Tõrva ettevõte Shroomwell arendab koos teadlastega seentest innovaatilisi tervisetooteid

FOTO: Shroomwell

„Seentel on maailma päästmisel oluline roll,“ kinnitab Shroomwelli asutaja Siim Kabrits. „Tuhanded erinevad katsed näitavad, et tänu seentele saab lahendada näiteks stressi, unetuse, ATH, Alzheimeri tõve ja muid tervisega seotud muresid. Seeneliike on maailmas kümme korda rohkem kui erinevaid taimeliike, kuid teaduslikke katseid on tehtud vaid 35 000 kandis ehk 99% seeneliikidest on täna teaduslikult läbi uurimata. Üks paremaid näiteid on penitsilliin, mis on päästnud miljoneid elusid. Aga mõelge, kui palju võiks selliseid näiteid leida veel ülejäänud 99% hulgast.“

FOTO: Shroomwell

Kabrits nendib, et hetkel on toimumas seente revolutsioon. „Kuni 50% seente DNA-st on sarnane inimeste DNA-ga, võrreldes ravimtaimede 5–10%-ga ehk neil on tõesti suur potentsiaal inimesi aidata. Seened on valdkond, kuhu täna investeeritakse palju teadusraha ja meiegi teeme Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli kõrval koostööd USA, Rootsi ning Hollandi mainekate teadusasutustega, uurides seente kasulikkust. Kuna seentel on omadus õhku puhastada ning ümbritsevast keskkonnast raskmetalle endasse tõmmata, peab nende kasvukeskkond olema väga puhas – seetõttu on Eesti, eriti Lõuna-Eesti, selleks parim keskkond.“

Arvestades, et inimeste eluiga pikeneb, vaimse tervise probleemid suurenevad, tervishoiukulud kasvavad ning raha on selleks alati puudu, on parim ravi ennetav ravi. Hiina meditsiinis ajalooliselt väga olulisel positsioonil olevatel seentel on väga kõrge potentsiaal vaimse tervisega seotud probleemide lahendamisel ning samuti unetuse leevendamisel. Unekvaliteet on otseselt rahaliselt mõõdetav – uuringute järgi on 30% vähem maganud inimese töövõime järgmisel päeval 30% madalam.

FOTO: Shroomwell

Shroomwelli tegevus annab panuse metsandusse

„Lisaks teadustööle ja inimeste tervisesse panustamisse on meie jaoks väga oluline keskkond meie ümber. Ostes Shroomwelli tooteid, turgutab inimene oma tervist, panustab sellesse, et see mõtteviis ja teadus areneks, ning parandab keskkonna kvaliteeti,“ ütleb Kabrits. „Meie tooraine kasvab Eestis nii sise- kui ka välitingimustes. Välitingimustes kasvatame seeni madalama puiduväärtusega metsades, soometsades ja lageraiealadel, mis on metsaomanikele alternatiivseks ja kiiremaks sissetulekuallikaks. See vähendab pingeid metsamajanduses ja annab väheväärtuslikule metsale metsanduse mõistes uue väärtuse.“

Seenekasvatus aitab keskkonnal paremini toimida – seeneniidistik seob süsinikku, aitab parandada mullakvaliteeti ja puhastada põhjavett. Seened suudavad piltlikult öeldes lagundada isegi mootoriõli, kasutades seda oma elutegevuseks, võimaldades seega isegi õlireostuse likvideerimist seente abil.

FOTO: Shroomwell

„Meile on oluline avada seente põnevat maailma ka teistele ning rõõmuga tutvustame oma tootmist ja räägime laboritööst lasteaedades ning koolides, esineme üle maailma teaduskonverentsidel ning jagame ekspordikogemusi,“ räägib Kabrits. „Avastamisrõõm on suur ning seenemaailm on tõesti huvitav. Peale selle tegutseme Lõuna-Eesti ühes ilusamas linnas Tõrvas, kus on kolm spaad, tipptasemel restoranid, mitu hotelli ning Eesti kaunimad matkarajad. Tulge meile külla!“

Shroomwell on Skandinaavia suurim seenekasvataja ja seal töötab hetkel ligi 40 inimest. Ettevõte on valitud Valgamaa aasta ettevõtteks ja saanud innovatsiooniveduri tiitli.

Vaata ka videot Srhroomwelli seenekasvatusest:

Uuri Shroomwelli tegemiste kohta lähemalt SIIT!

Artikli ilmumist rahastatakse Kagu-Eesti programmist ja see ilmus esmakordselt Delfi portaalis.

 

Kagu-Eesti omavalitused pakuvad ettevõtluse arendamiseks suurepäraseid võimalusi

Võru linnavalitsuse arendatava Võrusoo tööstusala 2022. aasta lõpul Euroopa Liidu vahendite kaasabil valminud esimest arendusetappi võib linnavalitsuse arendusspetsialisti Kait Kabuni sõnul lugeda suhteliselt edukaks, sest praeguse seisuga on kõigi seitsme tootmiskrundi hoonestusõigused müüdud. „See kogemus näitas meile muu hulgas, et ettevõtjate huvi ala vastu võib olla muutlik – paljud, kes projekti ettevalmistusfaasis investeerimismõtteid mõlgutasid, ei olnud siis enam huvilised, kui valminud taristuga kinnistud enampakkumisel müügile jõudsid.“ 

Mitmest majanduskeskkonda negatiivselt mõjutanud tegurist hoolimata leidus siiski ettevõtjaid, kel oli valmisolek keerulisel ajal investeerida ning uusi töö kohti luua. Viimase 1,5 aasta jooksul on Võrusool tegevusega alustanud või tootmis- ja ärimaa krundi soetanud ettevõtted nii teedeehituse, haljastuse kui ka köögimööbli tootmise valdkonnast. „Linn ei soovi ettevõtete valdkondlikku profiili liigselt piirata, kuna kohaliku omavalitsusena saamegi uusi investeeringuid ligi meelitada peaasjalikult nüüdisaegset tootmis- ja ärikeskkonda pakkudes. Seepärast on alale teretulnud mistahes ressursisäästlik ja efektiivne tootmine või ka roheliste investeeringute plaanidega vastutustundlikud investorid, kes arvestavad meie piirkonna iseloomu, tööjõupotentsiaali ja siinseid kompetentse,“ räägib Kabun. „Linna ettevõtluskeskkonna ja töökohtade seisukohast on uute ettevõtjate meelitamise kõrval kindlasti oluline ka olemasolevate tootmisettevõtete säilimine ning areng meie piirkonnas.“  

Ta lisab, et Võru linn jätkab jõupingutusi, et ettevõtjad tuleksid spetsiaalselt tööstusalaks planeeritud asukohta ning et tööjõud leiaks sobivat rakendust just siinsamas, s.o Võru linnas ja Võru maakonnas. Võrusoo tööstusala edasine arendamine on linna vaatekohast prioriteetne ka lähitulevikus, kuna võimaldab luua uut ja pikemaajalist väärtust.  

Võru vallas asuvale Väimela ettevõtlusalale on kavandatud kaks tootmismaad ning 19 tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega krunti. „Võru vald ootab tööstusalale kõiki ettevõtteid, kelle tegevus ei too endaga kaasa tööstusalalt väljuvat kahjulikku mõju, nagu müra, vibratsioon, ebameeldiv lõhn. Vallal on Väimela tööstusalal sõlmitud juba üks hoonestusõiguse leping ettevõttega, kes plaanib rajada tehase eriliste ehituspaneelide valmistamiseks ja nendest valmismajade tootmiseks,“ tutvustab Võru vallavalitsuse arendusspetsialist Merle Tsirk.  

Ta lisab, et Väimela tööstusala asub logistiliselt väga heas asukohas, lähedal on Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogia keskus, kompetentsikeskus Tsenter ning maakonna üks suuremaid tootmisette võtteid Rauameister AS. „Mitmed teeäärsed krundid on võimalik üsna kiiresti kasutusele võtta, sest ettevõtte tegevuseks vajalikud kommunikatsioonid on lähedal ja vald toetab kiire hoonestusõiguse seadmise menetlusega.“  

Antsla ligidal on 11 hektari suurune Maratinurga tööstusala, kuhu abivallavanem Kurmet Müürsepa sõnul on oodatud kõik äritegevusest huvitatud ettevõtted. „Mõistame, et uutel ettevõtetel on keerukas Eestis tegevust alustada, aga selleks peamegi koostööd tegema. Kuigi Marati nurga otseses naabruses elamuid ei ole, elab tegelikult Antsla kandis paar tuhat tööealist inimest, samuti käivad meie piirkonda inimesed tööle nii Võrust, Otepäält, Valgast kui ka Valkast. Siin on olemas kõik eluks vajalik infrastruktuur – koolid, lasteaiad ja ka elamispinnad.“  

Maratinurga tööstusala on varustatud elektrienergia ja muude kommunikatsioonidega. „Suured teed on lähedal, mahasõidud riigimaanteelt ei tekita probleemi, vahetus läheduses on 110 kV alajaam ning tööstuspargist jookseb läbi oja, mille vett saab kasutada,“ loetleb Müürsepp eeliseid.  

Iga ettevõte on kohalikele inimestele oluline  

Tõrva vallavanem Helen Elias nendib, et kahtlemata on iga ettevõte, kes piirkonda jõuab, äärmiselt oluline ja vajalik. „On tähtis, et siia jõuaksid erinevad tööstused, mis looksid töökohti ja aitaksid kaasa töötasu tõusule, mis omakorda annaks majanduskasvule hoogu. Uute ettevõtete saabumisega võidavad kõik meie elanikud omavalitsuse tulubaasi suurenemise kaudu, mille abil saaksime pakkuda paremaid ja kvaliteetsemaid teenuseid ning suunata Tõrvat veel rohkem arengule.“ 

Kuna Tõrva vald asub hajaasustus piirkonnas, pole Tõrva linnast vaid 2 km kaugusel asuv Helme tööstusala Eliase sõnul ilmselt investoritele esimene valik ning seetõttu peab omavalitsus panustama ja looma vajaliku taristuga tööstusala. „Saame olla ja peame olema ettevõtjatele toeks ning väärt partner – looma soodsa töökeskkonna nii kiire asjaajamise kui ka võimaluste näol. Ainult tööstusala väljaehitamisest aga ei piisa, rõhku tuleb panna valminud tööstusala turundamisele ja sihtotsinguga potentsiaalsete investorite leidmisele. Samuti on vaja leida eeliseid ettevõtjatele, miks valida just Helme.“  

Hetkel on Helme tööstusala vahetusse lähedusse sisse antud eriplaneeringu algatamise taotlus. „Töötame selle nimel, et tuuleparkide loomine annaks eelise ka tööstusalale – ideaalis oleks suurepärane, kui ettevõtted saaksid võrgutasuta elektrit. Omavalitsusena peame suutma näha erinevaid võimalusi ja viise, mis muudaksid tööstusala ettevõtetele soodsamaks, ning nende täitumise nimel pingutama,“ räägib Tõrva vallavanem. Ta lisab, et tööstusala pluss on piiriäärne asukoht, mis võimaldab edukat äri lõunanaabritega. „Piirkonnas asuvad erinevad kutseõppeasutused, meil on tugev puidutööstuse ja mööblitootmise sektor ning tegusad inimesed. Tõrva vald on tervikuna atraktiivne elukeskkond – eelmisel aastal olime Kagu-Eesti omavalitsustest ainukesed, kes suutsid rahvaarvu tõsta. Töötame omavalitsusena pidevalt selle nimel, et kutsuda piirkonda elama noori peresid, et nii praegustel kui ka tulevastel ettevõtetel oleks võtta piisavalt töökäsi.“  

Priimetsa tööstusala kujutab endast logistiliselt heas asukohas asuvat 6,8 ha suurust ettevõtlusala, kuhu Valga vallavalitsus on tellinud detailplaneeringu koostamise ning planeeringuala teede ja kommunikatsioonide väljaehitamise rahastuse taotlus on ettevalmistamisel. „Nimetaksime seda pigem ettevõtlusalaks, kuhu on oodatud elamukvartali naabrusesse sobivad tootmisettevõtted või uusi teenuseid kättesaadavaks tegevad ettevõtted,“ ütleb Valga vallavalitsuse asevallavanem Kaupo Kutsar. Potentsiaalsed ettevõtjad leiavad tööstusalalt detailplaneeringuga koheseks ehitustegevuseks valmis krundid, kus on olemas juurdepääsuteed, elektri-, kanalisatsiooni-, joogivee- ja kaugkütteliitumised.  

Kutsari sõnul võiksid elamukvartali lähedane asukoht ja lähedal asuvad bussipeatused anda eelise palju töökohti loovatele ettevõtetele. „Ettevõtlus ja töökohtade loomine on Valga vallavalitsuse jaoks väga olulisel kohal,“ lisab ta. „Soovime olla ettevõtjatele heaks koos tööpartneriks erinevate lubade ja planeeringute menetluses, seejuures tagab kiire loamenetluse vallavalitsuse pakutava nõustamisteenuse kasutamine.“  

Kagu-Eesti on jätkusuutliku metsanduse, põllumajanduse, mahetoidu ja turismi suunaga piirkond, kuhu on aastate jooksul kogunenud valdkonna kompetents. Siia on oodatud piirkonna äriteenuste arendamiseks roheliste investeeringute ideed ja vastutustundlike plaanidega investorid. Tutvu Kagu-Eesti tööstusalade võimalustega: southeastestonia.com/opportunities  

 

Artikli ilmumist rahastab Kagu-Eesti programm. 

Disainsaunade tootja: keerulisel ajal tuleb olla paindlik

Tänapäev on meie saunakultuuri toonud teisigi muutusi. Kui aastakümneid tagasi tähendas sauna ehitamine vahel aastaid kestnud ehitustöid, siis nüüd hakatakse järjest sagedamini eelistama valmislahendusi ehk saunu, mis ostetakse valmiskujul ja paigaldatakse oma kohale päeva-paariga.

Seda, et meie valmissaunade tootjatel läheb ka keerulisest kriisiajast hoolimata päris kenasti, võis täheldada juba kevadel Tartus peetud Maamessil, kus oli kohal hulgaliselt saunameistreid, nii et Maamessi võis naljatamisi juba saunamessiks nimetada.

Lähemalt uurides selgus, et suures enamuses olid väikesaunade valmistajad pärit Kagu-Eestist.

Üks neist on Valgamaal Tõrva lähistel tegutsev firma Arel Plus, kes kahe aasta pärast saab tähistada juba oma kümnendat tegevusaastat. Firma kõige tuntum saunatüüp on nn munasaun, mille tore kuju on tõeline pilgupüüdja.

Arel Plusi saunad valmivad käsitööna Roobe külas asuvas tootmishoones.  FOTO: AREL PLUS

Firma juhatuse liikme Ardi Kaljusaare sõnul on munasauna omapära ja häid omadusi märganud ka ostjad ja nii tunnustati seda saunatüüpi nii 2018. kui 2019. aastal lõunaeestlaste lemmiktoote tiitliga. Lisaks munasaunale on Arel Plusi tootevalikus ovaal- ja torusaunad ning saunade juurde käivad lisad: kümblustünnid, kämpingud ja käimlad. Peale selle saab firmast küsida muid puitehitiste erilahendusi.

Miks otsustada moodulsauna kasuks?

Sauna saab kasutada aasta ringi. Arel Plus kasutab saunade korpusteks 40 mm paksust termotöödeldud puitu, mis annab saunale suurepärase vastupidavuse. Saunu on testitud Euroopa karmides ja tuulistes paikades ja selle tagasiside põhjal on saunade tuule- ja veekindlust parandatud tapisiseste tihenditega ning ühendusi tihendatud ilmastikukindla silikooniga.

Sauna on lihtne paigaldada. Sauna rajades pole vaja muretseda vundamendi pärast. Kui saunatootjaga on kokkulepe olemas, saadab firma sauna jalgade plaani. Selle järgi tuleb saunale lihtne alus valmistada. Kui juhtumisi oskus selleks puudub, aitab tootja meelsasti soovituste ja juhistega.

Saun vastavalt tellija soovile. Kui soovite saunale suuremaid aknaid, terrassi või on teil muid muudatuste soove, siis seda saab korraldada, kui ehitajale oma soovidest teada anda.

Saun on täielikult komplekteeritud. Saun tuuakse kohale täisvarustuses. Komplekti kuulub saunamaja, lava, ahi koos kerisekivide, veepaagi ja korstnaga. Lisaks on võimalik tellida elektrisüsteem valgustite, lülitite ja pistikutega pikendusjuhtmega vooluvõrku ühendamiseks.

Hea disaini ja parima leiliga Munasaun. Munasaun on Arel Plusi kõige populaarsem saunamudel. Ostjad on tagasisidena kinnitanud, et see kauni välimusega saunake annab koduaiale juurde selle miski, mida seal varem ei olnud. Ta harmoneerub kenasti kõigega, mida inimesed on aedades teinud. Hoolitsetud aed puude, põõsaste, lillede ja kividega sobib Munasaunale ideaalseks eksterjööriks. Munasaun on aia ehteks ja tervislikuks taieseks ning pakub täiesti erilist saunaelamust, mida teistest saunadest ei saa. Asi on leili erilises liikumises. See tõuseb kerise kohalt üles, liigub mööda kaarjat lage alla ning langeb laial lebolaval istujatele või pikutajatele peale nagu pehme tekk.

Munasaunu toodetakse erinevates suurustes. Kõige väiksem munasaun on üheruumiline, armsa väljanägemisega ja särtsakas leilitamise koht nimega Pesamunasaun. Munasaunade lipulaevaks on aga kolmeruumiline mudel avara ja mugava eesruumi, funktsionaalse pesuruumi ja muidugi oma suurepäraste saunaomaduste poolest tuntud leiliruumiga.

Keerulisel ajal tuleb pingutada

Väikemajade tootmises ja laiemalt kogu puidusektoris on paar viimast aastat tähendanud olulist kokkutõmbumist. Paljud tootjad on isegi teatanud tootmise lõpetamisest ja töötajate koondamisest. Ardi Kaljusaare sõnul võis nõudluse vähenemist peale suurt buumi ette ennustada: „Koroona ajal, kui inimesed olid kodudes, tekkis tohutu huvi kõikvõimalike aiamajade ja saunade järele, sest sooviti oma kodust elu mugavamaks muuta. Et nõudlus oli väga suur, laienesid paljud tootjad oluliselt, palgati uusi töötajaid ja tehti investeeringuid. Nüüd aga on majanduskriis ja hinnatõus, inimesed mõtlevad pigem söögi kui heaolu peale ning on muutunud ostude tegemisel ettevaatlikuks ja müük on drastiliselt vähenenud. Praegu näeme puitehitiste turul suuri sooduspakkumisi, sest paljuski müüakse laokaupa.“

Arel Plus buumiajal laienemistuhinaga kaasa ei läinud ja nüüdki proovitakse targalt majandades keerulised ajad üle elada. Lisaks sellele on firmal kogemusi oma valdkonnas pea kümme aastat ja selle aja jooksul on saadud piisaval hulgal kogemusi, et ka keerulisemas ärisituatsioonis toime tulla.

FOTO: AREL PLUS Torusaunad on populaarsed, sest neid on lihtne paigaldada ja ruumilahendust saab muuta vastavalt soovidele.
Torusaunad on populaarsed, sest neid on lihtne paigaldada ja ruumilahendust saab muuta vastavalt soovidele. FOTO: AREL PLUS

„Praegu tuleb teha väga hoolikalt müügitööd, igale ostjale tuleb läheneda individuaalselt, proovida ära arvata tema soove ja neile igal moel vastu tulla. Samuti tuleb iga hinna eest motiveerida meie edasimüüjaid, et nende tegutsemistahet kõigest hoolimata üleval hoida. Rasketel aegadel tuleb paindlik olla,“ selgitab Kaljusaar müügitöö eripärasid käesoleval hetkel. Ta lisab, et praegu on tulevikuplaane keeruline teha ja peab pingutama, et madalseis üle elada ning olla valmis turu stabiliseerumiseks.

Kui varem eksporditi enamik toodangust, siis nüüd on kodumaine turg erilise tähelepanu all. „Tootmisbaas võimaldaks meil piisavalt laieneda, aga praeguses situatsioonis seda teha pole mõistlik. Pingutame selle nimel, et välja mõelda, mis ostjat motiveeriks. Iga müüdud toode peab olema referents järgmistele. Kui tuleb kusagilt mingi signaal, siis reageerime kohe ja vaatame iga tagasiside üle. Seega tootearendus käib pidevalt, et inimeste soovide ja nägemustega kaasas käia,“ selgitab Kaljusaar.

Puit on Kagu-Eesti ala

Kuidas on Kagu-Eestist saanud Eesti aiamajade ja saunade tootmise keskus, ei osatagi täpselt seletada. Ilmselt on aastakümnete pikkune puidu töötlemise kogemus ja puidufirmade edulood olnud innustuseks ka uutele alustajatele.

Kuigi Kagu-Eesti on metsarohke, siis kohalikust metsast puitu märkimisväärsetes kogustes ei tule. Varem imporditi seda Venemaalt, nüüd aga Skandinaaviast ja kohalikest Eesti suurematest saeveskitest, mis suudavad pakkuda soovitud kvaliteeti ja hinda. Puidu hinnad on praeguseks stabiliseerunud ja aastatagustelt tippudelt allapoole tulnud.

Ehkki sarnaseid tootjaid on hulgaliselt, pole piirkonna firmade vahel klastri moodi koostööd tekkinud. Kaljusaare arvates pole selleks seni olnud suuremat praktilist vajadust, sest igal firmal on siiski oma eripärad ja müügistrateegia. Samas tõdeb ta, et kui on eestvedajaid, siis parematel aegadel on ka koostööd tehtud, aga kui olud on kitsamad, siis pingutab iga ettevõte omaette.

Suurim väärtus on inimesed

„Ehkki Valgamaa oleks justkui ääremaa, on meil siiski parimad töötajad, keda leida võib. Oleme üsna väike ettevõte, meil on kokku 9 töötajat. Valgamaa on meie kodu, saime siin kunagi sobivad tootmisruumid ja seetõttu ei kujuta ettegi, et kuskil mujal võiks tootmise jaoks parem koht olla. Pealegi on Eesti ju nii väike, et ka logistiliselt pole vahet, kust tuleb tooraine või läheb valmistoodang. Töötajad ongi meie firma jaoks kõige olulisemad. Neid on vähe, kuid igaüks oskab tööd teha ja teab oma ülesandeid hästi,“ kinnitab Kaljusaar.

Ta lisab, et firma töös on vajalik tööriistade käsitsemise oskus ja kohusetundlikkus. Töömehed on valdavalt välja koolitatud kohapeal ja vajadusel tuleb kõigil teha kõiki töid. Et väike firma on paindlik, on suudetud pidevalt, kasvõi väikestes kogustes toodangut müüa. Seetõttu pole tekkinud ka vajadust töötajaid koondada või palku vähendada.

Artikkel valmis Kagu-Eesti programmi toel ja avaldati esmakordselt Delfi portaalis.

Arel veebilehe QR kood