Olgu ajad head või halvad, eestlane oskab sauna hinnata igal ajal. On isegi arvatud, et meie elujõud peitubki sauna lõõgastavas ja tervist taastavas võimes. Saun on meie talumajade juurde kuulunud aastasadu ja tänapäeval kuuluvad saunad linnamajade ja isegi korterite juurde, sest saunamõnudest ei suudeta loobuda.
Tänapäev on meie saunakultuuri toonud teisigi muutusi. Kui aastakümneid tagasi tähendas sauna ehitamine vahel aastaid kestnud ehitustöid, siis nüüd hakatakse järjest sagedamini eelistama valmislahendusi ehk saunu, mis ostetakse valmiskujul ja paigaldatakse oma kohale päeva-paariga.
Seda, et meie valmissaunade tootjatel läheb ka keerulisest kriisiajast hoolimata päris kenasti, võis täheldada juba kevadel Tartus peetud Maamessil, kus oli kohal hulgaliselt saunameistreid, nii et Maamessi võis naljatamisi juba saunamessiks nimetada.
Lähemalt uurides selgus, et suures enamuses olid väikesaunade valmistajad pärit Kagu-Eestist.
Üks neist on Valgamaal Tõrva lähistel tegutsev firma Arel Plus, kes kahe aasta pärast saab tähistada juba oma kümnendat tegevusaastat. Firma kõige tuntum saunatüüp on nn munasaun, mille tore kuju on tõeline pilgupüüdja.
Firma juhatuse liikme Ardi Kaljusaare sõnul on munasauna omapära ja häid omadusi märganud ka ostjad ja nii tunnustati seda saunatüüpi nii 2018. kui 2019. aastal lõunaeestlaste lemmiktoote tiitliga. Lisaks munasaunale on Arel Plusi tootevalikus ovaal- ja torusaunad ning saunade juurde käivad lisad: kümblustünnid, kämpingud ja käimlad. Peale selle saab firmast küsida muid puitehitiste erilahendusi.
Sauna saab kasutada aasta ringi. Arel Plus kasutab saunade korpusteks 40 mm paksust termotöödeldud puitu, mis annab saunale suurepärase vastupidavuse. Saunu on testitud Euroopa karmides ja tuulistes paikades ja selle tagasiside põhjal on saunade tuule- ja veekindlust parandatud tapisiseste tihenditega ning ühendusi tihendatud ilmastikukindla silikooniga.
Sauna on lihtne paigaldada. Sauna rajades pole vaja muretseda vundamendi pärast. Kui saunatootjaga on kokkulepe olemas, saadab firma sauna jalgade plaani. Selle järgi tuleb saunale lihtne alus valmistada. Kui juhtumisi oskus selleks puudub, aitab tootja meelsasti soovituste ja juhistega.
Saun vastavalt tellija soovile. Kui soovite saunale suuremaid aknaid, terrassi või on teil muid muudatuste soove, siis seda saab korraldada, kui ehitajale oma soovidest teada anda.
Saun on täielikult komplekteeritud. Saun tuuakse kohale täisvarustuses. Komplekti kuulub saunamaja, lava, ahi koos kerisekivide, veepaagi ja korstnaga. Lisaks on võimalik tellida elektrisüsteem valgustite, lülitite ja pistikutega pikendusjuhtmega vooluvõrku ühendamiseks.
Hea disaini ja parima leiliga Munasaun. Munasaun on Arel Plusi kõige populaarsem saunamudel. Ostjad on tagasisidena kinnitanud, et see kauni välimusega saunake annab koduaiale juurde selle miski, mida seal varem ei olnud. Ta harmoneerub kenasti kõigega, mida inimesed on aedades teinud. Hoolitsetud aed puude, põõsaste, lillede ja kividega sobib Munasaunale ideaalseks eksterjööriks. Munasaun on aia ehteks ja tervislikuks taieseks ning pakub täiesti erilist saunaelamust, mida teistest saunadest ei saa. Asi on leili erilises liikumises. See tõuseb kerise kohalt üles, liigub mööda kaarjat lage alla ning langeb laial lebolaval istujatele või pikutajatele peale nagu pehme tekk.
Munasaunu toodetakse erinevates suurustes. Kõige väiksem munasaun on üheruumiline, armsa väljanägemisega ja särtsakas leilitamise koht nimega Pesamunasaun. Munasaunade lipulaevaks on aga kolmeruumiline mudel avara ja mugava eesruumi, funktsionaalse pesuruumi ja muidugi oma suurepäraste saunaomaduste poolest tuntud leiliruumiga.
Keerulisel ajal tuleb pingutada
Väikemajade tootmises ja laiemalt kogu puidusektoris on paar viimast aastat tähendanud olulist kokkutõmbumist. Paljud tootjad on isegi teatanud tootmise lõpetamisest ja töötajate koondamisest. Ardi Kaljusaare sõnul võis nõudluse vähenemist peale suurt buumi ette ennustada: „Koroona ajal, kui inimesed olid kodudes, tekkis tohutu huvi kõikvõimalike aiamajade ja saunade järele, sest sooviti oma kodust elu mugavamaks muuta. Et nõudlus oli väga suur, laienesid paljud tootjad oluliselt, palgati uusi töötajaid ja tehti investeeringuid. Nüüd aga on majanduskriis ja hinnatõus, inimesed mõtlevad pigem söögi kui heaolu peale ning on muutunud ostude tegemisel ettevaatlikuks ja müük on drastiliselt vähenenud. Praegu näeme puitehitiste turul suuri sooduspakkumisi, sest paljuski müüakse laokaupa.“
Arel Plus buumiajal laienemistuhinaga kaasa ei läinud ja nüüdki proovitakse targalt majandades keerulised ajad üle elada. Lisaks sellele on firmal kogemusi oma valdkonnas pea kümme aastat ja selle aja jooksul on saadud piisaval hulgal kogemusi, et ka keerulisemas ärisituatsioonis toime tulla.
„Praegu tuleb teha väga hoolikalt müügitööd, igale ostjale tuleb läheneda individuaalselt, proovida ära arvata tema soove ja neile igal moel vastu tulla. Samuti tuleb iga hinna eest motiveerida meie edasimüüjaid, et nende tegutsemistahet kõigest hoolimata üleval hoida. Rasketel aegadel tuleb paindlik olla,“ selgitab Kaljusaar müügitöö eripärasid käesoleval hetkel. Ta lisab, et praegu on tulevikuplaane keeruline teha ja peab pingutama, et madalseis üle elada ning olla valmis turu stabiliseerumiseks.
Kui varem eksporditi enamik toodangust, siis nüüd on kodumaine turg erilise tähelepanu all. „Tootmisbaas võimaldaks meil piisavalt laieneda, aga praeguses situatsioonis seda teha pole mõistlik. Pingutame selle nimel, et välja mõelda, mis ostjat motiveeriks. Iga müüdud toode peab olema referents järgmistele. Kui tuleb kusagilt mingi signaal, siis reageerime kohe ja vaatame iga tagasiside üle. Seega tootearendus käib pidevalt, et inimeste soovide ja nägemustega kaasas käia,“ selgitab Kaljusaar.
Puit on Kagu-Eesti ala
Kuidas on Kagu-Eestist saanud Eesti aiamajade ja saunade tootmise keskus, ei osatagi täpselt seletada. Ilmselt on aastakümnete pikkune puidu töötlemise kogemus ja puidufirmade edulood olnud innustuseks ka uutele alustajatele.
Kuigi Kagu-Eesti on metsarohke, siis kohalikust metsast puitu märkimisväärsetes kogustes ei tule. Varem imporditi seda Venemaalt, nüüd aga Skandinaaviast ja kohalikest Eesti suurematest saeveskitest, mis suudavad pakkuda soovitud kvaliteeti ja hinda. Puidu hinnad on praeguseks stabiliseerunud ja aastatagustelt tippudelt allapoole tulnud.
Ehkki sarnaseid tootjaid on hulgaliselt, pole piirkonna firmade vahel klastri moodi koostööd tekkinud. Kaljusaare arvates pole selleks seni olnud suuremat praktilist vajadust, sest igal firmal on siiski oma eripärad ja müügistrateegia. Samas tõdeb ta, et kui on eestvedajaid, siis parematel aegadel on ka koostööd tehtud, aga kui olud on kitsamad, siis pingutab iga ettevõte omaette.
Suurim väärtus on inimesed
„Ehkki Valgamaa oleks justkui ääremaa, on meil siiski parimad töötajad, keda leida võib. Oleme üsna väike ettevõte, meil on kokku 9 töötajat. Valgamaa on meie kodu, saime siin kunagi sobivad tootmisruumid ja seetõttu ei kujuta ettegi, et kuskil mujal võiks tootmise jaoks parem koht olla. Pealegi on Eesti ju nii väike, et ka logistiliselt pole vahet, kust tuleb tooraine või läheb valmistoodang. Töötajad ongi meie firma jaoks kõige olulisemad. Neid on vähe, kuid igaüks oskab tööd teha ja teab oma ülesandeid hästi,“ kinnitab Kaljusaar.
Ta lisab, et firma töös on vajalik tööriistade käsitsemise oskus ja kohusetundlikkus. Töömehed on valdavalt välja koolitatud kohapeal ja vajadusel tuleb kõigil teha kõiki töid. Et väike firma on paindlik, on suudetud pidevalt, kasvõi väikestes kogustes toodangut müüa. Seetõttu pole tekkinud ka vajadust töötajaid koondada või palku vähendada.
Artikkel valmis Kagu-Eesti programmi toel ja avaldati esmakordselt Delfi portaalis.
