Tegemist on vana telliskivihoonega, mis asub rekonstrueeritava Valga vanalinna keskväljaku ääres (registriosa nr 2852250, katastritunnus 85401:003:0053, pindala 197 m2, ärimaa 100%). Hoones on lubatud kõik tegevused, mis ei lähe vastuollu ümbritseva miljöö ja laadiga. Võimalik on ka maa sihtotstarbe muutmine ja tegevuseks saab kasutada ka avalikus kasutuses olevat keskväljakut.
Hoonestusõigus seatakse viiekümneks aastaks ja täita on tarvis järgmised tingimused:
Saada 3 aasta jooksul, hoonestusõiguse sõlmimisest on vaja paika panna tegevuskava ja taotleda ehitusluba uue hoone püstitamiseks või vana rekonstrueerimiseks
Saada 5 aasta jooksul, hoonestusõiguse sõlmimisest, püstitatud/rekonstrueeritud hoone jaoks kasutusluba
Kuna hoone asub Valga linna muinsuskaitse alal, tuleb lisaks üldistele ehitustingimustele arvestada ka muinsuskaitseameti nõudmistega.
Enne Pixelprinti oli Valgas üks väiksem reklaamibüroo, kuid selle omanik otsustas ühel hetkel tegevuse lõpetada. “Väike büroo tegeles pigem vahendamisega ning sain temalt kontakte, kelle kaudu edaspidi asju tellida,” meenutab Teder aegu pea kümmekond aastat tagasi.
Küll aga sai ta kiirelt tunda suurte tegijate suhtumist, kui üks venima läinud projekt õigeks ajaks Valka ei jõudnud. “Pärimise peale sain omanikult vastuseks, et ega ta seda ise Valka tooma ei hakka, kui jõuab, siis jõuab,” räägib Teder. Pärast seda kogemust ostiski Teder esimese printeri ja rentis ruumid. “Oleme nüüd sageli Tallinnasse või Tartusse sõitnud, et mitte sellist vastust oma klientidele anda,” tögab Teder.
Alustati täitsa nullistValgamaal tegutsev Pixelprint pakub kõiksuguseid reklaamlahendusi. “Alustasime nullist ehk pisikestest visiitkaartidest ja kaheksa aastaga oleme kasvanud ja arenenud ning suudame nüüd pakkuda väga suurt valikuid reklaamtooteid,” räägib Teder.
Muu hulgas on nende teenuste loetelus valgusreklaamid, UV-otsetrükk mis tahes pindadele, suureformaadilised PVC-bännerid, lõikusteenused CNC-pingiga ning kõiksugused kleebised. Lisaks on neil olemas paigaldusteenuse võimekus. “Pakume teenust üle Eesti ning oskame pakkuda alati parimat lahendust ja materjali,” märgib Teder.
On ka veel Pixelprint Motorsport, mille kaudu pakutakse üksikutele sõitjatele või tiimidele reklaamlahendusi – olgu selleks fänniriided, telgid või toolid, kuni tulekindla sõiduvarustuseni välja.
Pixelprindil on väljatöötatud ka erilahendused motospordiga tegelejatele. Foto: Pixelprint
Tänu madalatele püsikuludele elati koroonaaeg üle
Miks üldse sai ettevõtte asukohaks valitud Valga? Teder mõtleb ja ütleb siis, et peamine põhjus oli kindlasti see, et esimesed ruumid saadi kodust ca 200 meetri kaugusele. “Nii ei olnud mõtteski kuskile mujale linna tööle hakata käima,” meenutab ta.
Kui ettevõte oli kasvanud juba kolme töötajani, kes kõik mõnesaja meetri raadiuses elasid, siis hakkas vahepeal natuke igav ja hakati mõlgutama mõtteid kogu täiega Tartusse kolimisest. “Käisime isegi ruume vaatamas,” räägib Teder.
Aga rahulikult järele mõeldes jõuti selgusele, et peale kulude kasvu sealt midagi muud võita ei ole ja kohale jõudnud koroona andis sellele kinnituse. “Kasvasime jõudsalt ning kogu raha investeerisime uutesse seadmetesse ja kui järsku pool käibest ära kadus, siis oleks igasuguse loogika järgi pidanud halvasti minema, aga kannatasime ära ja kasvasime edasi,” räägib Teder. Üheks ellujäämise põhjuseks oli kindlasti see, et püsikulud oli Valgas lihtsalt nii palju madalamad.
Pixelprindi tegevus ei piirdu sugugi ainult Valga kohaliku reklaamimüügiga. Käibest moodustab kohalik müük vaid 10%.
Teisalt tunduks absurdne ronida suurde linna, kus on juba suured tegijad ees ning proovida nendega sammu pidada – see kindlasti tõstaks teenuse hinda, kuna oleks vaja rohkem töötajaid ja uusi seadmeid. “Valgas asudes saame me konkurentidega võrreldes paremat hinda pakkuda,” on Teder üpris veendunud.
Tänaseks on ettevõttes kuus töötajat ning kasutatakse ca 1400 m2 põrandapinda. “Suur põrandapind tuleb sellest, et masinad on suured ja võtavad palju ruumi,” toob Teder välja ettevõtte eripära.
Madalad hinnad vs spetsialistide puudus
Kui mõelda, kui lihtne või keeruline on Valgamaal ettevõtlust arendada, siis usub Teder, et asukoht ei mängi rolli. “Ettevõtlus ei ole kunagi liiga lihtne ja pead mõtlema, kuidas eristuda,” selgitab ta.
Valga kasuks räägib kindlasti see, et kinnisvara hinnad on siin madalamad – see on oluline eelis äridele, kes vajavad suurt pinda. Samas on puudus spetsialistidest.
Kui aga suudetakse sellised asjad nagu digitaliseerimine, automatiseerimine ja eksport/müük korda saada, siis pole Tederi sõnul väga suurt vahet, kust sa kauba ja arved teele saadad.
Pixelprint toodab reklaamlahendusi väga erinevatele klientidele üle kogu Eesti. Foto: Pixelprint
Koostööd tehakse ka lõunanaabritega
Kui rääkida koostööst, siis Teder peab seda oluliseks ja usub et sellest võidavad kõik osapooled. Valgas kasutavad nad ära ka piirilinna eripära. “Kui Eesti lõpeb Tallinnaga, siis Valgas saad valida, kummale poole suuna võtad,” räägib Teder. Ta toob näite, kus Lätis on nad saanud mitmele probleemile lahenduse, mida Eestis ei ole õnnestunud saada.
“Näiteks on meil koostööpartner Lätis 40 kilomeetri kaugusel ja kui meil tekkis oma printeriga probleem, siis oli hea minna failidega sinna, vahetada kogemusi, printisime oma asjad ning ootame neid nüüd vastuvisiidile,” meenutab Teder suurepärast kogemust lõunanaabritega. “Tartus kahjuks keegi sellist vastuvõttu ei paku,” nendib ta.
Pixelprint toodab ka valgusreklaame ja korraldab nende paigaldamist üle Eesti. Foto: Pixelprint
Kui küsida soovitusi, kuidas Valgamaal ettevõtlust alustada, ei torma Teder soovitusi andma. “Igal piirkonnal on omad plussid ja miinused, vahet ei ole, kas teed ettevõtet Tallinnas või Valgas. See kõik sõltub ettevõtte spetsiifikast ja ettevõtjast,” märgib ta. Kuid ühes on ta kindel: “Uudishimulik inimene tahab asju ikka omal nahal järele proovida.”
Artikkel valmis Kagu-Eesti programmi toel ja avaldati esmakordselt Geenius portaalis.
Kalaranna. Kadarik Tüür Arhitektid; Peatöövõtja: Nordecon AS | FOTO: PARMET AS, RIHO KIRSS
1991. aastal asutatud Valgamaa ettevõtte Parmet ASi tootesortiment on ajaga järjest laienenud ning tänaseks ollakse puhtalt tootmisettevõttest kasvanud välja arvestatavaks ja konkurentsivõimeliseks fassaadide ehitusega tegelevaks firmaks. Metallfassaadide projekteerimine, tootmine ja paigaldamine moodustavad Parmeti tegevusest ja käibest kokku ligi 80%. Aastatega suurenenud kompetentsi ja ambitsioonide tulemusel on ettevõttel täna Otepääl ligi 3000 m2 tootmispinda ning samuti müügiesindus Tallinnas. Kuigi Parmeti toodangut võib leida ka kaugematest maailmanurkadest, on põhirõhk siiski jäänud Eestisse ja seejärel Põhjamaadesse.
„Meie põhiturg on ikkagi Eesti, mis moodustab sõltuvalt aastast 30–50%, ning lähiriigid ehk Soome, Rootsi, Läti ja Leedu katavad ülejäänud osa. Sellel aastal on eksport 70%, kuid tavapäraselt jaguneb üsna võrdselt ehk 50% Eestisse ja 50% läheb välja,“ ütleb Parmeti juhatuse liige Erki Parik.
Ehkki ettevõtte toodang läheb põhiliselt Põhja-Eestisse või välismaale, on Parmet jäänud kindlaks otsusele hoida tootmist just Otepääl. Elupõlise otepäälasena on omanik Elmo Parik aga kodukoha fänn ja teadlik kohaliku elu edendamise olulisusest.
Alma Tominga Maja. Arhitektid: Arhitektuuribüroo PLUSS; Peatöövõtjad: Nordecon AS ja Nordecon Betoon | FOTO: PARMET AS
Professionaalsus võrdub väljakutserohkuse ja keerukusega
Pariku sõnul on Parmeti eesmärk ehk visioon ja missioon olla üks professionaalsemaid ettevõtteid oma alal, mistõttu otsitakse eelkõige enda jaoks keerukuse astmelt kõige väljakutsuvamaid ja huvipakkuvamaid töid. „Meie tööd peavad linnapilti rikastama ning tahame teha ägedaid asju, et enda tegevust tulevikus nii Eestis veelgi laiendada kui ka välisturgudel rohkem kanda kinnitada. Palju selliseid ettevõtteid ilmselt ei ole, kes samasuguseid või analoogseid lahendusi suudavad pakkuda,“ ütleb Parik ja rõhutab, et Parmet on üks väheseid ettevõtteid, kes on võimeline suure keerukusega metallfassaade tootma ja paigaldama.
Parmeti suuremate ja uhkemate tööde puhul väärivad kindlasti märkimist Tallinna Lennujaama, Ülemiste kaubanduskeskuse, Stockmanni kaupluse, Tartu Delta hoone, Tallinna Sadama D-terminali, Nautica keskuse ja WoHo fassaadid. Väljaspool Eestit on fassaade tehtud Sven-Harry kunstimuuseumile Stockholmis, Krafti büroohoonele Põhja-Rootsis, kirjastusehoonele Ventspilsis ja Dudley kolledžile Inglismaal, lagesid on tarnitud mitmele Helsingi Länsimetro uuele terminalile.
„Laed on ju igal hoonel, aga enamasti on tegu lihtsate lahenduste ehk standardtoodetega. Selles osas me lagede müüjate ja paigaldajatega ei konkureeri. Aga kui tuleb mängu erilahendus, siis kukub suur osa konkurente ära ja tuleme mängu meie, paneme oma kompetentsi maksma ja suudame ka hinna osas konkureerida,“ lisab Parik.
Parmeti kliendid on eelkõige suuremad ehituse peatöövõtjad ehitusfirmad, nagu Merko, Nordecon, Fund Ehitus, Astlanda ja teised. Ettevõte hindab kliente, kellega on hea koostööd teha ning kes mõtlevad samamoodi lahenduste osas kaasa.
Samuti on Parmetil palju arhitektidest ja sisekujundajatest koostööpartnereid, kes pöörduvad nende juurde juba projekti väga varajases faasis, et nõu küsida ja projekt põhjalikult läbi arutada. Eesti arhitektid on Pariku sõnul väga julge mõttelennuga.
„Kõige parem reklaam on hästi õnnestunud objekt. Ehitaja peab seda kindlasti ka järgmine kord meeles ning eelistab sind teistele. Samamoodi on lugu siis, kui mõni hästi teostatud töö linnapildis silma hakkab – siis alati uuritakse, kes sellega hakkama sai ning ka see toob järgmised kliendid ja arhitektid meie juurde,“ ütleb 40 töötajaga Parmeti juhatuse liige Parik.
Ettevõte plaanib laieneda ja seetõttu ehitatakse kaasaegne tootmishoone. FOTO: ACLIMA
Kui armastate looduses iga ilmaga liikuda või peate seda tegema töökohustuste tõttu, siis teate kindlasti seda, et kihiline riietus võimaldab end mugavalt tunda ka kõige jahedamate ja niiskemate ilmadega. Võibolla aga ei teadnud te seda, et soe meriinovillane pesu, mis kannab firmamärki Aclima, on toodetud siinsamas Eestis Valgas asuvas tehases.
Tegu on ühe tõeliselt põhjamaise ettevõttega, mis on igati jätkusuutlikult tegutsenud siin juba eelmise sajandi lõpust ehk aastast 1999.
Aclima OÜ juhatuse liige Maive Saarepera räägib, et Aclima lugu sai alguse aga juba 1939. aastal, kui sellele pani Norras aluse Eivind Johansen. Kuni 2021. aasta lõpuni on Aclima olnud kolme järjestikuse põlvkonna pereettevõte.
„Valgas asuv tootmisettevõte asutati 12. jaanuaril. Ettevõtte norralastest omanikud otsisid võimalusi Baltimaadesse uus tehas rajada. Varasemalt oli neil tootmisega kogemusi nii Eestis kui Leedus. Sel korral aga langes investorite valik Eestile, kuna tol ajal tundus neile investeerimiskliima ja riigi üldine arengutase kahe teise Balti riigiga võrreldes rohkem arenenud. Tehasele otsiti kohta justnimelt Tallinnast väljapoole ja see, et selleks kohaks osutus Valga, on pigem juhuste kokkulangemine,“ selgitab Saarepera.
Et pea veerand sajandit kestnud koostöö on hästi sujunud, on märk sellest, et tehtud otsus oli õige ja investeering Valgamaale tõi kasu nii investorile kui ka siitkandist pärit töötajatele.
Aclima toodanguks on kvaliteetne meriinovillast soe pesu. FOTO: ACLIMA
Igati põhjamaine ettevõte
Aclima alustas majandustegevust 1999. aasta aprillis, esmalt Troll Balti ASi nime all, hiljem sai firma nimeks Aclima Baltic AS. Alates 2022. aasta augustikuust kannab ettevõte Aclima OÜ nime.
Ettevõte põhineb algusest peale sajaprotsendiliselt väliskapitalil, kuuludes esialgu oma sõsarettevõtte Aclima ASi ja emaettevõtte Troll Teko Holding ASiga ühtsesse kontserni. Alates 2021. aasta lõpust kuulub Aclima OÜ koos oma Norra sõsarettevõttega Aclima AS uuele omanikule Open Air Groupile (OAG).
Open Air Group on Rootsis, Norras ja Soomes tegutsev ettevõtete grupp, mis keskendub jahil ja koertekasvatuses ning üldisemalt välitingimustes kasutatavatele toodetele. Ettevõttele kuuluvad sellised kaubamärgid, nagu Chevalier, Tracker, Ultracom, Alaska 1795, Burrel, Valio, Garphyttan ja Aclima ning e-jaemüüjatest Widforss.se, Widforss.ei, Retkitukku.fi ja Koiravaruste.fi.
Open Air Groupi eesmärgiks on saada Põhjamaade turuliidriks jahi-, koerte- ja õuetoodete arenduses ning müügis.
Valgas asuva tehase tegevuseks on olnud läbi aastate meriinovillastest ja -villasegu trikotaažkangastest funktsionaalse spordipesu ja lasterõivaste tootmine Aclima ASile. Valga tehas on spetsialiseerunud Aclima ASi loodud ACLIMA brändi spordiriiete tootmisele, mis on mõeldud laiatarbekasutuseks.
Lisaks sellele on koostöös erinevate maade kaitsejõududega välja töötatud spetsiaalselt relvajõududele loodud pesutooted.
Aclima toodete eripäraks on tasaõmblused, samuti nende funktsionaalsus. See tähendab kanga puhul näiteks seda, et kangas ei ima endasse keha niiskust ja hoiab sel moel stabiilset kehatemperatuuri.
„Meie võtmekliendi Aclima ASi tellimuste osakaal moodustab 100% Valga tehase kogu aasta toodangumahust. Aclima AS turustab meie toodangut kogu maailmas ja suure osa kogumüügist moodustavad tarned politseile ning sõjaväele. Kõik tootmises kasutatavad meriinovillased ja -villasegused trikotaažkangad on välja töötanud sõsarettevõte. Samuti töötab toodete disaini välja Aclima AS. Samas toimub mudelite arendus Aclima OÜ ja Aclima ASi tootearenduse meeskondade koostöös,“ selgitab Saarepera.
Igapäevase tootmistegevusega on seotud eeskätt Aclima OÜ, kuna sõsarettevõtted tegelevad rohkem turunduse ja klientide leidmise, hoidmise ning kliendisuhete arendamisega.
Aclima pakub palju tööd õmblejaile. FOTO: ACLIMA
Ettevõte peab olema atraktiivne
2021. aasta müügitulu oli ettevõttel 11,7 miljonit. Äritegevus on viimase 10 aastaga laienenud ning 2023. aastal on planeeritav käive koguni 17 miljonit eurot.
Aclima Valga tehases saab hetkel tööd 68 inimest. Lisaks Valgas asuvale tehasele on Aclimal pikaajalised allhanke koostööpartnerid Eestis, Lätis, Poolas, Leedus ja Horvaatias.
Eesti lõunapiiril asuvas Valgas pole just üleliia palju sobivate oskustega töötajaid, seda enam, et rahvaarv sealkandis pigem väheneb kui suureneb. Seetõttu peab ettevõte olema üpriski atraktiivne, et väärt tööjõudu leida ja hoida.
Aclima Valga tehases saavad peamiselt tööd õmblejaid. Kuna ettevõte on pidevas kasvamises, siis aeg-ajalt tekib tööjõuvajadus nii tootmise, tootearenduse kui ka tootmisjuhtimise vallas.
Enamus töötajad on pärit Valgamaalt, kuid mitmed inimesed käivad tööle piiri tagant Lätist. Tootearendusosakonnas on töötajaid ka Võrust ja Tallinnast.
Valgamaad kui ettevõtluskeskkonda iseloomustabki Maive Saarepera arvates see, et professionaalse tööjõu leidmine on raskendatud ning teenuste kättesaadavus piiratud.
Asukoha plussiks on see, et siin piirkonnas võib motiveeritud tööjõudu leida lisaks Valgamaale naaberriigist Lätist.
Parema töökeskkonna nimel peab pingutama
Põhjamaadest pärit omanikud peavad oluliseks ka põhjamaise töökeskkonna ja -kultuuri juurutamist tehases. Aclima ASi juhatuse liikme Maive Saarepera sõnul on töötingimused tehases head ja nende parandamisega tegeletakse pidevalt. „Seda, et meie puhul on tegu välisomanikuga, otseselt ei tajugi. Kuigi ettevõtte omanikud asuvad välismaal, on nad usaldanud ettevõtte igapäevase juhtimise ettevõtte töötajate juhtgrupile,“ selgitab Saarepera.
Lisaks võimaldab tööandja töötajatele erinevaid motivatsioonipakette ja boonuseid ning kaugtöövõimalusi.
Selleks, et ka toodang oleks kvaliteetsem, vastaks kaasaegsetele kiiresti muutuvatele tingimustele ja tootmine oleks efektiivsem, on vajalik kaasajastada seadmeid ja tööprotsesse. Üldist töökeskkonda parendab ka see, et ette on võetud vana tootmishoone renoveerimine ning alustatud uue hoone ehitamist.
Hetkel on käimas uue tootmishoone ehitustööd, mille valmimisaeg on planeeritud 2022. aasta lõpuks. Uue tootmishoone valmimisega suurendatakse lao pinda ja sinna rajatakse automatiseeritud juurdelõikusosakond.
Juurdelõikusseadmed on plaanis siduda ERP-süsteemiga, mis võimaldab parandada tootmise planeerimist. Juurdelõikusosakonna automatiseerimisega suurendatakse juurdelõikuse võimsust ning kiirendatakse kogu juurdelõikuse protsessi.
Mis on ERP?
Ettevõtte ressursside planeerimise (ERP) tarkvara ehk ka lihtsalt majandustarkvara, on integreeritud rakenduste komplekt, mis on loodud ärifunktsioonide, nagu finants, personal, müük, ost, tootmine jne haldamiseks.
Erinevad ERP-süsteemid on mõeldud erinevate suurustega ettevõtetele ja tööstusharudele. Paljud ERP-süsteemid kasutavad moodulsüsteemi ja annavad sellega võimaluse kasutada seda erinevate suurustega ettevõtetes ning vabaduse valida ainult neid mooduleid, mida vaja.
ERP-tarkvara suurendab organisatsiooni tõhusust, automatiseerides äriprotsesse ja võimaldades paremat andmetöötlust.
Artikkel valmis Kagu-Eesti programmi toel ja avaldati esmakordselt Eesti Ekspressis.
