Põlvamaa ettevõte Genetrade on kerkinud Soome kolme suurema saunaehitaja sekka

«Esmalt propageerisime saunadesse sobivaid lehtpuumaterjale nagu sanglepp ja haab, seejärel hakkasime tasapisi oma toodete sortimenti ja teenuste spektrit laiendama. Esimesed 10 aastat kasutasime tootmisel allhankijaid, ent pikapeale sai selgeks, et nii rahaliselt kui ka ajalise kokkuhoiu suhtes on mõttekam luua oma tootmisüksus. Nii sai rajatud Lõuna-Eestisse Põlvasse tehas ning loodud koduturul tegutsev tütarfirma Genetrade Wood Baltic OÜ,» meenutab ettevõtte asutaja ja juht Andres Hoop.

Andres Hoop – Genetrade

Genetrade pakub oma tooteid ja teenuseid nii lõpptarbijatele kui ka edasimüüjatele, Eestis on nende suurimaks kliendiks Kesko K-Rauta kauplused. Seega võib Genetrade’i tooteid leida kõigist kodumaa suurematest linnadest. «Samuti kasutavad meie tooteid paljud saunaehitusfirmad nii Eestis kui ka kaugemal. Müüme oma tooteid üle maailma ja seetõttu tuli 2013. aastal asutada eraldi ettevõte, mis tegeleb meie toodete müügiga Euroopas ja Aasias. Aga meie suurimaks turuks on jäänud endiselt Soome,» räägib Hoop.

Konkurents on hea, sest paneb pingutama

Tema sõnul on aastate jooksul lisandunud ettevõttele saunavaldkonnas palju konkurente, mis on lõpptulemusena isegi hea. Tänu sellele ei ole ettevõte saanud jääda oma mulli, vaid on pidanud ajaga kaasas käima, vajadusel oma profiili muutma ning pidevalt arenema.

Tänaseks on Genetrade kinnitanud kanda mitmete uute projektidega, tegeledes pidevalt toodangu kvaliteedi tõstmise ning valiku laiendamisega. Erinevalt konkurentidest on nad liikunud Soomes seda teed, et mitte ainult ei tooda ja müü kauplustele või arendajatele oma tooteid, vaid pakuvad ka võtmed-kätte-lahendusena saunu, mis on kliendile üle andes kohe nii-öelda leilivalmis. Koostööd tehakse kõigi suuremate ehitusfirmadega ja Soome uutesse korrusmajadesse ehitataksegi enamasti just Genetrade’i saunad võtmed-kätte-lahendusena. Eelmisel aastal ehitas ettevõte Soomes ligi 1000 sauna, lisaks umbes 100 sauna majaühistutele ja spaadele. Peale selle sai paigaldatud 10 000 ruutmeetri jagu duširuumide lagesid.

– Genetrade

«Oleme tänaseks jõudnud Soome TOP3 saunaehitajate hulka ja ootame nii sellelt kui ka tulevaselt aastalt kasvu,» ütleb Hoop. «Oleme suurepärane partner suurtele ehitusfirmadele, kuna toodame ja paigaldame ise nii saunaehitusmaterjali kui ka saunalavad. Kliendil on mugav tellida kõik ühest kohast, sest tarne sõltub ainult meie enda tööst ning see on kiire. Meie konkurentidel sellist kontsepti pakkuda ei ole.»

– Genetrade

Tootmise juures on oluline mõelda ka rohelisele jalajäljele

Kolm ettevõtet – OY Genetrade Wood Products AB Soomes ning Genetrade Wood Baltic OÜ ja Genetrade Wood Products OÜ Eestis – tegelevad projektiga otsast lõpuni ehk toormest kuni leilivalmis sauna ehitamiseni. Kõigi kolme firma taga seisab Eesti mees Andres Hoop koos oma kolmekümne motiveeritud ja professionaalse töötajaga, kes teevad igapäevaselt tööd selle nimel, et saunad muutuksid aina paremaks ning ettevõtte roheline jalajälg oleks võimalikult väike.

«Oleme oma tootmises suutnud läbi viia maksimaalse tõhustusprotsessi, et nii meie kulude kui ka jäätmete teke oleks võimalikult väike. Kasutame näiteks kõik puidujäägid tänase seisuga ise ära – purustame, pressime neist pelletid ja kasutame oma tootmisüksuste ning kontori kütteks. Objektidel ei teki meil jäätmeid tegelikult üldse, sest meie tooted väljastatakse tehases täpses mõõdus ning on objektil vaja lihtsalt kokku panna ning kinnitada,» selgitab Hoop. «Meie jaoks on oluline meie toodangu kvaliteet ja klientide rahulolu, aga ka kõik muu, mis sellega kaasneb, alates keskkonnast kuni töötajate võrdsuse ning väärtustamiseni. Näiteks pooled meie tehase töötajatest on naised, samuti oleme palganud tööle Ukrainast pärit inimesi, pakkudes neile ka elamispinda. Ettevõtlus on kaugelt enamat kui lihtsalt kasumi teenimine.»

– Genetrade

Genetrade’i toodanguga saab tutvuda veebilehel sauna.ee, kus pakutakse erinevaid võimalusi leili- ja eesruumide sisustamiseks ning renoveerimiseks. Lehelt leiab kvaliteetsest puidust valmistatud voodri- ja lavalaudu, lavamooduleid ja tarvikuid. Genetrade teenindab partnereid nii väikestes kui ka suurtes vajadustes ega kohku tagasi ka kõige keerulisemate projektide ees.

Hüva leili!

Artikkel valmis Kagu-Eesti programmi toel ja avaldati esmakordselt väljaandes Postimees.

Disainsaunade tootja: keerulisel ajal tuleb olla paindlik

Tänapäev on meie saunakultuuri toonud teisigi muutusi. Kui aastakümneid tagasi tähendas sauna ehitamine vahel aastaid kestnud ehitustöid, siis nüüd hakatakse järjest sagedamini eelistama valmislahendusi ehk saunu, mis ostetakse valmiskujul ja paigaldatakse oma kohale päeva-paariga.

Seda, et meie valmissaunade tootjatel läheb ka keerulisest kriisiajast hoolimata päris kenasti, võis täheldada juba kevadel Tartus peetud Maamessil, kus oli kohal hulgaliselt saunameistreid, nii et Maamessi võis naljatamisi juba saunamessiks nimetada.

Lähemalt uurides selgus, et suures enamuses olid väikesaunade valmistajad pärit Kagu-Eestist.

Üks neist on Valgamaal Tõrva lähistel tegutsev firma Arel Plus, kes kahe aasta pärast saab tähistada juba oma kümnendat tegevusaastat. Firma kõige tuntum saunatüüp on nn munasaun, mille tore kuju on tõeline pilgupüüdja.

Arel Plusi saunad valmivad käsitööna Roobe külas asuvas tootmishoones.  FOTO: AREL PLUS

Firma juhatuse liikme Ardi Kaljusaare sõnul on munasauna omapära ja häid omadusi märganud ka ostjad ja nii tunnustati seda saunatüüpi nii 2018. kui 2019. aastal lõunaeestlaste lemmiktoote tiitliga. Lisaks munasaunale on Arel Plusi tootevalikus ovaal- ja torusaunad ning saunade juurde käivad lisad: kümblustünnid, kämpingud ja käimlad. Peale selle saab firmast küsida muid puitehitiste erilahendusi.

Miks otsustada moodulsauna kasuks?

Sauna saab kasutada aasta ringi. Arel Plus kasutab saunade korpusteks 40 mm paksust termotöödeldud puitu, mis annab saunale suurepärase vastupidavuse. Saunu on testitud Euroopa karmides ja tuulistes paikades ja selle tagasiside põhjal on saunade tuule- ja veekindlust parandatud tapisiseste tihenditega ning ühendusi tihendatud ilmastikukindla silikooniga.

Sauna on lihtne paigaldada. Sauna rajades pole vaja muretseda vundamendi pärast. Kui saunatootjaga on kokkulepe olemas, saadab firma sauna jalgade plaani. Selle järgi tuleb saunale lihtne alus valmistada. Kui juhtumisi oskus selleks puudub, aitab tootja meelsasti soovituste ja juhistega.

Saun vastavalt tellija soovile. Kui soovite saunale suuremaid aknaid, terrassi või on teil muid muudatuste soove, siis seda saab korraldada, kui ehitajale oma soovidest teada anda.

Saun on täielikult komplekteeritud. Saun tuuakse kohale täisvarustuses. Komplekti kuulub saunamaja, lava, ahi koos kerisekivide, veepaagi ja korstnaga. Lisaks on võimalik tellida elektrisüsteem valgustite, lülitite ja pistikutega pikendusjuhtmega vooluvõrku ühendamiseks.

Hea disaini ja parima leiliga Munasaun. Munasaun on Arel Plusi kõige populaarsem saunamudel. Ostjad on tagasisidena kinnitanud, et see kauni välimusega saunake annab koduaiale juurde selle miski, mida seal varem ei olnud. Ta harmoneerub kenasti kõigega, mida inimesed on aedades teinud. Hoolitsetud aed puude, põõsaste, lillede ja kividega sobib Munasaunale ideaalseks eksterjööriks. Munasaun on aia ehteks ja tervislikuks taieseks ning pakub täiesti erilist saunaelamust, mida teistest saunadest ei saa. Asi on leili erilises liikumises. See tõuseb kerise kohalt üles, liigub mööda kaarjat lage alla ning langeb laial lebolaval istujatele või pikutajatele peale nagu pehme tekk.

Munasaunu toodetakse erinevates suurustes. Kõige väiksem munasaun on üheruumiline, armsa väljanägemisega ja särtsakas leilitamise koht nimega Pesamunasaun. Munasaunade lipulaevaks on aga kolmeruumiline mudel avara ja mugava eesruumi, funktsionaalse pesuruumi ja muidugi oma suurepäraste saunaomaduste poolest tuntud leiliruumiga.

Keerulisel ajal tuleb pingutada

Väikemajade tootmises ja laiemalt kogu puidusektoris on paar viimast aastat tähendanud olulist kokkutõmbumist. Paljud tootjad on isegi teatanud tootmise lõpetamisest ja töötajate koondamisest. Ardi Kaljusaare sõnul võis nõudluse vähenemist peale suurt buumi ette ennustada: „Koroona ajal, kui inimesed olid kodudes, tekkis tohutu huvi kõikvõimalike aiamajade ja saunade järele, sest sooviti oma kodust elu mugavamaks muuta. Et nõudlus oli väga suur, laienesid paljud tootjad oluliselt, palgati uusi töötajaid ja tehti investeeringuid. Nüüd aga on majanduskriis ja hinnatõus, inimesed mõtlevad pigem söögi kui heaolu peale ning on muutunud ostude tegemisel ettevaatlikuks ja müük on drastiliselt vähenenud. Praegu näeme puitehitiste turul suuri sooduspakkumisi, sest paljuski müüakse laokaupa.“

Arel Plus buumiajal laienemistuhinaga kaasa ei läinud ja nüüdki proovitakse targalt majandades keerulised ajad üle elada. Lisaks sellele on firmal kogemusi oma valdkonnas pea kümme aastat ja selle aja jooksul on saadud piisaval hulgal kogemusi, et ka keerulisemas ärisituatsioonis toime tulla.

FOTO: AREL PLUS Torusaunad on populaarsed, sest neid on lihtne paigaldada ja ruumilahendust saab muuta vastavalt soovidele.
Torusaunad on populaarsed, sest neid on lihtne paigaldada ja ruumilahendust saab muuta vastavalt soovidele. FOTO: AREL PLUS

„Praegu tuleb teha väga hoolikalt müügitööd, igale ostjale tuleb läheneda individuaalselt, proovida ära arvata tema soove ja neile igal moel vastu tulla. Samuti tuleb iga hinna eest motiveerida meie edasimüüjaid, et nende tegutsemistahet kõigest hoolimata üleval hoida. Rasketel aegadel tuleb paindlik olla,“ selgitab Kaljusaar müügitöö eripärasid käesoleval hetkel. Ta lisab, et praegu on tulevikuplaane keeruline teha ja peab pingutama, et madalseis üle elada ning olla valmis turu stabiliseerumiseks.

Kui varem eksporditi enamik toodangust, siis nüüd on kodumaine turg erilise tähelepanu all. „Tootmisbaas võimaldaks meil piisavalt laieneda, aga praeguses situatsioonis seda teha pole mõistlik. Pingutame selle nimel, et välja mõelda, mis ostjat motiveeriks. Iga müüdud toode peab olema referents järgmistele. Kui tuleb kusagilt mingi signaal, siis reageerime kohe ja vaatame iga tagasiside üle. Seega tootearendus käib pidevalt, et inimeste soovide ja nägemustega kaasas käia,“ selgitab Kaljusaar.

Puit on Kagu-Eesti ala

Kuidas on Kagu-Eestist saanud Eesti aiamajade ja saunade tootmise keskus, ei osatagi täpselt seletada. Ilmselt on aastakümnete pikkune puidu töötlemise kogemus ja puidufirmade edulood olnud innustuseks ka uutele alustajatele.

Kuigi Kagu-Eesti on metsarohke, siis kohalikust metsast puitu märkimisväärsetes kogustes ei tule. Varem imporditi seda Venemaalt, nüüd aga Skandinaaviast ja kohalikest Eesti suurematest saeveskitest, mis suudavad pakkuda soovitud kvaliteeti ja hinda. Puidu hinnad on praeguseks stabiliseerunud ja aastatagustelt tippudelt allapoole tulnud.

Ehkki sarnaseid tootjaid on hulgaliselt, pole piirkonna firmade vahel klastri moodi koostööd tekkinud. Kaljusaare arvates pole selleks seni olnud suuremat praktilist vajadust, sest igal firmal on siiski oma eripärad ja müügistrateegia. Samas tõdeb ta, et kui on eestvedajaid, siis parematel aegadel on ka koostööd tehtud, aga kui olud on kitsamad, siis pingutab iga ettevõte omaette.

Suurim väärtus on inimesed

„Ehkki Valgamaa oleks justkui ääremaa, on meil siiski parimad töötajad, keda leida võib. Oleme üsna väike ettevõte, meil on kokku 9 töötajat. Valgamaa on meie kodu, saime siin kunagi sobivad tootmisruumid ja seetõttu ei kujuta ettegi, et kuskil mujal võiks tootmise jaoks parem koht olla. Pealegi on Eesti ju nii väike, et ka logistiliselt pole vahet, kust tuleb tooraine või läheb valmistoodang. Töötajad ongi meie firma jaoks kõige olulisemad. Neid on vähe, kuid igaüks oskab tööd teha ja teab oma ülesandeid hästi,“ kinnitab Kaljusaar.

Ta lisab, et firma töös on vajalik tööriistade käsitsemise oskus ja kohusetundlikkus. Töömehed on valdavalt välja koolitatud kohapeal ja vajadusel tuleb kõigil teha kõiki töid. Et väike firma on paindlik, on suudetud pidevalt, kasvõi väikestes kogustes toodangut müüa. Seetõttu pole tekkinud ka vajadust töötajaid koondada või palku vähendada.

Artikkel valmis Kagu-Eesti programmi toel ja avaldati esmakordselt Delfi portaalis.

Arel veebilehe QR kood

 

Valgas reklaamlahendusi tootva ettevõtte juht: madalad ülalpidamiskulud aitasid meil pandeemia üle elada ning jõudsalt edasi kasvada

Enne Pixelprinti oli Valgas üks väiksem reklaamibüroo, kuid selle omanik otsustas ühel hetkel tegevuse lõpetada. “Väike büroo tegeles pigem vahendamisega ning sain temalt kontakte, kelle kaudu edaspidi asju tellida,” meenutab Teder aegu pea kümmekond aastat tagasi.

Küll aga sai ta kiirelt tunda suurte tegijate suhtumist, kui üks venima läinud projekt õigeks ajaks Valka ei jõudnud. “Pärimise peale sain omanikult vastuseks, et ega ta seda ise Valka tooma ei hakka, kui jõuab, siis jõuab,” räägib Teder. Pärast seda kogemust ostiski Teder esimese printeri ja rentis ruumid. “Oleme nüüd sageli Tallinnasse või Tartusse sõitnud, et mitte sellist vastust oma klientidele anda,” tögab Teder.

Alustati täitsa nullistValgamaal tegutsev Pixelprint pakub kõiksuguseid reklaamlahendusi. “Alustasime nullist ehk pisikestest visiitkaartidest ja kaheksa aastaga oleme kasvanud ja arenenud ning suudame nüüd pakkuda väga suurt valikuid reklaamtooteid,” räägib Teder.

Muu hulgas on nende teenuste loetelus valgusreklaamid, UV-otsetrükk mis tahes pindadele, suureformaadilised PVC-bännerid, lõikusteenused CNC-pingiga ning kõiksugused kleebised. Lisaks on neil olemas paigaldusteenuse võimekus. “Pakume teenust üle Eesti ning oskame pakkuda alati parimat lahendust ja materjali,” märgib Teder.

On ka veel Pixelprint Motorsport, mille kaudu pakutakse üksikutele sõitjatele või tiimidele reklaamlahendusi – olgu selleks fänniriided, telgid või toolid, kuni tulekindla sõiduvarustuseni välja.

Pixelprindil on väljatöötatud ka erilahendused motospordiga tegelejatele. Foto: Pixelprint

Tänu madalatele püsikuludele elati koroonaaeg üle

Miks üldse sai ettevõtte asukohaks valitud Valga? Teder mõtleb ja ütleb siis, et peamine põhjus oli kindlasti see, et esimesed ruumid saadi kodust ca 200 meetri kaugusele. “Nii ei olnud mõtteski kuskile mujale linna tööle hakata käima,” meenutab ta.

Kui ettevõte oli kasvanud juba kolme töötajani, kes kõik mõnesaja meetri raadiuses elasid, siis hakkas vahepeal natuke igav ja hakati mõlgutama mõtteid kogu täiega Tartusse kolimisest. “Käisime isegi ruume vaatamas,” räägib Teder.

Aga rahulikult järele mõeldes jõuti selgusele, et peale kulude kasvu sealt midagi muud võita ei ole ja kohale jõudnud koroona andis sellele kinnituse. “Kasvasime jõudsalt ning kogu raha investeerisime uutesse seadmetesse ja kui järsku pool käibest ära kadus, siis oleks igasuguse loogika järgi pidanud halvasti minema, aga kannatasime ära ja kasvasime edasi,” räägib Teder. Üheks ellujäämise põhjuseks oli kindlasti see, et püsikulud oli Valgas lihtsalt nii palju madalamad.

Pixelprindi tegevus ei piirdu sugugi ainult Valga kohaliku reklaamimüügiga. Käibest moodustab kohalik müük vaid 10%.

Teisalt tunduks absurdne ronida suurde linna, kus on juba suured tegijad ees ning proovida nendega sammu pidada – see kindlasti tõstaks teenuse hinda, kuna oleks vaja rohkem töötajaid ja uusi seadmeid. “Valgas asudes saame me konkurentidega võrreldes paremat hinda pakkuda,” on Teder üpris veendunud.

Tänaseks on ettevõttes kuus töötajat ning kasutatakse ca 1400 m2 põrandapinda. “Suur põrandapind tuleb sellest, et masinad on suured ja võtavad palju ruumi,” toob Teder välja ettevõtte eripära.

Madalad hinnad vs spetsialistide puudus

Kui mõelda, kui lihtne või keeruline on Valgamaal ettevõtlust arendada, siis usub Teder, et asukoht ei mängi rolli. “Ettevõtlus ei ole kunagi liiga lihtne ja pead mõtlema, kuidas eristuda,” selgitab ta.

Valga kasuks räägib kindlasti see, et kinnisvara hinnad on siin madalamad – see on oluline eelis äridele, kes vajavad suurt pinda. Samas on puudus spetsialistidest.

Kui aga suudetakse sellised asjad nagu digitaliseerimine, automatiseerimine ja eksport/müük korda saada, siis pole Tederi sõnul väga suurt vahet, kust sa kauba ja arved teele saadad.

Pixelprint toodab reklaamlahendusi väga erinevatele klientidele üle kogu Eesti. Foto: Pixelprint

Koostööd tehakse ka lõunanaabritega

Kui rääkida koostööst, siis Teder peab seda oluliseks ja usub et sellest võidavad kõik osapooled. Valgas kasutavad nad ära ka piirilinna eripära. “Kui Eesti lõpeb Tallinnaga, siis Valgas saad valida, kummale poole suuna võtad,” räägib Teder. Ta toob näite, kus Lätis on nad saanud mitmele probleemile lahenduse, mida Eestis ei ole õnnestunud saada.

“Näiteks on meil koostööpartner Lätis 40 kilomeetri kaugusel ja kui meil tekkis oma printeriga probleem, siis oli hea minna failidega sinna, vahetada kogemusi, printisime oma asjad ning ootame neid nüüd vastuvisiidile,” meenutab Teder suurepärast kogemust lõunanaabritega. “Tartus kahjuks keegi sellist vastuvõttu ei paku,” nendib ta.

Pixelprint toodab ka valgusreklaame ja korraldab nende paigaldamist üle Eesti. Foto: Pixelprint

Kui küsida soovitusi, kuidas Valgamaal ettevõtlust alustada, ei torma Teder soovitusi andma. “Igal piirkonnal on omad plussid ja miinused, vahet ei ole, kas teed ettevõtet Tallinnas või Valgas. See kõik sõltub ettevõtte spetsiifikast ja ettevõtjast,” märgib ta. Kuid ühes on ta kindel: “Uudishimulik inimene tahab asju ikka omal nahal järele proovida.”

 

Artikkel valmis Kagu-Eesti programmi toel ja avaldati esmakordselt Geenius portaalis.

Kagu-Eesti bioressursside uuring

Uuringu sihtrühmaks olid Kagu-Eesti põllumajandusettevõtted, toiduainete tootjad ja joogitootjad. Andmeallikateks olid riiklikud andmebaasid ning täiendavalt korraldati sihtrühma hulgas telefoniküsitlus ja fookusgrupi arutelu.

Uuring toob välja bioressurssid ja paiknemise ning võimalused kõrgemaks väärindamiseks.

Kagu-Eesti bioressursside uuringu aruanne (PDF, 4MB)

Uuringu lühikokkuvõte (PDF, 2MB)

Kus ja kuidas valmivad kodumaised ja keskkonda säästvad moodulahjud?

FOTO: Ahja Moodulahi OÜ

Idee ise moodulahjusid tootma hakata tekkis Tartu mehel Marko Kuritsal üle kümne aasta tagasi, kui esialgu ilus plaan Soomest moodulahjusid Eestisse importida läks vett vedama. Soomlaste äraütlev vastus koostööpakkumisele tekitas algul küll trotsi, kuid sellest sündis idee luua enda ettevõtte ja tahtmine hoopis ise ahjusid tootma hakata.

Kurits meenutab, et ettevõtmist alustati 2006. aastal koos tolleaegse äripartneri Vambolaga, kellega üsna juhuslikult kokku saadi ja asja arutati. Sellest kohtumisest hakkas pall veerema – koostati esimesed eksperimentaalvormid, hangiti tööpink, tööstuslik segumasin, korrastati ja kohandati tootmisruum, milleks oli kolhoosiaegne garaažiboks. Põlvamaale Ahjale seati töökoda sisse seetõttu, et seal oli lihtne ettevõtmisega algust teha. Olemas olid sobivad ruumid ja esimesed töötajadki olid pärit Ahjalt või selle lähiümbrusest.

Päris alguses oli põhiküsimuseks moodulite valmistamistehnoloogia ning sellega seonduv. Ettevõtte algusajal toimis kõik kättejuhtuvate vahenditega. Ka meeskond oli tol ajal väga väike ja sinna kuulus kõigest kolm inimest, kellest kaks tegelesid lisaks moodulite tootmisele müügitööga, materjalide hankimisega ning kõige muuga, et ettevõte jalad alla saaks.

FOTO: Ahja Moodulahi OÜ

Konkurentsivõimeline kvaliteet

Mõttest esimese müügikõlbuliku ahjuni kulus kaks aastat ning ettevõtmise sisseseadmine ja tootearendus oli üpriski aegavõttev protsess. Tänaseks on aga Ahja moodulahju enda tootmishoones toodetud juba tuhandeid ahjusid ning kliendibaas ulatub üle terve Eesti. 16 aastat turul olnud ettevõtte põhitegevuseks on moodulahjude, -pliitide ja -soojamüüride tootmine, müük ja paigaldus. Juhatuse liikme Henri Jõgi sõnul on ettevõttel hetkel võimekust toota üle kümne erineva ahjumudeli, kahte erineva võimsusega soojamüüri ning pliiti: „Arendustöö pole seisma jäänud ning tulevikus lisandub uusi tooteid kindlasti meie nimekirja.“

Ahjud meisterdatakse käsitööna croval-materjalist, mis on oma omaduste poolest ideaalne materjal ahjuehituseks. Sarnaseid ahjusid on ehitatud Soomes juba üle 70 aasta ning Põlvamaa metsade vahel valminud ahjud ei jää ei disainilt ega kvaliteedilt põhjanaabrite tuntud brändidele kuidagi alla. Ahjal tehtud moodulahi soojeneb juba kütmise käigus ning annab soojust välja ühtlaselt, meeldivalt ja pika aja jooksul.

Kindel valik igas olukorras

Praegune suhteliselt ebastabiilne olukord nii elektri- kui ka gaasiturul on pannud inimesed mõtlema saabuva talve peale. Paljud otsivad lahendust, et elektri või gaasi puudumisel majapidamine soe oleks ja moodulahi on siin üheks lahenduseks.

Kuritsa sõnul on praeguses olukorras tellimusi mõnevõrra rohkem kui eelnevatel perioodidel, kuid samas spekuleerib ta, et siin ei saa eranditult ainult elektriturgu süüdistada, olgugi, et see on üks faktoritest. „Üldiselt on eestlane selline inimene, kes on ahikütte ja elava tulega üsna harjunud, seega on paljude jaoks ahiküte must-have ka näiteks vastvalminud hoonetes,“ lisab ta.

FOTO: Ahja Moodulahi OÜ

Mida aga arvata Euroopas palju kõneainet tekitanud ideest ahikütet tulevikus maksustama hakata ning mis roll on ahiküttel rohepöörde kontekstis? Kas puit suudab energiaallikana uutele päikesepaneelidele ja tuuleparkidele üldse konkurentsi pakkuda?

Jõgi leiab, et keskkonnasaaste on tõsine argument, kuid tasub silmas pidada, et ahikütte ja saastamise vahele võrdusmärki siiski tõmmata ei saa. Täpselt nagu ei saa seda tõmmata ka päikesepaneelide, tuuleturbiinide ja roheenergia vahele: „Jah, lõpptarbijale on see tõesti keskkonnasõbralik ja soodne lahendus, kuid vaadates suuremat pilti, mis hõlmab endas nende seadmete tootmist ja mingil hetkel utiliseerimist, pole olukord enam nii roheline.“

Keskkonnasõbralikud lahendused

Jõgi selgitab, et ahikütte puhul oleneb keskkonda jõudev saaste kogus mitmest asjaolust – lõõristiku ja põlemiskambri ehitus, kütuse kvaliteet, kütmisrežiim ning isegi halgude suurus ja asetus küttekoldes on mõjutavateks teguriteks. „Kui need punktid on paigas, on puit meie hinnangul vägagi konkurentsivõimeline energiaallikas ning me ei pea rääkima ahiküttest eeskätt kui keskkonnasaaste allikast.“

Täna leiab ettevõtte tootevalikust näiteks eriti moodsa pilukoldega ECO ahju, mis on oma iseloomult väga keskkonnasõbralik ja kuulub n-ö raskekaalu võistluskategooriasse. Pilukolle tagab selle, et põlemisprotsess on oluliselt puhtam, kõrgema temperatuuriga ja puidust saadav energia tunduvalt suurem. Ühe küttekorraga (6–10 halgu) hoiab ahi sooja 24 tundi. Sellest tuleneb ka taolise koldetüübi oluliselt suurem kasutegur. Antud ahi valmis koostöös Eesti Maaülikooli katlalabori teadlastega, ECO kolde töötas välja OÜ Tuli ja Suits ja seda on katsetatud Keskkonnauuringute Keskuses. Kurits ütleb, et iga päev töötatakse Ahjal siiski selle nimel, et moodulahjud oleksid võimalikult keskkonnasõbralikud ja korstnast väljuks vaid puhas õhk.

Vaata lähemalt aadressilt moodulahi.ee.

Artikkel valmis Kagu-Eesti programmi toel ja avaldati esmakordselt Delfi portaalis.