Põlvamaa ettevõte Genetrade on kerkinud Soome kolme suurema saunaehitaja sekka

«Esmalt propageerisime saunadesse sobivaid lehtpuumaterjale nagu sanglepp ja haab, seejärel hakkasime tasapisi oma toodete sortimenti ja teenuste spektrit laiendama. Esimesed 10 aastat kasutasime tootmisel allhankijaid, ent pikapeale sai selgeks, et nii rahaliselt kui ka ajalise kokkuhoiu suhtes on mõttekam luua oma tootmisüksus. Nii sai rajatud Lõuna-Eestisse Põlvasse tehas ning loodud koduturul tegutsev tütarfirma Genetrade Wood Baltic OÜ,» meenutab ettevõtte asutaja ja juht Andres Hoop.

Andres Hoop – Genetrade

Genetrade pakub oma tooteid ja teenuseid nii lõpptarbijatele kui ka edasimüüjatele, Eestis on nende suurimaks kliendiks Kesko K-Rauta kauplused. Seega võib Genetrade’i tooteid leida kõigist kodumaa suurematest linnadest. «Samuti kasutavad meie tooteid paljud saunaehitusfirmad nii Eestis kui ka kaugemal. Müüme oma tooteid üle maailma ja seetõttu tuli 2013. aastal asutada eraldi ettevõte, mis tegeleb meie toodete müügiga Euroopas ja Aasias. Aga meie suurimaks turuks on jäänud endiselt Soome,» räägib Hoop.

Konkurents on hea, sest paneb pingutama

Tema sõnul on aastate jooksul lisandunud ettevõttele saunavaldkonnas palju konkurente, mis on lõpptulemusena isegi hea. Tänu sellele ei ole ettevõte saanud jääda oma mulli, vaid on pidanud ajaga kaasas käima, vajadusel oma profiili muutma ning pidevalt arenema.

Tänaseks on Genetrade kinnitanud kanda mitmete uute projektidega, tegeledes pidevalt toodangu kvaliteedi tõstmise ning valiku laiendamisega. Erinevalt konkurentidest on nad liikunud Soomes seda teed, et mitte ainult ei tooda ja müü kauplustele või arendajatele oma tooteid, vaid pakuvad ka võtmed-kätte-lahendusena saunu, mis on kliendile üle andes kohe nii-öelda leilivalmis. Koostööd tehakse kõigi suuremate ehitusfirmadega ja Soome uutesse korrusmajadesse ehitataksegi enamasti just Genetrade’i saunad võtmed-kätte-lahendusena. Eelmisel aastal ehitas ettevõte Soomes ligi 1000 sauna, lisaks umbes 100 sauna majaühistutele ja spaadele. Peale selle sai paigaldatud 10 000 ruutmeetri jagu duširuumide lagesid.

– Genetrade

«Oleme tänaseks jõudnud Soome TOP3 saunaehitajate hulka ja ootame nii sellelt kui ka tulevaselt aastalt kasvu,» ütleb Hoop. «Oleme suurepärane partner suurtele ehitusfirmadele, kuna toodame ja paigaldame ise nii saunaehitusmaterjali kui ka saunalavad. Kliendil on mugav tellida kõik ühest kohast, sest tarne sõltub ainult meie enda tööst ning see on kiire. Meie konkurentidel sellist kontsepti pakkuda ei ole.»

– Genetrade

Tootmise juures on oluline mõelda ka rohelisele jalajäljele

Kolm ettevõtet – OY Genetrade Wood Products AB Soomes ning Genetrade Wood Baltic OÜ ja Genetrade Wood Products OÜ Eestis – tegelevad projektiga otsast lõpuni ehk toormest kuni leilivalmis sauna ehitamiseni. Kõigi kolme firma taga seisab Eesti mees Andres Hoop koos oma kolmekümne motiveeritud ja professionaalse töötajaga, kes teevad igapäevaselt tööd selle nimel, et saunad muutuksid aina paremaks ning ettevõtte roheline jalajälg oleks võimalikult väike.

«Oleme oma tootmises suutnud läbi viia maksimaalse tõhustusprotsessi, et nii meie kulude kui ka jäätmete teke oleks võimalikult väike. Kasutame näiteks kõik puidujäägid tänase seisuga ise ära – purustame, pressime neist pelletid ja kasutame oma tootmisüksuste ning kontori kütteks. Objektidel ei teki meil jäätmeid tegelikult üldse, sest meie tooted väljastatakse tehases täpses mõõdus ning on objektil vaja lihtsalt kokku panna ning kinnitada,» selgitab Hoop. «Meie jaoks on oluline meie toodangu kvaliteet ja klientide rahulolu, aga ka kõik muu, mis sellega kaasneb, alates keskkonnast kuni töötajate võrdsuse ning väärtustamiseni. Näiteks pooled meie tehase töötajatest on naised, samuti oleme palganud tööle Ukrainast pärit inimesi, pakkudes neile ka elamispinda. Ettevõtlus on kaugelt enamat kui lihtsalt kasumi teenimine.»

– Genetrade

Genetrade’i toodanguga saab tutvuda veebilehel sauna.ee, kus pakutakse erinevaid võimalusi leili- ja eesruumide sisustamiseks ning renoveerimiseks. Lehelt leiab kvaliteetsest puidust valmistatud voodri- ja lavalaudu, lavamooduleid ja tarvikuid. Genetrade teenindab partnereid nii väikestes kui ka suurtes vajadustes ega kohku tagasi ka kõige keerulisemate projektide ees.

Hüva leili!

Artikkel valmis Kagu-Eesti programmi toel ja avaldati esmakordselt väljaandes Postimees.

Põlvamaal valminud saunamajad ja kümblustünnid rändavad laia maailma

Foto: erakogu

Ettevõttega seotud inimesed on sel alal toimetanud juba 15+ aastat, kuid Põlvamaal asub tootmine viimase 6 aastat. 2016. aastal osteti Himmastes veneaegsed tootmishooned, millesse on rajatud oma vajadustele vastav 4500 ruutmeetri suurune tootmine. Ecosauna Project OÜ juhataja Marek Kamla sõnul on 4-5 aasta jooksul investeeritud ca 500 000 eurot, kuid plaane on veelgi. „Tootmine vajab laiendamist, samuti on vaja välja ehitada kontoripinnad. Ega ükski ettevõte ei saa kunagi päriselt valmis ja nii ka meie,“ sõnab ta. „Hea meelega laiendaksime ka ettevõtte juures olevat ja praegu meie tootmisele energiat andvat päikeseparki, kuid täna seda teha ei saa, sest Elektrilevi küsib lisavõimsuse eest ulmelist summat.“

Foto: erakogu

Algusest peale suund välisturgudele

Kamla sõnul on ettevõte algusest peale panustanud just välisturgudele ning praegu müüakse oma tooteid ca 30sse riiki. Näiteks huvitavamad kohad, kuhu jõuavad Lõuna-Eestis valminud saunad ja kümblustünnid on Uus-Meremaa, USA, Kanada, Jaapan. Saunu müüakse nii traditsiooniliselt tugeva saunakultuuriga Euroopa riikidesse, kui ka neisse kohtadesse, kus saun ei ole kuulnud inimeste igapäevaelu juurde (nt Inglismaa, Saksamaa). „Saunakultuur on väga levinud. Müüme praegu saunasid sinna kus veel mõni aasta tagasi saunatamisest midagi ei teatud. Näiteks 10 aastat tagasi oli saun sakslase jaoks väga võõras teema, kuid praegu võib öelda, et sakslastest on saanud saunarahvas,“ räägib Kamla. „Eriti jõudsalt aitas saunakultuuri levikule kaasa koroonapandeemia. Inimesed jäid kodudesse, raha investeeriti koduspaade rajamisse ning meie tellimuste nimekirjad muutusid väga pikaks.“

Kõige populaarsemad tooted on Kamla sõnul saunadest uus toode Frodo ja kümblustünnidest sari DeLux. „Kümblustünnid on viimase kümnendi jooksul palju muutunud. Varem olid nad üleni puidust ja kütmisaeg oli väga pikk. Täna on kümblustünnil plastikust sisu, ahi integreeritud ja kütmisaeg 1-1,5 tundi. Küllap järgmine samm on, et läheme üle elektriküttele ja tünni saab kütte panna telefoniäpist,“ sõnab Kamla. Samas lisab ta, et praegu on siiski väga kuum teema just puukütte kerisega ahjud.

Eestlane tahab suurt sauna

Kuigi enamik Ecosauna toodangut läheb välismaale, soetavad ka Eesti inimesed väga meelsasti kümblustünne ja saunasid. Võib küll öelda, et kümblustünnist on saanud sauna vaat et kohustuslik osa. „Nende toodete valmistajaid on Eestis palju, kuid paistab, et Eesti kliente jätkub kõigile. Eriti agaralt ostetakse meie tooteid suvekuudel, eriti kümblustünne,“ ütleb Kamla. „Kui aga läheb saunaostuks, siis tüüpiliselt tahab Eesti inimene suuremat mitme ruumiga sauna. Sellel peab kindlasti olema ka eesruum, kus saunaseltskonnaga mõnusalt sumiseda.“

Ecosauna aastakäive on 8-10 miljonit eurot. Tööd saab 40 töötajat, kelle osavate käte all valmib aastas 2000-3000 kümblustünni, 1000-2000 sauna ning mitmesugused kämpingumajad ja eritellimused. Kamla sõnul töötab ettevõttes palju pikaajalisi töötajaid ja üldiselt ei pea tööjõu üle väga kurtma – töötajaid leiab, kui sul ettevõttes on normaalsed tingimused ja hea palk. „Vaatame tulevikku positiivselt. Koroonaajal oli tööd isegi liiga palju, kuid praegu on tööjärg kenasti stabiilseks muutunud. Isegi kui Euroopas ollakse ostudega ehk ettevaatlikumad, siis Kanadas ja USAs turg kasvab,“ lisab Kamla.

Foto: erakogu

Põlvamaa ettevõtjad oleksid valmis rohepöördesse investeerima

Põlva vallavanem Martti Rõigas ütleb, et Ecosauna Projecti iseloomustab ilmselt kõige paremini käesoleval aastal saadud tunnustus, milleks on ettevõtlusauhind Põlvamaa MASTIMÄND 2021. Selle auhinnaga tunnustatakse ettevõtet, mis on tegutsenud üle viie aasta, on oluline piirkonnale ja vallale ning edukas, stabiilne ja jätkusuutlik. „Kõike seda Ecosauna Projekt on,“ sõnab Rõigas. „Põlvamaal on kindlasti tegutsemiseelis kohapealset toorainet kasutavatel ettevõtetel, seetõttu ongi siin edukad puidu- ja toiduainetööstuse ning põllumajandusettevõtjaid.“

Vallavanema sõnul maadlevad Põlva kandi ettevõtjad täna sarnaste muredega, mis on valdavad üle kogu Eesti ehk kallinevad toorme- ja energiahinnad, suur palgasurve ning palju määramatust ja ebakindlust tuleviku ees. „Olen täielikult nõus välja toodud päikeseparkide murega, mis on hetkel takistuseks paljudele tootmisettevõtjatele üle kogu Põlva maakonna. Väga paljud ettevõtjad on selles osas koheselt valmis nö rohepöördesse investeerima ja seeläbi ka vähem saastavamalt tootma, aga järjest enam jääb see võrgu vastuvõtuvõimekuse tõttu kättesaamatuks,“ räägib Rõigas. „Ilmekas näide on, kui tootmisettevõttelt küsiti  100kw võimsusega päikesepargi võrku liitmiseks ca 3 miljonit eurot. Sellise hinnaga jääb see päikesepark rajamata.“

Artikkel valmis Kagu-Eesti programmi toel ja avaldati esmakordselt ajalehes Postimees.