakse järjest sagedamini eelistama valmislahendusi ehk saunu, mis ostetakse valmiskujul ja paigaldatakse oma kohale päeva-paariga.

Seda, et meie valmissaunade tootjatel läheb ka keerulisest kriisiajast hoolimata päris kenasti, võis täheldada juba kevadel Tartus peetud Maamessil, kus oli kohal hulgaliselt saunameistreid, nii et Maamessi võis naljatamisi juba saunamessiks nimetada.

Lähemalt uurides selgus, et suures enamuses olid väikesaunade valmistajad pärit Kagu-Eestist.

Üks neist on Valgamaal Tõrva lähistel tegutsev firma Arel Plus, kes kahe aasta pärast saab tähistada juba oma kümnendat tegevusaastat. Firma kõige tuntum saunatüüp on nn munasaun, mille tore kuju on tõeline pilgupüüdja.

Arel Plusi saunad valmivad käsitööna Roobe külas asuvas tootmishoones.  FOTO: AREL PLUS

Firma juhatuse liikme Ardi Kaljusaare sõnul on munasauna omapära ja häid omadusi märganud ka ostjad ja nii tunnustati seda saunatüüpi nii 2018. kui 2019. aastal lõunaeestlaste lemmiktoote tiitliga. Lisaks munasaunale on Arel Plusi tootevalikus ovaal- ja torusaunad ning saunade juurde käivad lisad: kümblustünnid, kämpingud ja käimlad. Peale selle saab firmast küsida muid puitehitiste erilahendusi.

Miks otsustada moodulsauna kasuks?

Sauna saab kasutada aasta ringi. Arel Plus kasutab saunade korpusteks 40 mm paksust termotöödeldud puitu, mis annab saunale suurepärase vastupidavuse. Saunu on testitud Euroopa karmides ja tuulistes paikades ja selle tagasiside põhjal on saunade tuule- ja veekindlust parandatud tapisiseste tihenditega ning ühendusi tihendatud ilmastikukindla silikooniga.

Sauna on lihtne paigaldada. Sauna rajades pole vaja muretseda vundamendi pärast. Kui saunatootjaga on kokkulepe olemas, saadab firma sauna jalgade plaani. Selle järgi tuleb saunale lihtne alus valmistada. Kui juhtumisi oskus selleks puudub, aitab tootja meelsasti soovituste ja juhistega.

Saun vastavalt tellija soovile. Kui soovite saunale suuremaid aknaid, terrassi või on teil muid muudatuste soove, siis seda saab korraldada, kui ehitajale oma soovidest teada anda.

Saun on täielikult komplekteeritud. Saun tuuakse kohale täisvarustuses. Komplekti kuulub saunamaja, lava, ahi koos kerisekivide, veepaagi ja korstnaga. Lisaks on võimalik tellida elektrisüsteem valgustite, lülitite ja pistikutega pikendusjuhtmega vooluvõrku ühendamiseks.

Hea disaini ja parima leiliga Munasaun. Munasaun on Arel Plusi kõige populaarsem saunamudel. Ostjad on tagasisidena kinnitanud, et see kauni välimusega saunake annab koduaiale juurde selle miski, mida seal varem ei olnud. Ta harmoneerub kenasti kõigega, mida inimesed on aedades teinud. Hoolitsetud aed puude, põõsaste, lillede ja kividega sobib Munasaunale ideaalseks eksterjööriks. Munasaun on aia ehteks ja tervislikuks taieseks ning pakub täiesti erilist saunaelamust, mida teistest saunadest ei saa. Asi on leili erilises liikumises. See tõuseb kerise kohalt üles, liigub mööda kaarjat lage alla ning langeb laial lebolaval istujatele või pikutajatele peale nagu pehme tekk.

Munasaunu toodetakse erinevates suurustes. Kõige väiksem munasaun on üheruumiline, armsa väljanägemisega ja särtsakas leilitamise koht nimega Pesamunasaun. Munasaunade lipulaevaks on aga kolmeruumiline mudel avara ja mugava eesruumi, funktsionaalse pesuruumi ja muidugi oma suurepäraste saunaomaduste poolest tuntud leiliruumiga.

Keerulisel ajal tuleb pingutada

Väikemajade tootmises ja laiemalt kogu puidusektoris on paar viimast aastat tähendanud olulist kokkutõmbumist. Paljud tootjad on isegi teatanud tootmise lõpetamisest ja töötajate koondamisest. Ardi Kaljusaare sõnul võis nõudluse vähenemist peale suurt buumi ette ennustada: „Koroona ajal, kui inimesed olid kodudes, tekkis tohutu huvi kõikvõimalike aiamajade ja saunade järele, sest sooviti oma kodust elu mugavamaks muuta. Et nõudlus oli väga suur, laienesid paljud tootjad oluliselt, palgati uusi töötajaid ja tehti investeeringuid. Nüüd aga on majanduskriis ja hinnatõus, inimesed mõtlevad pigem söögi kui heaolu peale ning on muutunud ostude tegemisel ettevaatlikuks ja müük on drastiliselt vähenenud. Praegu näeme puitehitiste turul suuri sooduspakkumisi, sest paljuski müüakse laokaupa.“

Arel Plus buumiajal laienemistuhinaga kaasa ei läinud ja nüüdki proovitakse targalt majandades keerulised ajad üle elada. Lisaks sellele on firmal kogemusi oma valdkonnas pea kümme aastat ja selle aja jooksul on saadud piisaval hulgal kogemusi, et ka keerulisemas ärisituatsioonis toime tulla.

FOTO: AREL PLUS Torusaunad on populaarsed, sest neid on lihtne paigaldada ja ruumilahendust saab muuta vastavalt soovidele.
Torusaunad on populaarsed, sest neid on lihtne paigaldada ja ruumilahendust saab muuta vastavalt soovidele. FOTO: AREL PLUS

„Praegu tuleb teha väga hoolikalt müügitööd, igale ostjale tuleb läheneda individuaalselt, proovida ära arvata tema soove ja neile igal moel vastu tulla. Samuti tuleb iga hinna eest motiveerida meie edasimüüjaid, et nende tegutsemistahet kõigest hoolimata üleval hoida. Rasketel aegadel tuleb paindlik olla,“ selgitab Kaljusaar müügitöö eripärasid käesoleval hetkel. Ta lisab, et praegu on tulevikuplaane keeruline teha ja peab pingutama, et madalseis üle elada ning olla valmis turu stabiliseerumiseks.

Kui varem eksporditi enamik toodangust, siis nüüd on kodumaine turg erilise tähelepanu all. „Tootmisbaas võimaldaks meil piisavalt laieneda, aga praeguses situatsioonis seda teha pole mõistlik. Pingutame selle nimel, et välja mõelda, mis ostjat motiveeriks. Iga müüdud toode peab olema referents järgmistele. Kui tuleb kusagilt mingi signaal, siis reageerime kohe ja vaatame iga tagasiside üle. Seega tootearendus käib pidevalt, et inimeste soovide ja nägemustega kaasas käia,“ selgitab Kaljusaar.

Puit on Kagu-Eesti ala

Kuidas on Kagu-Eestist saanud Eesti aiamajade ja saunade tootmise keskus, ei osatagi täpselt seletada. Ilmselt on aastakümnete pikkune puidu töötlemise kogemus ja puidufirmade edulood olnud innustuseks ka uutele alustajatele.

Kuigi Kagu-Eesti on metsarohke, siis kohalikust metsast puitu märkimisväärsetes kogustes ei tule. Varem imporditi seda Venemaalt, nüüd aga Skandinaaviast ja kohalikest Eesti suurematest saeveskitest, mis suudavad pakkuda soovitud kvaliteeti ja hinda. Puidu hinnad on praeguseks stabiliseerunud ja aastatagustelt tippudelt allapoole tulnud.

Ehkki sarnaseid tootjaid on hulgaliselt, pole piirkonna firmade vahel klastri moodi koostööd tekkinud. Kaljusaare arvates pole selleks seni olnud suuremat praktilist vajadust, sest igal firmal on siiski oma eripärad ja müügistrateegia. Samas tõdeb ta, et kui on eestvedajaid, siis parematel aegadel on ka koostööd tehtud, aga kui olud on kitsamad, siis pingutab iga ettevõte omaette.

Suurim väärtus on inimesed

„Ehkki Valgamaa oleks justkui ääremaa, on meil siiski parimad töötajad, keda leida võib. Oleme üsna väike ettevõte, meil on kokku 9 töötajat. Valgamaa on meie kodu, saime siin kunagi sobivad tootmisruumid ja seetõttu ei kujuta ettegi, et kuskil mujal võiks tootmise jaoks parem koht olla. Pealegi on Eesti ju nii väike, et ka logistiliselt pole vahet, kust tuleb tooraine või läheb valmistoodang. Töötajad ongi meie firma jaoks kõige olulisemad. Neid on vähe, kuid igaüks oskab tööd teha ja teab oma ülesandeid hästi,“ kinnitab Kaljusaar.

Ta lisab, et firma töös on vajalik tööriistade käsitsemise oskus ja kohusetundlikkus. Töömehed on valdavalt välja koolitatud kohapeal ja vajadusel tuleb kõigil teha kõiki töid. Et väike firma on paindlik, on suudetud pidevalt, kasvõi väikestes kogustes toodangut müüa. Seetõttu pole tekkinud ka vajadust töötajaid koondada või palku vähendada.

Artikkel valmis Kagu-Eesti programmi toel ja avaldati esmakordselt Delfi portaalis.

Arel veebilehe QR kood

 

Konkurss hoonestusõigusele Valga vanalinna keskväljaku ääres asuvale kinnistule

Tegemist on vana telliskivihoonega, mis asub rekonstrueeritava Valga vanalinna keskväljaku ääres (registriosa nr 2852250, katastritunnus 85401:003:0053, pindala 197 m2, ärimaa 100%). Hoones on lubatud kõik tegevused, mis ei lähe vastuollu ümbritseva miljöö ja laadiga. Võimalik on ka maa sihtotstarbe muutmine ja tegevuseks saab kasutada ka avalikus kasutuses olevat keskväljakut.

Hoonestusõigus seatakse viiekümneks aastaks ja täita on tarvis järgmised tingimused:

  • Saada 3 aasta jooksul, hoonestusõiguse sõlmimisest on vaja paika panna tegevuskava ja taotleda ehitusluba uue hoone püstitamiseks või vana rekonstrueerimiseks
  • Saada 5 aasta jooksul, hoonestusõiguse sõlmimisest, püstitatud/rekonstrueeritud hoone jaoks kasutusluba
  • Kuna hoone asub Valga linna muinsuskaitse alal, tuleb lisaks üldistele ehitustingimustele arvestada ka muinsuskaitseameti nõudmistega.

Detailne info konkursi kohta.

Valgamaa ettevõte armastab keerulisi väljakutseid ja erilahendusi

Kalaranna. Kadarik Tüür Arhitektid; Peatöövõtja: Nordecon AS | FOTO: PARMET AS, RIHO KIRSS

1991. aastal asutatud Valgamaa ettevõtte Parmet ASi tootesortiment on ajaga järjest laienenud ning tänaseks ollakse puhtalt tootmisettevõttest kasvanud välja arvestatavaks ja konkurentsivõimeliseks fassaadide ehitusega tegelevaks firmaks. Metallfassaadide projekteerimine, tootmine ja paigaldamine moodustavad Parmeti tegevusest ja käibest kokku ligi 80%. Aastatega suurenenud kompetentsi ja ambitsioonide tulemusel on ettevõttel täna Otepääl ligi 3000 m2 tootmispinda ning samuti müügiesindus Tallinnas. Kuigi Parmeti toodangut võib leida ka kaugematest maailmanurkadest, on põhirõhk siiski jäänud Eestisse ja seejärel Põhjamaadesse.

„Meie põhiturg on ikkagi Eesti, mis moodustab sõltuvalt aastast 30–50%, ning lähiriigid ehk Soome, Rootsi, Läti ja Leedu katavad ülejäänud osa. Sellel aastal on eksport 70%, kuid tavapäraselt jaguneb üsna võrdselt ehk 50% Eestisse ja 50% läheb välja,“ ütleb Parmeti juhatuse liige Erki Parik.

Ehkki ettevõtte toodang läheb põhiliselt Põhja-Eestisse või välismaale, on Parmet jäänud kindlaks otsusele hoida tootmist just Otepääl. Elupõlise otepäälasena on omanik Elmo Parik aga kodukoha fänn ja teadlik kohaliku elu edendamise olulisusest.

Alma Tominga Maja. Arhitektid: Arhitektuuribüroo PLUSS; Peatöövõtjad: Nordecon AS ja Nordecon Betoon | FOTO: PARMET AS

Professionaalsus võrdub väljakutserohkuse ja keerukusega

Pariku sõnul on Parmeti eesmärk ehk visioon ja missioon olla üks professionaalsemaid ettevõtteid oma alal, mistõttu otsitakse eelkõige enda jaoks keerukuse astmelt kõige väljakutsuvamaid ja huvipakkuvamaid töid. „Meie tööd peavad linnapilti rikastama ning tahame teha ägedaid asju, et enda tegevust tulevikus nii Eestis veelgi laiendada kui ka välisturgudel rohkem kanda kinnitada. Palju selliseid ettevõtteid ilmselt ei ole, kes samasuguseid või analoogseid lahendusi suudavad pakkuda,“ ütleb Parik ja rõhutab, et Parmet on üks väheseid ettevõtteid, kes on võimeline suure keerukusega metallfassaade tootma ja paigaldama.

Parmeti suuremate ja uhkemate tööde puhul väärivad kindlasti märkimist Tallinna Lennujaama, Ülemiste kaubanduskeskuse, Stockmanni kaupluse, Tartu Delta hoone, Tallinna Sadama D-terminali, Nautica keskuse ja WoHo fassaadid. Väljaspool Eestit on fassaade tehtud Sven-Harry kunstimuuseumile Stockholmis, Krafti büroohoonele Põhja-Rootsis, kirjastusehoonele Ventspilsis ja Dudley kolledžile Inglismaal, lagesid on tarnitud mitmele Helsingi Länsimetro uuele terminalile.

„Laed on ju igal hoonel, aga enamasti on tegu lihtsate lahenduste ehk standardtoodetega. Selles osas me lagede müüjate ja paigaldajatega ei konkureeri. Aga kui tuleb mängu erilahendus, siis kukub suur osa konkurente ära ja tuleme mängu meie, paneme oma kompetentsi maksma ja suudame ka hinna osas konkureerida,“ lisab Parik.

Parmeti kliendid on eelkõige suuremad ehituse peatöövõtjad ehitusfirmad, nagu Merko, Nordecon, Fund Ehitus, Astlanda ja teised. Ettevõte hindab kliente, kellega on hea koostööd teha ning kes mõtlevad samamoodi lahenduste osas kaasa.

Samuti on Parmetil palju arhitektidest ja sisekujundajatest koostööpartnereid, kes pöörduvad nende juurde juba projekti väga varajases faasis, et nõu küsida ja projekt põhjalikult läbi arutada. Eesti arhitektid on Pariku sõnul väga julge mõttelennuga.

„Kõige parem reklaam on hästi õnnestunud objekt. Ehitaja peab seda kindlasti ka järgmine kord meeles ning eelistab sind teistele. Samamoodi on lugu siis, kui mõni hästi teostatud töö linnapildis silma hakkab – siis alati uuritakse, kes sellega hakkama sai ning ka see toob järgmised kliendid ja arhitektid meie juurde,“ ütleb 40 töötajaga Parmeti juhatuse liige Parik.

Woho. Arhitektid: PIN Arhitektid; Peatöövõtja: Nordecon Betoon | FOTO: PARMET AS, RIHO KIRSS

Artikkel valmis Kagu-Eesti programmi toel ja avaldati esmakordselt Delfi portaalis.